1-13-11291/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 11291 (11240104430) Kohtunik Kristel Vedro Kahtlustatav HEITI AAK (isikukood 38501282765) Elukoht xxxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustus KarS § 298 lg 1 Taotluse esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus Heiti Aak

kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi.

KrMS § 202 lg 2 p 3 kümmend) alusel panna Heiti Aak le kohustus teha 60 (kuus `i tundi

üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. (viie)

Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole määratud kohustus täidetud,

Heiti Aak uuendatakse KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetlus.

Saata käesoleva määruse koopia prokurörile Heiti Aak`ile. ja

Edasikaebamise kord

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Maakohus tegi kindlaks

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas kohtule

kriminaalmen tamise taotluse U E suhtes. Taotluse kohaselt menetleb Viru etluse lõpe `i

Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.08.2011 KarS § 294 lg 1 tunnustel selle kohta, et Rakvere linna ühes tehnoülevaatuspunktis võetakse altkäemaksu tehniliselt mittekorras sõidukite tehnoülevaatuse läbimiseks. Kriminaalasja eeluurimisel tehti kindlaks, et 2011. aasta augustis ja septembris tunnistas xxxx asuva xxxx D.M mitmele erinevale isikule kuulunud tehniliselt korras olevaks ja töötaja sõiduauto

märkis tehnoülevaatuse ilma sõiduki reaalse ülevaatuseta, mille eest võttis teostatuks te kolmandate

isikute Heiti Aakilt, A A U E. vahendusel altkäemaksu ja

2. Heiti Aakile on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 26.09.2011 palus oma tuttaval

M.AR Õ, kelle kaudu saab organiseerida sõiduki tehnoülevaatuse ilma sõidukit tehno rvsoo oma tuttavale R ja ülevaatuseks esitamata. 26.09.2011 kell 14.21 ajal helistas T. Jä . Õ

palus H. Aaki valduses olevale sõidukile registreerimisnumbriga organiseerida altkäemaksu xxxx eest ülevaatus sõidukit ülevaatuseks esitamata. Samuti andis M.A H. Aakile võlgu 120 eurot tehnoülevaatuse vormistamiseks. 26.09.2011 ajavahemikul kell 22.00-22.30 andis H. Aak aadressil xx

xxxx xx R. Õ üle sularaha summas 120 eurot ja oma valduses oleva sõiduki registreerimisnumbriga xxxx ja registreerimistunnistuse nr xxxx organiseeriks

selleks, et R. Õ

antud sõidukile altkäemaksu eest tehnoülevaatuse läbimise sõidukit ülevaatusel ette näitamata, mida

R. Õ 11:10 andis R. Õ ka 27.09.2011 tegi. 27.09.2011 ajavahemikul kell 11:00- xxxx asuva xxxx

tehnoülevaatuspunktis .M ile üle sõiduki registreerimismärgiga

D - xxxx xxxx,

registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 55 eurot, millest 23 eurot oli ette nähtud ametiisikule .M ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks D -

registreerimistunnistusele tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta, mida viimane tegi. 27.09.2011 kella 11 ilma sõidukit .17 ajal, olles oma töökohal, tunnistas .M D

üle vaatamata sõiduki registreerimismärgiga tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse xxxx xxxx

läbinuks, väljastades ebaõiget 0721790 ja kandes üle

e andmetega kontrollkaardi nr K vaatuse

läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmed oma allkirja ja pitseriga.

xxxx xxxx

288 lg 1 ja ülevaatuspunktis aadressil töötav .M on KarS §

2 mõttes ametiisik, s.o. D

isik, kes tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku nimel, omab järelevalveülesandeid ning eelkirjeldatud tegu on toime pandud xxxx Seega andis H. Aak

majandustegevuse käigus.

ametisikule vara selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb

KarS eriosa

- kuni viieaastase vangistuse. karistusena ette ühe

3. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

4. H. Aaki juhtumil ei esine prokuröri hinnangul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vaj

H. Aakile adust. Käesolevas kriminaalasjas etteheidetav altkäemaksu andmise episood on ainukordne juhtum, mis leidis aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, H. Aak on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole H. Aaki suhtes varem KrMS § 202 sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. H. Aaki süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista H. Aaki osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. ega üldpreventiivsetel

Seega ei ole H. Aaki suhtes vajalik ei erikaalutlustel ilmtingima ega karistuse kohaldamine ning sellest

ta kriminaalmenetluse jätkamine

tulenevalt puudub avalik menetlushuvi. kriminaalmenetluse jätkamiseks

H. Aak nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub H. Aak

KrMS § 202 lg 2 p

60 tundi üldkasulikku tööd.

3 alusel kohustusega teha 5 kuu jooksul

H. Aakile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Maakohtu seisukoht

5. KrMS 202 lg 4 § kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS

202 lg- § s 1 sätestatud

tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas

H. Aak`ile etteheidetav altkäemaksuepisood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga.

H. Aak on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. Aak on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii H.

tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema toimepandud teos süü ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi.

Kahtlustatav Heiti Aak teha 5 kuu

on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega jooksul 60 tundi üldkasuliku tööd. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse KarS § 298 lg 1 järgi Heiti Aak`i kahtlustuses võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

KrMS § 385 p st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. -

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik