1-13-11291/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 11291 (11240104430) Kohtunik Kristel Vedro Kahtlustatav ANTS AASMETS (isikukood 36209045210) Elukoht xxxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustus KarS § 298 lg 1 Taotluse esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus Ants Aasmets

kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna Ants Aasmets`le kohustus maksta riigituludesse 320 (kolmsada kakskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole `le määratud kohustus täidetud, Ants Aasmets uuendatakse KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetlus.

Saata käesoleva määruse koopia prokurörile ning Ants Aasmets` le

Edasikaebamise kord

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Maakohus tegi kindlaks

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnap Marge Voogma esitas kohtule rokurör

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse Ants Aasmets`a suhtes. Taotluse kohaselt menetleb Viru

Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.08.2011 KarS § 294 lg 1 tunnustel selle kohta, et Rakvere linna ühes tehnoülevaatuspunktis võetakse altkäemaksu tehniliselt mittekorras sõidukite tehnoülevaatuse läbimiseks. Kriminaalasja eeluurimisel tehti kindlaks, et 2011. aasta augustis ja septembris tunnistas xxxx asuva xxxx M.P mitmele erinevale isikule kuulunud tehniliselt korras olevaks ja töötaja sõiduauto märkis tehnoülevaatus ilma sõiduki reaalse ülevaatuseta, mille eest võttis e teostatuks te kolmandate isikute H Ants Aasmetsalt ja U E. vahendusel altkäemaksu A,

2. Ants Aasmets`ale on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 2011. aasta septembris xxxx andis A P xxxx xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx, mille üle oma sõiduki registreerimismärgiga vahel oli sularaha 55 eurot selleks, et A. P edastaks registreerimistunnistuse tehnoülevaatuspunkti

M.P-le. 2011. aasta septembris andis A. P omakorda xxxx kontoris aadressil xxxx E L üle A. Aasmetsa sõiduki registreerimismärgiga xxxx xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx koos seal vahel oleva sularahaga summas 55 eurot selleks, et E. L edastaks registreerimistunnistuse tehnoülevaatuspunkti M.P-le. 26.09.2011 kella 08.30 paiku andis E. L xxxx asuvas xxxx tehnoülevaatuspunktis M.P-le üle A. Aasmetsa sõiduki registreerimismärgiga xxxx xxxx

registreerimistunnistuse nr xxxx, mille vahel oli sularaha summas 55 eurot, millest 23 eurot oli ettenähtud ametiisikule M.P-le altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks registreerimistunnistusele tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta, milles A. Aasmets oli eelnevalt M.P-ga kokku leppinud. 27.09.2011 kella

08.37 ajal, olles oma töökohal, tunnistas M.P altkäemaksu eest ilma sõidukit üle vaatamata sõiduki registreerimismärgiga tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse läbinuks, xxxx xxxx väljastades ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K0722516 ja kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmed oma allkirja ja pitseriga. xxxx xxxx ülevaatuspunktis aadressil töötav M.P on KarS § 288 lg 1 ja 2 mõttes ametiisik, s.o.

isik, kes tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku nimel, omab järelevalveülesandeid ning eelkirjeldatud tegu on toime pandud xxxx majandustegevuse käigus. Seega andis A. Aasmets ametiisikule vara selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse. 3.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatan

ul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

4. A.Aasmetsa juhtumil ei esine prokuröri hinnangul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas A. Aasmetsale etteheidetav altkäemaksu andmise episood on ainukordne juhtum, mis leidis aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, A. Aasmets on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole A. Aasmetsa suhtes varem KrMS § 202 sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. A. Aasmetsa süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista A. Aasmetsa osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Seega ei ole A. Aasmetsa suhtes vajalik ei eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine ning sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

A.Aasmets nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub A. Aasmets KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustusega tasuda 6 kuu jooksul riigituludesse kindel summa -

320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

A.Aasmetsale on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Maakohtu seisukoht

5. KrMS 202 lg 4 kohaselt lahenda § b prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS

202 lg- § s 1 sätestatud

tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas Ants

Aasmets`a 1.aastal. Tegemist on teise astme le etteheidetav altkäemaksuepisood leidis aset 201 kuriteoga. Ants Aasmets on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. Ants Aasmets on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas süü puudub avalik huvi.

Kahtlustatav Ants Aasmets on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega maksta kuue kuu jooksul 320 eurot riigituludesse.

Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Ants Aasmets`a kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 385 p st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. -

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik