1-13-11291/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohus

KOHTUMÄÄRUS

Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 11291 (11240104430) Kohtunik Kristel Vedro Kahtlustatav ULVAR ERM (isikukood 37506214929) Elukoht xxxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustus KarS § 298 lg 1 Taotluse esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus Ulvar Erm kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna Ulvar Erm`ile kohustus maksta riigituludesse 320 (kolmsada kaksk

ümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole `ile määratud kohustus täidetud, uuendatakse Ulvar Erm KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetlus.

Saata käesoleva määruse koopia prokurörile ning Ulvar Erm`ile.

Edasikaebamise kord

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Maakohus tegi kindlaks

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas kohtule

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse Ulvar Erm`i suhtes. Taotluse kohaselt menetleb Viru

Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.08.2011 KarS § 294 lg 1 tunnustel selle kohta, et Rakvere linna ühes tehnoülevaatuspunktis võetakse altkäemaksu tehniliselt mittekorras sõidukite tehnoülevaatuse läbimiseks. Kriminaalasja eeluurimisel tehti kindlaks, et 2011. aasta augustis ja septembris tunnistas xxxx asuva xxxx M.L mitmele erinevale isikule kuulunud tehniliselt korras olevaks ja töötaja sõiduauto märkis tehnoülevaatuse ilma sõiduki reaalse ülevaatuseta, mille eest võttis teostatuks te kolmandate isikute H A, A A Ulvar Ermilt. vahendusel altkäemaksu ja

2. Ulvar Ermile on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, s.o KarS § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 26.09.2011 ajavahemikul kell

12.00-13.00 xxxx Rahvamaja ees andis R K xxxx üle ümbriku, milles olid sõiduki registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistus nr xxxx ja sularaha summas 52 eurot selleks, et

R. K aatuspunkti M.L-ile edastaks ümbriku tehnoülev . 26.09.2011 lõuna ajal andis R. K xxxx asuvas xxxx üle sõiduki registreerimismärgiga tehnoülevaatuspunktis M.L-ile xxxx xxxx

registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 52 eurot, millest 20 eurot oli ettenähtud ametiisikule M.L-ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks registreerimistunnistusel , e tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta milles oli U. Erm M.L-iga eelnevalt kokku leppinud. 27.09.2011 kell 16.44 ajal, olles oma töökohal, altkäemaksu eest ilma sõidukit üle vaatamata sõiduki tunnistas M.L xxxx

registreerimismärgiga tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse läbinuks, väljastades xxxx

ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr ja kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki K0723070 registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmed oma allkirja ja pitseriga. xxxx xxxx

288 lg 1 ja ülevaatuspunktis aadressil töötav M.L on KarS §

2 mõttes ametiisik, s.o.

isik, kes tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku nimel, omab järelevalveülesandeid ning eelkirjeldatud tegu on toime pandud xxxx Seega andis U. Erm majandustegevuse käigus.

ametisikule vara selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo. U. Erm toimepanemist. on oma süüd tunnistanud ja kahetseb kuriteo KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb

KarS eriosa

- kuni viieaastase vangistuse. karistusena ette ühe

3. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

4. U. Erm juhtumil ei esine prokuröri hinnangul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eriprevent

U. Ermile atiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas etteheidetav altkäemaksu andmise episood on ainukordne juhtum, mis leidis aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, U. Erm on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole U. Ermi suhtes varem KrMS § 202 sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. U. Ermi süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista U. Ermi osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhte ega üldpreventiivsetel s. Seega ei ole U Ermi suhtes vajalik ei eri- .

kaalutlustel ilmtingima ega karistuse kohaldamine ning sellest ta kriminaalmenetluse jätkamine tulenevalt puudub avalik menetlushuvi. kriminaalmenetluse jätkamiseks

U. Erm s s U. Erm nõustu kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustu KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustusega tasuda 6 kuu jooksul riigituludesse kindel summa - 320 (kolm . sada kakskümmend) eurot

U. Ermile isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Maakohtu seisukoht

5. KrMS 202 lg 4 § kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS

202 lg- § s 1 sätestatud

tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas U. Erm`ile etteheidetav altkäemaksuepisood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga.

U. Erm on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. U. Erm on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema toimepandud teos süü ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi.

Kahtlustatav Ulvar Erm on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega maksta kuue kuu jooksul 320 eurot riigituludesse.

Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Ulvar Erm`i kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 385 p st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. -

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik