1-13-3290/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 , § 432 , § 383, § 384, määras lg 3 : alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.
Legislator headnote
AI generated1-13-3290/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4) Toimik nr 1-13-3290
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsembril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-3290 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
Kaitsja
T.H, isikukood XXX, xxx Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromts
ev RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 , § 432 , § 383, § 384, määras lg 3 :
1. Vabastada T.H elektroonilise valve
karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kohaldamisega.
2. Kohaldada katseaega 1 (
üks) aasta.
3.
Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.
5. T.H katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhat Määrata aja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
6. Kohustada T.H
- 6
järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid:
elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks
2(4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Kohustada T.H ,8,9
täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustusi:
mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal;
osalema sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldaja pakub;
alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.
8. Vabastada T.H
käesoleva kohtumääruse jõustumisel.
Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi T.H-le taotlus ja määrata tema poolt
luses osalemise eest 48 eurot (s.h osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menet kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40
8 eurot). eurot, ning käibemaks
Menetluskulud kaitsjatasu 48
eurot jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 26.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
T.H
on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud.
Karistuse kandmise algus 27.05.2013 27.09.2014. ja lõpp
Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise valve kohaldamisega 27.11.2013.
Kinnipidamisasutusest T.H kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav osaleb ajavahemikul
06.11.18.12.2012 programmis Eluviisitreening. Kuna kinnipeetav on töövõimetu siis tööle asumine tema puhul on võimatu. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht xxx, xxx, xxx vald, xxx idus+ kutse. On omal , kus ta elas ka enne vangistust. Isiku haridustasemeks on põhihar initsiatiivil läbinud joonestamisalase kursuse. Isik on 6 aastat järjest pikemate pausideta töötanud.
Töövõimetuse perioodil on tegelenud joonestamistööga. Tasumata nõudeid ja võlgnevusi ei ole.
Isik omab ühte trahvi joobes juhtimise eest. Enda hinnangul tarvitab alkoholi mõistlikult. On tarvitanud kanepit koos sõpradega sagedusega umbes 15 korda aastas. Üksi ei tarvita. Pärast 2012 aastal toimunud avariid probleemid tervisegajalaja seljavalud. Väidetavalt määratud töövõimetus 70% ulatuses. Vangla toetab T.H tingimisi ennetähtaegselt vabanemist.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib T.H vabaneda enne tähtaegselt koos elektroonilise järelvalvega aadressile xxx. Tegu on eramuga, kus T.H elas ka enne vangistust. Maja kuulub ametlikult Aare T.H-le. Eluase on heas korras ja vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Isa Aare T.H on andnud kirjaliku nõusoleku T.H vabanemiseks elektroonilise järel töötab FIE na (projekteerib) ning võib enda valvega antud elamispinnale. Isa -
sõnul pakkuda pojale pärast tema vabanemist tööd oma firmas, kuna poeg on õppinud joonestamist. Isa on nõus T.H majanduslikult toetama. T.H-le on määratud töövõimetus 70% ulatuses. Isa väitel vajaks poeg pärast vabanemist kindlasti ka
3(4)
rehabilitatsiooniteenuseid ja seda tulenevalt tema tervislikust seisundist. TÄITIS´e andmete puuduvad kinnipeetaval rahalised võlgnevused kohtutäituritele. T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalvega, teeb kriminaalhooldusametnik vabastamisel ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2, 5, ja 9 ettenähtud kohustused.
T.H taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise valve ennetähtaegselt kohaldamisega.
Kaitsja toetab T.H elektroonilise valve tingimisi ennetähtaegset vabanemist kohaldamisega.
Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. T.H tumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid käi
(programmis „Eluviisitreening“ osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine jm), mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samuti on oluline see, et talle on vabaduses tagatud korralikud elamistingimused ja lähedaste toetus. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega. Karistuse tähtaeg lõpeb 27.09.2014 võimalik vähendada . Uue kuriteo toimepanemise riske oleks
süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Arvan, et isiku taasühiskonnastamise huvides võib nimetatud kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata teda seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Käit jätkuvalt maandada uute umiskontrolli aja jooksul saaks T.H kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Lähtudes eeltoodust ning tul enevalt madalast
uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, T.H’i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides; elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,
ja kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ,
arvestades prokuröri kirjaliku arvamust ähtaega leiab, et T.H tuleb tingimisi enne t vangistusest vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennet
ähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse
läbivaatamisel arvesse kõik T.H isikut iseloomustavad andmed - e nii tema käitumis kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, millega põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-5 , et T.H on 12 korral karistatud ) on näha
väärteokorras, nendest 1 korral 2013 aastal NPALS § 15 alusel ja 9 k orral LS rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest.
Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest , et vangistuse jooksul nähtub
distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.
4(4) Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb programmis Eluviisitreening.
Vabanedes on T.H kindel xx-xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava isa Aare T.H on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11 Vabanedes ). garanteerib T.H-le töökoha FIE Aare T.H (garantiikiri lk 12).
Arvestades T.H poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head kindel elu- . Tema Vangistuses ja töökoht, lähedaste toetus käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. viibides on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta kannab esimest vanglakaristust alates 27.05.2013 ja karistusaja 27.09.2014. Karistusest lõpp on
on ära kantud üle 6 kuu Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud
. - riigipoolne
hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud Vanglas viibides suutis isik üles
utunud paremuse poole. mu
näidata piisavalt oskust alluda režiimile ja reeglitele, millest tulenevalt on kohtul piisavalt alust arvata, et vabaduses on isik võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetaval rahalised nõuded puuduvad. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 süüdimõist lg 3, 432, vabastab kohus etu T.H temale Viru Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega Kuna materjalidest nähtuvalt on kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. süüdimõistetu pannud kuriteo joobes, siis peab kohus vajalikuks määrata toime alkoholija narko
talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuse. Samuti tuleks süüdimõistetul kuriteoriskide maandamiseks osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.
Kohtunik Inna Kirsipuu