1-13-2277/86 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-2277

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18.detsembril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-2277 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne K.T tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja

K.T, isikukood: , kannab karistust XXX Viru Vanglas Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta K.T tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi rata tema poolt K.T-le taotlus ja mää osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtu

likus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40

8 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista K.T lt

- kriminaalmenetluse kulud:

48 eurot kaitsja

tasu osutatud õigusabi eest.

K.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vang esitas 02.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T la

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 16.08.2013 otsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121, § 424 järgi ja karistati liitkaristusega 1 aasta vangistust.

Karistuse algus 02.06.2013

ja lõpp 02.06.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.12.2013.

Kinnipidami

kinnipeetava sasutusest K.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et t vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemise korral saab elama asuda ema juurde xxx. Tegemist on talumajaga. Isikul on 10.klassi haridust. Murru Vanglas õppis 5 kuud keevitust. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses töötab majandustöödel koristajana. Varavastased kuriteod on toime pannud valdavalt grupis ja joobeseisundis. Tasumata võlanõudeid 14 000 euro ulatuses. K.T tutvusringkonnas on hulgaliselt kriminaalkorr Isikut as karistatud isikuid. Lisaks on peres veel üks vend kriminaalkorras karistatud. on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kui ka ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seega on esinenud alkoholi kuritarvitamist. Tunnistab ka ise, et varasemalt on esinenud alkoholi kuritarvitamist ning mõistab kuritegude ja tarvitamise vahelist seost.

Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab K.T tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema edasist õiguskuulekat käitumist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt xxx saab K.Matõnov vabanemisel elama asuda ema juurde .

Tegemist on talumajaga. K.T vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava ema töötab ametlikult OÜ , kinnipeetava noorem vend töötab samuti. Vabaduses mõjutavad - xxx s

kinnipeetava käitumist suhted lähedastega, see kas hoidub alkoholi tarvitamisest ja kas suudab leida ning säilitada töö. Oluline on majanduslik toimetulek. Samuti riskeerivast elustiilist hoidumine ja motivatsioon käituda seaduskuulekalt.

K.T kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist taotleb .

Kaitsja toetas oma kaitsealust ja avaldas, et isik on motiveeritud vabastamiseks.

Prokurör ei toeta K.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist K.T kirjalikult

. varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda isiku- -) , varavastaste ja üldohtlike (liiklus

kuritegude toimepanemise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (mh Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.09.2009 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime (mh katseajal) uusi tahtlikke kuritegusid. Puudub igasugune veendumus selles osas, et süüdmõistetu seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid täita ja ei pane katseajal toime uut kuritegu. K.T vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude arvu arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei

3(4)

ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvestades , leiab, prokuröri kirjaliku seisukohta et K.T tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

K.T üksteist on korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest, kuid on ka karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja ähvardamise eest, viimasel korral on lisandunud kehaline väärkohtlemine. Isik on olnud viiel korral kriminaalhooldusel neist kahel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kahel korral pani toime uued kuriteod neist viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga lisaks hoidus ka kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimises

t, karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistuistungile, kuigi kutse oli kätte saanud. Isiku suhtes kohaldati sundtoomist, mida täita ei õnnestunud, kuna isik ei viibinud oma elukohas ja tema asukoht ei

olnud teada

, millega rikkus tema suhtes varem kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeldu.

Kuna isik hoidus tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale siis Viru Maakohtu 07.05.2013 määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks ja tema tabamisel kohaldada vahistamist. Samas on isikut kahel korral karistatud rahalise karistusega, mis on mõlemad asendatud vangistusega.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7

14 korral ) on näha, K.T on et

kar korduvalt Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral istatud väärteokorras, nendest joobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud ed K.T

kriminaalhooldus

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest enamuses varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koristajana.

Isikul on

-kaart kehtivusega kuni 15.08.2018. kehtiv isikuttõendav dokument ID

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde xxx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut.

4(4)

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades K.T poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja liikluskuriteod ning viimasel korral lisaks kehaline väärkohtlemine), tema käitumist

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uute varavastaste kuritegude

toimepanemine, viimasel korral lisaks eiras vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga käitumiskontrollnõudeid, hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, karistus pöörati täitmisele) ja tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba vii korral el kriminaalhooldusele allutatud, kahel korral pani toime uued varavastased kuriteod, viimasel korral vangistus tele e asendamisel üldkasuliku tööga ei ilmunud registreerimis ja hoidus kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.T-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt kar istatud isik, kes on

juba viiel ja seejuures enamuses katseajad on kulgenud korral käitumiskontrolli all viibinud

mitterahuldavalt seoses uute kuritegude toimepanemisega ja viimasel korral lisaks

registreerimisnõuete ja ühiskondlikust tööst kõrvalehoidumise eest, karistused pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Ka varem oli süüdimõistetul kinde . l elukoht ema juures ja isegi

töökoht (16.08.2013 kohtuotsus), mida käesoleval ajal ei ole xxx , kuid see ei takistanud tal uusi

kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine ja suured (14 000 eurot) võlanõuded

omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vabaduses oli kinnipeetaval suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega (korduvad karistused joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja kehaline väärkohtlemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu K.T kohtuotsusega mõistetud van temale Viru Maakohtu 16.08.2013 gistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu