1-13-9856/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-13-9856

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2013.a. kell 11.10, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9856 (13260103262)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi V.B

süüdistuses KarS § p

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav V.B

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 7 klassi; emakeel: eesti keel; töövõimetuspensionär (80% töövõimekaotus); elukoht ja aadress: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx;

kriminaalkorras karistatud kaheksa

korda, viimati: 13.03.2008

Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 aasta ja 2 kuu vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga; väärteokorras karistamata; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.10.2013. a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.B KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta V.B-le mõistetud ning kandmata 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.B ei pane 1

(ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada V.B suhtes kohtuotsuse jõustumisel. –

–

S. M. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.B-lt 100

(ükssada) eurot S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxx) kasuks.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista V.B-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; Sundrahast ülejäänud osa so 240 eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.B on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot tasuda vabatahtlikult kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so vähemalt 24 ( (kakskümmend neli) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-9856, V.B, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.B süüdistatakse selles, et tema 6. septembril 2013. a kella 13.00 paiku lõi Võru linnas Liiva tänaval K. K. S. , kes kõndis koos oma noorema venna, S. K. M. Võru Järve Koolist mööda Liiva tänavat Kandle aia suunas, kaks korda rusikaga näkku, põhjustades K. K. S. füüsilist valu ning nina, huule ja suuõõne pindmised vigastused – turse, verevalumi ja haava ülahuule paremas servas. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.B tahtlikult avalikku korda, kannatanu K. K. S. ja S. K. M. rahu ning põhjustas alaealistes suurt hirmu. Seega pani V.B toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s. o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.B-le karistuseks kuus kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus V.B suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata V.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded:

- elada kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja V.B isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Peale selle taotleb prokurör kohtult 100 euro väljamõistmist V.B-lt S. M. kasuks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.B aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.B, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.B süüdi tunnistada KarS §

263 p 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

S. M. on esitanud tsiviilhagi 100 euro nõudes V.B vastu. V.B võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et S. M. hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna V.B on tekitanud kahju S. M. , siis tuleb V.B-lt mõista välja 100 eurot S. M. kasuks.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.B menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. V.B on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, selgitades, et sissetulek on töövõimetus nsion 250 eurot kuus ning saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades V.B sissetulekut, käib V.B-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades V.B minimaalset sissetulekut, seda, et ta on töövõimetu 80% ja seda, et V.B peab tasuma ka tsiviilhagi vähendab kohus väljamõistetavat sundraha poole võrra.

Kohus on seisukohal, et arvestades V.B varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel V.B-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik