1-13-9235/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

18. detsembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova kaitsja: Jugans Grossmann osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 17. detsembril 2013

K.E ik. XXX, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töötab XXX, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud

1.09.01.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 169 järgi 1 kuu vangistusega tingimisi 3 aastase katsajaga süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus t u v a s t a s :

K.E on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 02.01.2013 kella

16.50 ajal Punane tn. 33 maja juures mootorsõidukit VW reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( ühes grammis veres tuvastatud alkoholi sisaldus 3,44 mg/g, lõplik tulemus 3,38 mg/g ), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega K.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 2012 aasta viimasel kahel päeval ja 01.01.2013 tarvitas alkoholi. 02.01 hommikul jõi veel sampust ja peale lõunat otsustas Lasnamäelt hakata koju sõitma. Enne sõitma asumist sai aru, et on joobeseisundis, kuid arvas, et saab sõiduki juhtimisega hakkama. Sõidukiga jõudis Punane 33 maja juurde ja parkis sõiduki. Tema juurde sõitis politseipatrull ja küsis dokumente. Ta toimetati politseijaoskonda, kuid puhumine alkomeetrisse ei õnnestunud. Seejärel toimetati Wismari haiglasse, ekspertiisi. Kahetseb juhtunut. Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 9235

Kohtuistungil lisab, et aastas 5 kuud on pidevalt №rras tööl. Ta on suuteline tasuma rahalise karistuse, vastasel juhul kaotab töökoha ja pere satub raskesse majanduslikku olukorda. Eelmise otsuse kohaselt ta on elatisraha võlgnevuse täielikult tasunud.

Tunnistaja Mari – Liis Mölder poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli patrullis ja Punasel tänaval märkas liikumas sõidukit reg. nr. XXX, mille järgi sõidab info edastaja. See sõiduk peatus Punane 33 juures. Selle sõiduki juures vaevalt seisis püsti üks mees. Isikuks osutus K.E ja isikul olid ilmsed alkoholijoobe tunnused.

Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, veel leidnud tõendamist ekspertiisiaktiga, mille kohaselt isiku verest leiti etanooli 3,44+- mg/g, väärteo lõpetamise määrusega ( t.l. 10 - 12, 14) KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil avaldatud kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kohtuistungil avaldatud kahetsust, viimase kolme aasta jooksul väärtegude karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, kuriteo toimepanemisel veres oleva alkoholi sisalduse suurust, politseinike vastutusrikast tööd, ennetamaks raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste ärahoidmisel. Samuti kohus arvestab tema pikaajalist ja alalist töökohta №rra Kuningriigis ja tema karistamine vangistusega toob kaasa tema ja pere raskesse majanduslikku olukorda asetamise. Käesoleva kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistuseks mõista ka rahalise karistusega ja kohus peab vajalikuks tema karistamist rahalise karistusega. 2012 a. №rra

Kuningriigi maksuameti andmetel K.E sissetulek oli 144 869.00 NOK. Euroopa keskpanga valuutakursiga 1 Euro võrdub 8,46 NOK, seega tema 2012 aasta sissetulek 17 124.00 Eurot. Kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s :

KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus Süüdi tunnistada K.E

45 päevamäära ( päevamäär 44.00 eurot ) s.o. 1980.00 eurot.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 30 päevamäära s.o. 1320.00 eurot.

2 KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel K.E-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks ) kuuks. LS § 127 alusel K.E kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates, loovutama oma juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile.

3 Välja mõista K.E-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse

4 Välja mõista K.E-lt kaitsjatasu 211.20 eurot.

5 Välja mõista K.E-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 38.00 eurot

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi igakuiselt, kuid mitte vähem kui

250.00 eurot kuus ja lõplikult rahaline karistus tasuda 01. juuliks 2014

6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik