1-13-7372/18 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-7372

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7372 Kohtukoosseis Kriminaalasi Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

U.F-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 9 ja

25 lg 1, 2 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. oktoobri 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav U.F-i apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav U.F-i apellatsioon Viru Maakohtu 30. oktoobri 2013 otsuse peale kriminaalasjas 1-13-7372 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9 Viru Maakohtu 30.10.2013 otsusega tunnistati U.F

– 25 lg 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati U.F vangistusega

8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 08.07.2013. 2. , kes palub tühistada maakohtu Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.F otsus tema karistust ja menetluskulusid puudutavas osas ja teha uus otsus, millega vähendada U.F-ile mõistetud karistust ja tema poolt tasumisele kuuluvaid menetluskulusid.

2.1. Süüdistatav leiab, et maakohus pole piisavalt arvestanud teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. U.F juhib tähelepanu, et asjad, mida ta varastas, olid väheväärtuslikud ja pärast vargusi tagastati kaup poodidele. Lisaks leiab süüdistatav, et ühe varguse episoodi eest on teda väärteokorras juba karistatud.

2.2. pole tervist ega vahendeid, et tasuda menetluskulusid täies ulatuses. Ta palub U.F kohtu abi, et viletsusest, kus ta elas ja mis sundis teda ka varastama, välja rabeleda. U.F soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, mis on nõus süüdistatava ka vastu võtma. Selle kohta esitas U.F ka kirjalikud tõendid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle Ringkonnakohus, hinnates U.F-i

kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

5. karistust mõistes põhjalikult Ringkonnakohus märgib, et maakohus on U.F-ile motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 5-6). KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus arvestas U.F-ile karistust mõistes nii isiku süüd, mida kohus ei pidanud suureks, kui ka karistuse üldja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas U.F-i karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Arvestades lühimenetluse sätteid mõistis Viru Maakohus 30.10.2013 otsusega U.F-ile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. Kohus võttis KarS § 68 lg 1 alusel arvesse ka eelvangistuses viibitud aega, mistõttu luges U.F-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Maakohtu hinnangul ei ole rahaline karistus kohaldatav ainuüksi juba põhjusel, et U.F puudub legaalne sissetulek. Lisaks on U.F varasemalt korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste väärja kuritegude eest ning U.F pani talle inkrimineeritavad teod toime varsti pärast vangistusest vabanemist. Seetõttu leidis Viru Maakohus, et U.F on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega ja mitte väiksemas määras, kui talle 25.01.2013 otsusega mõistetud karistus, sest tegemist on retsidiiviga ja kuue kuriteoepisoodiga.

Ringkonnakohus leiab, et U.F-ile mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistustega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58- 13; 3-1-1-18-11; 3-1-1-13-11; 3-1-1-11-10; 3-1-1-12-05). 5.1. juhib apellatsioonis tähelepanu, et Viru Maakohtu 30. oktoobri 2013 otsusega U.F

on rikutud põhimõtet ehk topeltkaristamise keeldu. Süüdistatava arvates on ne bis in idem teda ühe kuriteoepisoodi eest, milles ta mõisteti süüdi Viru Maakohtu 30. oktoobri otsusega, juba Viru Maakohtu 12.06.2013 otsusega väärteokorras karistatud.

Ringkonnakohus kontrollis seda väidet ja leidis, et Viru Maakohtu 12.06.2013 otsusega karistati U.F väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi selle eest, et ta 13.04.2013 kell 13.04 varastas kauplusest Selver (aadressil P. Kerese 3, Narva linn) Armeenia šašlõkki maksumuses

9 eurot. Viru Maakohtu 30.10.2013 otsuses on episood, mille U.F-i on toime pannud küll

13.04.2013, kuid süüdistuse kohaselt varastas ta kell 18.00 paiku kauplusest Säästumarket

(aadressil Roheline 8, Narva linn) 3 pakki Rüütli suitsuvorsti maksumuses 9,45. Kuigi mõlemad varguse episoodid on toime pandud samal päeval, on teo toimepanemise aeg ja koht ning varguse objekt erinevad, mistõttu pole topeltkaristamise keeldu rikutud.

5.2. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis kohtupraktika kohaselt (RKKKo 3-1-1-91-07; 3-1-1-2-10; 3-1-1-79-10; 3-1-1-99-13) täiendavate tõendite esitamine on välistatud, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Käesoleval juhul on lisatud tõendid, mis kinnitavad rehabilitatsioonikeskuse MTÜ Lootuse Sadam nõusolekut U.F-i vastuvõtmiseks, kuid tulenevalt eeltoodust ei saa ringkonnakohus tugineda nimetatud dokumentidele.

6. Viru Maakohtu otsusega mõisteti U.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud ning määrati need tasumisele osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada menetluskulud süüdistataval. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda (RKKKm nr 3-1-1-33-12, p 10). Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleval juhul on maakohus kaalunud KrMS § 180 lg 3 toodud asjaolusid ning otsustanud süüdistatava olukorda kergendada ja määranud menetluskulud tasumisele ositi. 30.10.2013 istungiprotokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega ning menetluskulude osaline riigi kanda jätmine on pigem erandlik. U.F-i olukorda on võrreldes üldreegliga niigi kergendatud ning ta ei ole esitanud selliseid tõendeid või taotlusi, mille kohaselt tuleks osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Seega on maakohus teinud menetluskulude väljamõistmisel seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas oleva lahendi.

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk