2-13-70135/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2013.a, Pärnu

Tsiviilasja number 2-13-70135

Tsiviilasi K.E. hagi H.H. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.

Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K.E., isikukood x, elukoht x.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p, § 372 lg 1, 4, 5.

Keelduda menetlusse võtmast K.E. hagi H.H. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes ja tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagi esitaja enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-13-70135

2 (2)

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. K.E. esitas Pärnu Maakohtule hagi H.H. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Punkti 1 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. G.R. sünnitunnistusele on isana kantud M.R. ning sellega on isadus tuvastatud. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik isadust hagimenetluse korras vaidlustada. PKS § 91 lg 1 esimese lause kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Seega on nii K.E.il kui ka lapsel G.R.´l (seadusliku esindaja K. E.i kaudu) võimalik esitada kohtuse hagi isaduse vaidlustamiseks. Lisaks ei ole hagejal võimalik nõuda elatist mehelt, kes ei ole lapse isana sünnitunnistusele kantud. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 80 lg 1 kohaselt kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.

PKS § 82 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Esmaseks tingimuseks elatise nõudmise hagi rahuldamisel on asjaolu, et isik, kellelt elatist nõutakse, oleks lapse vanem või siis muu lapse alaneja või üleneja täisealine sugulane. Kuivõrd H.H. ei ole lapse isana sünniakti kantud, siis hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole võimalik ka elatise nõude hagi rahuldamist saavutada. Lisaks märgib kohus, et PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps.

Seega elatise nõudes on hagejaks laps ja kostjaks vanem, kellelt elatist nõutakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel tuleb K.E.i hagi H.H. vastu menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohus selgitab, et isikul on õigus uuesti hagiavaldusega kohtusse pöörduda pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid hagiavalduse tagastamise.

3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hagi esitaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik