1-13-10538/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

17. detsember 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-10538 (kohtueelses menetluses nr 13260103885) riik D.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav D.H

(isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxxxxx , pakkija; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 5 (viis) kuud;

68 lg 1 alusel arvata kahtlusta vana KarS § ta kinnipidamise aeg

hulka ja lugeda D.H 19.10.2013, s.o 1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend

74 lg 1 ja lg 3

üheksa) päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.H-le katseaeg 18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitu kontrolli nõuded; tühistada

75 lg-s mis D.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista D.H-lt sundraha 480 (nelisada kahek eurot sakümmend) , riigi õigusabi tasu ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti

48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks;

530 ( eurot 70 senti määrata kriminaalmenetluse kulud viissada kolmkümmend)

tasumisele ositi aasta jooksul 1) alates 2014 jaanuarikuust igakuise järgmiselt: a

menetluskulu osa tasumine, kuni menetluskulude

44 (nelikümmend neli) eurot 23 senti täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud ulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes menetlusk tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P 1023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber angas või kontole nr 22 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-10538

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on D.H toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema 19.10.2013 kella 04.25 ajal Viljandi KarS § 424 järgi, mis seisnes linnas Lina tänav 29 juures juhtis sõiduautot Mazda 626 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis, mille tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,91 mg/l kohta ning põhjustas liiklusõnnetuse.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega.5 (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 19.10.2013. Seega kuulub kandmisele 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.H 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elu – kohas xxxx xx xxxxxxxxxxxx ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja mene siooniga ning tlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 480 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest nr 6 ( i 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava eelsel uurimisel on määratud D.H kaitsja esinemise eest kohtu hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s D.H arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale

kokku: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) , riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend eurot kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti;

4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad

KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. D.H on kahtlustatavana kinni peetud 19.10.2013, seega on D.H viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kusjuures

1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik