1-13-9631/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

17. detsember 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-9631 (kohtueelses menetluses nr 13260101516) riik S.L versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

S.L

(isikukood xxx; elukoht xxxxx

xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx Laane talu, ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 121 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.L (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s. nelisada kaheksakümmend o 480 ( ) eurot

66 lg

; KarS §

1 alusel määrata S.L-ile mõistetud rahaline karistus 480 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot kuus järgmiselt: 1) alates

2014.a. jaanuarikuust igakuise rahalise karistuse osa

a) eurot

48 (nelikümmend kaheks tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa - tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna S.L-ile - ; tühistada tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 K.T S.L-ilt 340 (kolmsada rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista nelikümmend) eurot K.Ti kasuks; 2.2

480 (nelisada kaheksakümmend) , riigi õigusabi välja mõista sundraha S.L-ilt eurot tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti (nelikümmend kaheksa) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 530 (viissada kolmkümmend) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul 14.a. jaanuarikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20

menetluskulu osa tasumine, kuni menetluskulude

44 (nelikümmend neli) eurot 23 senti täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahali e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses n

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ositi tasumine ja selgitusena „rahalise karistuse asjas nr 1-13-9631 ; “)

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P

606 Swedbankis (tasumisel makseangas või kontole nr 221023778 korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 13-9631

“).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona teise inimese tervise on S.L kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis seisnes

selles, et tema 5. mail 2013. a kella 1.00 paiku öösel Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx hoovis lõi olise esemega vastu paremat õlga, mille tagajärjel K.T kangi ta tekitas kannatanule valu ja tervise kahjustamise.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja karistamiseks rahalise karistuse ga

päevamäära, s.o 480 eurot (päevamäära aluseks võetud S.L-i 2012.a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 48 eurot kuus.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, kohaselt k mille süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele ja tekitatud kahju heastamises. süüdimõistmises ning karistamises

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

K.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

340 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada S.L-ilt 340 (kolmsada ning välja mõista nelikümmend) eurot K.T.i kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

Krim ; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1.Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 480 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest nr 6 ( i 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastava (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud lt

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

sutamisega kaasnevate kulude (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esine S.L-i mise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

1) S.L: sundraha eurot

480 (nelisada kaheksakümmend) , riigi õigusabi tasu (nelikümmend kaheksa eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot70 senti;

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal

menetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad

KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva -

jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik