4-13-7771/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-13-7771

17. detsembril 2013.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu, kaitsja adv.Veljo Viiloli ning alaealise menetlusaluse isiku Egeri X seadusliku esindaja Alice X osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Egeri X, ik XXX, Eesti kodanik, elukoht XXX, õpib XXX, varem väärteokorras karistatud 2 korda ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahvidega (mis on tasutud) - väärteoasja LS § 201 lg 1, LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 03.11.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr. 2317,13,008929 (AB1258237) 03.11.2013.a. kell 02.50 J.V.Jannseni - Raudtee tn ristmikul juhtis Egeri X mootorsõidukit Mazda 6 reg.märk XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes sellega LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 sätteid ning pannes toime LS § 224 lg 2 ja LS §

201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Egeri X põhikaristuseks LS § 201 lg 1 ja 224 lg

2 järgi 10 päeva aresti ja nõustus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses, karistuseks taotles aresti asendamist ÜKT-ga, millega nõustusid seaduslik esindaja ja kaitsja.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Egeri X 03.11.2013.a sõiduki juhtimiselt, kuna ta juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg.märk XXX, kuigi juhil oli alkoholilõhn suust ja puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. - Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel on sarnane. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Egeri X kehtivaid juhilube ei ole. - Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati Egeri X 03.11.2013 kell 03.12 alkoholijoove 0,41 mg/l. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtmistulemusega, millest nähtub, et Egeri X ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,41 mg/l.

- Tunnistaja Renato Vassiljevi ütlustest nähtub, et 03.11.2013 kell 02.50 pidas ta J.V. Jannseni – Raudtee ristmikul kinni sõiduauto Mazda 6 reg.märk XXX. Kontrolli käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning tal tuvastati alkoholijoove 0,41 mg/l. - Vastulauses märgib menetlusalune isik Egeri X, et ta tunneb ennast süüdi ja vastutab tehtu eest ning saab aru enda väärteost, et ta juhtis sõidukit Mazda ilma juhtimisõiguseta ja kerge joobe seisundis J. V. Jannseni tänaval 03.11.2013. Egeri X ei taha, et tema vanemad tasuksid rahaliselt tema tehtud väärteo eest ja tahab karistust ise kanda, mistõttu palub rahalise karistuse asemel ÜKT-d. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Egeri X 2 kehtivat väärteokaristust ÜTS § 547 lg 1 alusel, mille eest teda karistati rahatrahvidega, mis on tasutud.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Egeri X süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning samuti juhtis ta mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, nimelt tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Tema käitumine sisaldab LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Egeri X käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib, et kuigi menetlusalust isikut pole varem karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest, on teda varem korduvalt väärteokorras karistatud. Siis karistati teda rahatrahvidega, millised karistused on küll täidetud, kuid mis ei mõjutanud Egeri X edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Egeri X on oma vastulauses avaldanud soovi rahalise karistuse asemel kohaldada temale ÜKT-d, kuivõrd ta ei taha, et vanemad peaksid tema poolt toimepandud väärtegude eest tasuma rahatrahvi ning ta soovib oma teo eest ise vastutada ja karistust kanda. Eeltoodu alusel mõistab kohus Egeri X LS §

201 lg 1 ja LS 224 lg 2 rikkumiste eest põhikaristusena aresti 10 päeva, mille asendab ÜKT-ga 20 tunni ulatuses, mille tegemiseks on Egeri X nõusoleku andnud. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine peaks mõjutama alaealist Egeri X käituma edaspidi seaduskuulekalt. Egeri X poolt avaldatud soov vastutada ise oma tegude eest, annab kohtule põhjendatud aluse arvamuseks, et Egeri X suudab edaspidi analoogseid rikkumisi vältida ja käituda vastutustundlikult. Tulenevalt sellest, et menetlusalune isik on alaealine ja tal puudub iseseisev sissetulek, kuivõrd ta õpib ning lisaks on ta avaldanud ise soovi ÜKT kohaldamiseks, peab kohus võimalikuks jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda. Egeri X tuleb menetluskuluna välja mõista pool kaitsjatasust - 60 eurot.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, 63, 69, KrMS § 175, 180, VTMS § 107 lg 1 p 1, 111 ja 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Egeri X LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi ning mõista KarS § 63 lg

1 alusel põhikaristuseks arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata Egeri X üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Egeri X välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskuluna kaitsjatasust summa 60 eurot. Menetluskulu tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Egeri X, 4-13-7771, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: