1-13-4190/25 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-4190

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4190

Täitmiskohtunik Istun

gisekretär

Kaitsja Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Advokaat Peep Rajavere Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega G.S-ile (ik xxx, pöörata elukoht *) Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega nr 1 4190 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorralises ettekandes esitatud taotlus Ü , tühistada G.S-ile Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega nr 1 4190 mõistetud 6 -kuulise vangistuse tingimisi

kohaldama jätmine ja mõistetud ärakandmata 6 pöörata G.S-ile -kuuline vangistus täitmisele.

.6-kuu se vangistuse kandmise alguseks lugeda li G.S poolt vangistuse kandmisele asumise aeg peale kohtumääruse jõustumist.

3. G.S` riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista lt

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, nr 1-13-4190, kaitsjatasu/

määrus

kaitsjale makstud tasu määratud eurot (seitse kaks kümmend ) . Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 4.

Edastada määruse ärakiri prokurörile Ü.Tamm G.S-ile, kaitsjale,

ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

1-13-4190 Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu mõist süüdi 6.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4190 is kohus G.S KarS

§ järgi KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus, et mõistetud ja karistas vangistusega 7 kuud. vangitusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus G.S suhtes 6-kuuse vangistuse tingimuslikult kohaldamata - G.S

24 kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras krimina -6 tulenevaid alhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume . Katseaeg algas 6.05.2012.

13.06.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk taotluse Ü ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8

alusel G.S-ile a kohustuse osaleda "Eluviistreeningu" määras katsejaks täiendav

– sotsiaalprogrammis tähtaj Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S oli rikkunud aga 01.10.2013. kontrollnõuet - ei ilmunud registreerimisele ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

17.10.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas nna Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosako Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk taotluse Ü ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5 lg

4 alusel G.S-ile kohustus * määras katsejaks täiendavad ed

– pöörduda juurde tähtajaga

01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas. Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

05.11.2013.a saabus

Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

G.S võeti arvele 27.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 KarS § 121 tunnustel. G.S-ile määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.S suhtes on katseajal seoses kohustuse rikkumisega koostatud kaks erakorralist ettekannet: 1) Pärnu Maakohtu 13.06.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule täiendav lisakohustus - osaleda sotsiaalprogrammis " Eluviistreening" tähtajaga 01.10.2013. Antud kohustus on G.S täidetud. 2) Pärnu Maakohtu 17.10.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule tema enda poolt soovitud täiendavad lisakohustused pöörduda juurde tähtajaga 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste *

selgitamiseks ning katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas. Rikkumise faktid:

1)18.10.2013 viibis G.S viibis 22.55 ajal Haapsalu linnas Posti 41 juures tänaval, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi. Indikaatorvahendi näit 0,72 mg / l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 1)

2) 26.10.2013 viibis G.S Posti 41 juures Haapsalu linnas kell 00.56, kust toimetati Haapsalu politseijaoskonda alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Indikaatorvahendi näit 1,04 mg/l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 2) 3)2 Tallinna mnt 1 juures Haapsalu linnas kell 03.10. Indikaatorvahendi näit 7.10.2013 viibis G.S 1,11 mg/l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 3)

4)30.10.2013 tulles registreerimisele tuvastati G.S indikaatorvahendi abil alkoholijoove. Näit 0,240 mg / l

kohta väljahingatavas õhus. 5)G.S soovis 04.10.2013 kirjalikus avalduses võtta endale täiendava lisakohustuse katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas, kuid

1-13-4190

kontrollimise tulemusel ei ole G.S antud tugirühmas kordagi käinud, kuigi võimalused olid 05.10.2013; 12.10.2013; 19.10.2013, 26.10.2013. Mittekäimist tugirühmas tunnistab ka G.S ise. 6)G.S soovis 04.10.2013 kirjalikus avalduses võtta endale täiendava lisakohustuse pöörduda dr

Leinsalu poole enda alkoholi probleemiga. Haapsalu Linnavalitusest sai isik toimetulekutoetust 22.10.2013, mille järgselt oli G.S rahaliselt võimalik pöörduda vastuvõtule, varsemalt lubas arsti vastuvõtule aja registreerida. 30.11.2013 seisuga *juurde aega ei ole registreerinud ega ka vastuvõtul käinud.

7)Karistusregistri andmetel on G.S karistatud väärteokorras 29.10.2013 AS § 70 alusel (otsuse number: 2570,13,003142/1) 80 eurose rahatrahviga. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

G.S kirjutas seletuskirja pidas oli tarvitanud 30.10.2013, et neil päevadel kui politsei ta kinni veidi õlut, kuigi teab, et ei tohi õlut pruukida. AA rühmas ei ole käinud, - kuna unustas kohale minna. *

juures jäi käimata kuna puudus visiidi raha. Täna s.o 30.10.2013 olid registreerimisel jääknähud 0,240 mg/l kohta, oli eile õlut joonud (lisa 5). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Registreerimisnõuetest on G.S katseajal kinnipidanud, kuigi on näha suhtumise muutust viimases perioodis, sest viimasele registreerimisele ilmus alkoholi tarvitanuna ja väitis, et tema ei ole joonud.

Indikaatorvahendi näidu (0,240 mg/l kohata) vastu ei vaielnud enam ja küsis vaid kas ta saunas käies ei tohi ka enam õlut tarvitada. G.S ise soovis võtta endale katseajaks toetavaid kohustusi ja antud avalduse kirjutas 04.10.2013, kuid mida täitma ei ole asunud vaid on hoopis sagenenud alkoholi

tarvitamise episoodid. Katseaja kulg on näidanud, et isikul on tõsiseid alkoholi kuritarvitamise probleeme, isiku normi mõiste alkoholi tarvitamisest on piisavalt häirunud, isik tajub kiiresti kuidas mingit olukorda enda kasuks pöörata või mõne probleemi lahendamist on võimalik kaugustesse lükata. Samas igapäevaelu näitab, et oma käitumisse isik reaalselt muutusi ei taha teha või ei piisa sisemist ressurssi muutuste tegemiseks.

Varasemas katseaja perioodis tõi kantud šokivangistus motivatsiooni ja muutumise tahte isiku käitumisse ja ta suutis oma käitumist mingi ajaperioodi ka kontrollida. Kriminaalhoolduses saab siiski toetada neid isikuid ja anda korduvalt võimalusi, kes ise tahavad muutust ja astuvad ka mingeid samme muutuste suunas, kuid antud isiku puhul on ühekordsed libastumised muutunud hoopis püsivaks tagasilanguseks. hinnang isiku ravivõimaluste ja vajaduste suhtes puudub, kuna * isik ei ole pöördunud listi poole katseajal, kuid katseaja kulgu arvestades võib öelda, et erialaspetsia isik ei

suuda iseseisvalt kontrollida enda joomiskäitumist.

Kriminaalhoolduse ressursid on ennast ammendanud, sest tegemist ei ole kinnise asutusega kus saaks tagada isiku kaine ol

emist ja teda 24 h jälgides. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele

Kriminaalhooldusaluse G.S poolne järjepidev kohtu määratud kohustuste rikkumine on sagenenud, samuti ei täida isik ise võetud toetavaid kohustusi ja hetke arvestades ei näe

olukorda

kriminaalhooldaja muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusalusele G.S-ile Pärnu Maakohtu poolt 06.05.2013 mõistetud reaalse vabaduskaotusliku karistus täitmisele pööramist.

Kohtuistung 15.11.2013 G.S 15.11.2013 andis kohtuistungil alkoholiprobleem on olnud terve katseaja jooksul, ütlusi, et kui vanglast tuli, tööd ei olnud, oli igav ja oli stress. Töö aitaks, siis ei tarvitaks alkoholi. Aga tööl käimiseks on vaja autot. Siis ei ole alkohol probleem, kui tööle saab. Sotsiaalprogramm kulges väga hästi. AA rühmas ükskord ei läinud, sest avastas selle liiga hilja, teine kord kui läks, siis oli see juba - kinni. 10 aastat tagasi on ka AA-rühmas käinud, siis see aitas. Vahepeal 5 aastat üldse ei joonud, siis käis tööl ka. kaks aastat tagasi kui töötuks jäi, siis töötukassa poolt käis puulaeva Kuskil ühingus tööd tegemas. On nõus tööotsijana aktiivsemalt käituma.

1-13-4190

Ju peab midagi leidma, et alkoholi ei tarvitaks, ei taha vangi minna. On nõus täiendava lisakohustusega, et läheb alko õi 22. kuupäeval saab holivastasele ravile enda kulul, 21. v toimetulekutoetust, siis on võimalik see raha kõrvale panna. t peab kaks nädalat olema Saab aru, e täiesti kaine. Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et kohtuistungi võiks edasi lükata, et G.S saaks tegudega näidata, et muutumine paremuse poole toimub. Peale novembrikuu toimetulekutoetuse kättesaamist oleks võimalik teha alkoholivastane süst arsti juures, kuid enne seda ta peab kaks nädalat kaine olema. Samuti luba kriminaalhooldaja ühendust võtta töötukassaga, et seal rääkida s

G.S tööotsimistest. On G.S-ile korduvalt selgitanud, et kui tarvitab alkoholi ja käib jääknähtudega või joobes töövestlustel või töötukassas, siis ei ole lootustki tööd leida. Kaitsja leidis kohtustungil, et kohtuistung tuleks edasi lükata, et G.S saaks näidata, et ta soovib probleemiga tegeleda.

16.12.2013 kohtuistung

Kohtuistungil andis teada, et vahepealsel perioodil on G.S kriminaalhooldusametnik r on rohkem. 26.11 on G.S-ile politsei poolt tehtud egistreerimas käinud kolm korda, aga kohtunud alkoholi tarvitamise kohta indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Leppisid süsti tegemise aja

27.11. Süsti oli tegemas psühhiaater ja , G.S kohale ei ilmunud. Läks peale haiglast d tema

tulekut Saue õllekasse, kus oli G.S, kes ütles, et eelmine päev oli tarvitanud alkoholi ja sellepärast ei tulnud. Taht s, et järgmise süsti panemise aja lepib ta ise kokku. 10.12. kirjutas i G.S seletuskirja, et käis ukse taga, aga seal oli liiga pikk järjekord. Nägi Saue õllek * G.S as alkoholi joomas 09.12. Aga nädal peab olema kaine, et saaks teha süsti. G.S on telefoni ära kaotanud, temaga telefonitsi ühendust ei saa, aga määratud ajal on alati kohale ilmunud. Töötukassas on tema juhtumikorraldaja, seal on G.S käinud ka jääknähtudega, viies kohas on käinud töövestlusel, ühte kohta läks purjusolekus või jääknähtudega. Seda teatas tööandja. Tööpraktikal on see aasta käinud ja töötukassal töötupraktika võib saabuda esimesel poolaastal. Töötukassa poolt võimalusi tööle rakendada koheselt ei ole. AA rühmas on ta käinud alates 04.10 ühe korra.

16.12.2013 kohtuistungil selgitas G.S, et oleks veel ühte kohta tööle saanud, aga sinna oleks olnud autot vaja. Helistasin sinna - Taebla vald Tagavere küla. Igalt poolt töökohtadest ei ole saanud vastuseid. Sealt kalakombinaadist ei saanud vastust, sealt Morobelist. On rääkinud telefoni teel, vestlusel igal pool ei ole käinud. Järelnähud olid ja siis käis Linpetis töövestlusel. Muidugi tegi valesti. AA rühma käis s see laupäev ka minna. ole meeles enam, millal käis. Kolm nädalat

- tahti P tagasi. Peale eelmist kohtuistungit käis. AA s on käinud ühel korral ja ühe korra jäi hiljaks - , siis oli

lõppenud juba. li ühel nädalavahetusel sugulast abistada töö asjus ja siis O ei saanud minna. Ei jõudnud kella neljaks kohale, muidu oleks hea meelega käinud. ee laupäev S ju tahtis minna, aga valvur ei lasknud sisse. Ei tea, miks sisse ei lastud, mingi uus valvur oli seal. tles, et tahab AA Ü rühma minna, valvur ütles, et on purjus, et on imeliku näoga. ei oska öelda, kas Ei olnud purjus, olid jääknähud otas telefoni ära ja . Ei ole alkoholi vahepeal tarvitanud. 09.12 tarvitas alkoholi. K ei saanud helistada. E s alkoholi. T is, et p b i saanud magada, hammas valutas ja siis võtti ead ea nädal enne seda kaine olema. Üks rattatuli ei põlenud ja siis peeti kinni ja kontrolliti ka ja oli natukene õlu pruukinud. leks läinud ka Leinsalu juurde aga kaotas telefoni ära. O , Tahtis helistada. Minna ei tahtnud sellepärast, et oli lkoholi joonud. On küll tahe seda süsti teha. õi kasvõi täna Leinsalu

V b juures ära käia kui vastu võetakse. Kriminaalhooldusametnik puhul kestnud 7 kuud, millest ühe kuu on leidis, et katseaeg on G.S ta šokivangistuses viibinud. Alkoholiprobleem on kõige tõsisem probleem katseaja kulgemises. On proovitud kriminaalhoolduse erinevaid ressursse, kuid ei ole suudetud tekitada isikus isiklikku tahet muuta suhtumisi, arusaamu ei ole kordagi öelnud, et ta tahab alkoholi tarvitamisse. G.S seda süsti teha, ta ütleb, et t i ole näinud tahet. a peab seda tegema. E See on alkoholismi tunnus, et sisemine tahe puudub. Ei saa olla nädal aega kõrval, et teha süst. Kriminaalhoolduse ressursid on

1-13-4190 nüüdseks ära kasutatud. n nõus, et ta peab selle alkoholismivastase ravi tegema, aga O siis ta peab

kaine olema. Peale šokivangistuse kandmist püsis ta tükk aega kaine. Taotleb vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramist. Kaitsja , leidis et kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. See on ebaadekvaatne meede, tuleb jätta kui inimene on e alkohoolik, siis vangistuse täitmisel pööramine ei ravi teda terveks. Jah, tal puudub sisemine tahe ja sund alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest ta on alkohoolik. Peaks kasutama kõiki võim i, et mõjutada teda panema ampull või teha süsti. alus

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

G.S on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega KarS § 121 järgi. Kohtuotsuse järgi on G.S ära kandnud nn 1 se šokivangistuse. G.S poolt on ära kandmata -kuuli 6-kuuline vangistus. G.S on 6- - kuulise vangistuse kandmiselt vabastatud KarS § 74 lg 1, 3 alusel 2 aastase katseajaga. Katseaeg on kestnud 7 ja pool kuud, millest ühe kuu on G.S viibinud vangistuses. 05.11.2013 esitas kriminaalhooldaja kohtule juba kolmanda erakorralise ettekande

G.S suhtes seoses sellega, et G.S on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on kohus G.S-ile 13.06.2013 kohtumäärusega määranud kohustuse osaleda „Eluviisitreerningu“ sotsiaalprogrammis. Selle kohustuse on G.S täitnud, kriminaalhooldusametniku sõnade kohaselt täitis ta talle programmi raames antud ülesanded kohusetundlikult. Samuti seoses alkoholi tarvitamise keel rikkumisega määras kohus .10.2013 kohtumäärusega G.S-ile kohustuseks pöörduda alkoholiprobleemiga arsti poole hiljemalt 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ja osaleda regulaarselt AA rühmas.

05.11.2013 erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole täitnud talle 17.10.2013 kohtumäärusega pandud kohustusi. Kohtule esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, politsei teatisega, kriminaalhooldaja ütlustega ja G.S enda seletustega on tõendamist leidnud, et G.S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi peale 17.10.2013 täiendavate kohustuste panemist 18.10 (näit 0,72 mg/l), 26.10 (näit 1,04 mg/l), 27.10 (näit 1,11 mg/l), 30.10 (näit 0,24 mg/l), 05.11 (näit 1,20 mg/l), 13.11 (näit 1,26 mg/l), seega kahe kuu jooksul kaheksal korral.

26.11 (näit 0,83 mg/l), 09.12 –

G.S on ise kirjalikes seletustes ja ka kohtuistungi öelnud, et tarvitas natukene õlut. 05.11.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokollile on G.S omakäeliselt kirjutanud – ma sõin šokolaad komme, alkoholi ma tarvitanud ei olnud. Samuti põhjendas kohtuistungil alkoholi tarvitamist hambavaluga.

Kohus leiab, et G.S selgitused alkoholi tarvitamise kohta on ennastõigustavad, sest indikaatorvahendi näidud on sellised, mis ei kinnita tema sõnu, et ta on natukene õlut tarvitanud või šokolaadikommi söönud. G.S on kohtuistungil ja seletustes korduvalt kinnitanud, et on teadlik, et tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et G.S on taas katseajal tahtlikult ja pidevalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. G.S on ise öelnud mõlemal kohtuistungil, et alkoholiga tal mingit probleemi ei ole, kui tööle saaks, siis oleks kõik korras. Samas on kohtuistungitel selgunud G.S ja krimin

aalhooldusametniku seletuste põhjal, et G.S on ka töövestlusele ning töötukassasse läinud joobes või jääknähtudega. Kohus leiab, et see asjaolu näitab selgelt, et G.S on probleeme

1-13-4190 alkoholiga, ta ei ole võtnud vastutust enda käitumise eest, sest on ilmselge, et alkoholi tarvitamise tunnustega töövestlusele ilmumine on asjaolu, mis ei võimalda isikul tööd leida. Kuna G.S oli valmis ise vabatahtlikult minema ravile ja käima toetava tegevusena AA rühmas, siis -

kohus sellised kohustused talle ka 17.10.2013 kohtumäärusega määras, et isik tegeleks tal oleva alkoho

lisõltuvusega.

Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S ei ole asunud tegelema alkoholiprobleemiga, vaid tarvitab alkoholi edasi. Nüüdseks on selgunud, et G.S ei ole kahe kuu jooksul jõudnud arsti juurde. Kuigi 15.11 kohtuistungil G.S kinnitas, et peale seda, kui saab oktoobri lõpus toimetulekutoetuse kätte, laseb teha alkoholivastase süsti, ei ole ta seda siiani teinud. Ja seda hoolimata sellest, et kriminaalhooldusametnik broneeris talle arsti juurde aja. Määratud ajal

G.S arsti juurde ei ilmunud. G.S põhjendab mitteilmumist sellega, et kuna eelmine päev oli alkoholi tarvitanud, aga teadis, et eelnevalt peab vähemalt nädala kaine olema, siis ei läinudki. Kuna telefon oli kadunud, ei saanud ka helistada. Kriminaalhooldusametnikuga leppisid kokku, et broneerib ise aja arsti juurde. Kord peale seda käis arsti ukse taga, kuid järjekord oli liiga pikk, ei jäänud ootama. 16.12 kohtuistungil kinn tas, et võib kasvõi samal päeval süsti ära teha, kui arst ta i vastu võtaks. Kohus leiab, et G.S käitumine ja arsti juurde mitteminemise põhjendused näitavad, et G.S ei ole tegelikult soovi seoses alkoholiprobleemiga arsti juurde minna. G.S teadis, et selleks, et talle saaks teha alkoholivastase süsti, peab ta eelnevalt teatud perioodi kaine olema, kuid hoolimata sellest tarvitas ta visiidile eelneval päeval alkoholi. Samuti näitab tema suhtumist arsti juurde mitteilmumine – kohus leiab, et telefoni kaotamine ei ole mõjuv põhjus arsti juurde mitteilmumiseks. Haapsalu linn on niivõrd väike, et arsti juurde minemine ei nõua mingit lisakulu – see asub G.S kodust 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Selle asemel veetis G.S aega Saue õlleks, mis asub haiglast vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Ja kuigi G.S lubas ise endale arsti juurde aja broneerida, ei ole ta seda siiani teinud, vaid on hoopis jätkanud alkoholi tarvitamist. G.S lubadus 16.12 kohtuistungil seda , et võib koheselt süsti ära teha, on taas üks tühipaljas jutt, et pää vastutusest oma tegude eest. Samuti ei ole G.S täitnud kohustust käi rühmas. G.S on olnud võimalus käia a regulaarselt AA- AA- - rühmas vähemalt seitsmel korral, kuid ta on sinna jõudunud vaid ühel korral. AA rühmas mittekäimise põhjendused on erin

– küll on meelest läinud, siis on jõudnud liiga hilja, siis on evad olnud just samal ajal vaja aidata sugulast töödes jne. Kohus leiab, et olukorras, kus G.S ei käi tööl ja on kurtnud used AA- , et alkoholi tarvitab ka igavusest, siis on G.S poolt nimetatud põhj rüma mittejõudemise kohta ennastõigustavad. G.S ei ole esitanud kohtule mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole AA-rühmas käinud ja on sellega tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et G.S on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määrtaud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi, pöörduda spetsi alisti poole ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks osaleda regulaarselt AA rühmas. ning

Kaitsja leidis, et ei ole põhjust vangistust täitmisel pöörata, kuna see ei ole kohane meede isiku e puhul, kellel on alkoholisõltuvus, vangistusega seda probleemi ei lahenda.

Kohus nõustub kaitsjaga, et vangistus ei ole ravi alkoholisõltuvusele. Samas ei nõustu kohus, et alkoholisõltlase puhul ei ole alust karistuse täitmisele pööramiseks, kui isik tahtlikult rikub talle kohtulahenditega katseajaks määratud kohustusi. Kohus leiab, et G.S suhtes on kasutatud erinevaid kriminaalhoolduse võimalusi, et ta hakkaks probleemiga tegelema. Selge on see, et päevapealt ei saagi muutusi nõuda, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik, vaatamata korduvatele lubadustele ja arvamusele, et alkoholi mittetarvitamine pole tema jaoks mingi probleem, on oma käitumisega näidanud vastupidist. G.S kandis katseaja alguses šokivangistust ja kriminaalhooldusametnik kinnitas, et peale seda oli märgata käitumise muutumist, kuid mitte kauaks. Samuti ei ole püsivaid positiivseid tagajärgi kaasa toonud sotsiaalprogrammi läbimine. Seetõttu oli ilmne, et G.S vajab sõltuvusega tegelemiseks spetsialisti abi. G.S on vabatahtlikult

1-13-4190

endale sellise kohustuse võtnud, millise kohustuse on kohus talle ka määranud. Vaatamata eelkirjeldatule ei ole G.S spetsialisti juurde jõudnud. Samuti ei ole ta regulaarselt käinud AA- rühmas, mis ilmselgelt oleks toetav tegevus. G.S on ju kohtuistungil ise kinnitanud, et kunagi ta on AA-

rühmas käinud ja sealt abi saanud.

Nüüdseks on tekkinud olukord, kus G.S ei ole hoolimata oma nõusolekust spetsialisti juurde läinud, AA rühm ei käi, vaid jätkab alkoholitarvitamist. KarS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et kohus saab - as

isikule panna kohustuse alluda ettenähtud ravile ainult siis kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et selle seadusesätte loogikast lähtudes ei saa isikut sundida ravile minema, ravile minekuks peab olema tema vaba tahe. Kuigi G.S on kinnitanud ka kohtuistungil korduvalt, et ta on nõus ravile minema, siis tema teod seda ei kinnita.

Kohus nõustub kriminaalhooldaja hinnanguga katseajale, et G.S puhul ei ole tegemist isikuga, kelle puhul saaks öelda, et isik ise püüab muutusi oma tegudega kaasa tuua, vaid toimunud on tagasilangus, sest alkoholi tarvitamine on muutnud sagedase ks ja isik leiab igakordselt üha ma õigustuse – seletades, et tarvitas vaid pisut õlut või sõi šokolaadikomme.

Kohtuotsuse kohaselt on G.S alkoholijoobes olles muutunud kaaskodanike suhtes vägivaldseks. Arvestades just G.S isikut, on esmatähtis, et ta ei tarvitaks alkoholi, vaid seeläbi oleks võimalik tagada karistuse eesmärk, et G.S käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid. Kuna ei šokivangistus ega katsejaks määratud kohustused ei ole suutnud muuta G.S käitumismustrit, ta ei ole hakanud alkoholiprobleemiga isegi tegelema, siis tuleb tõdeda, et tõepoolest käesolevaks hetkeks on kriminaalhoolduse võimalused ammendunud, isiku käitumismustrit ei ole suudetud muuta, mistõttu tuleb G.S-ile kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele pöörata.

Lähtudes eeltoodust

leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja G.S-ile

Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega nr 1 4190 mõistetud 6 -kuulise vangistuse tingimisi kohaldama jätmine tuleb tühistada ja 6 kuuline vangistus tuleb täitmisele pöörata. -

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. käesolevas kriminaalasjas on vastavalt KrMS § 175 Menetluskuluks lg 1 p 4 m jale P.Rajavere ääratud kaitsjale makstud tasu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaits G.S

72 eurot. kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik