1-13-11372/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

16. detsember 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-11273 (kohtueelses menetluses nr 12284000055) riik

versus V.L kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Margit Luga Süüdistatav V.L (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-

x xxxxxxxxx xxxxxxxxxx omab kriminaalkaristatust) ; Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 5, 9 ja § 245 järgi Kaitsja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

V.L süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud

64 lg 1,3

; KarS § ja KarS § 65 lg 1 alusel mõista

liitkaristus 16.04.2012 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 7 kuud 24 päeva vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista kohtuotsuste kogumis karistuseks 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust; tunnistada V.L süüdi KarS § 245 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada

V.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4

(neli) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-15.

KarS § 11.2012, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksik ;

karistustest raskeima

suurendamisega mõista V.L-ile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud; KarS 65 § lg 2 alusel

mõista V.L-ile liitkaristus eelmise karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuud

24 päeva vangistust võrra ning mõista V.L-ile

1 (üks) liit

karistus vangistusena aasta

24 (kakskümmend neli) päeva; KarS § 69 alusel asendada V.L-ile mõistetud

vangistus aasta

1 (üks)

24 (kakskümmend neli) päeva üldkasuliku tööga

768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud kohtuotsuse ; KarS jõustumises üldkasuliku töö tegemisel allutada V.L

§

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

75 lg kontrolli ajal ; määrata V.L-ile KarS §

2 alusel käitumis kohustusena hüvitada tekitatud kahju tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus iga kuu 25. kuupäevaks 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogukahju hüvitamiseni. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 R.S.

30 ( rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt kolmkümmend) eurot R.S. kasuks;

2.1.2 Maanteeameti rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt (kuusk Maanteeameti kasuks; ümmend) eurot

2.1.3 K.P

rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt

175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot K.P kasuks;

2.2 välja mõista V.L-ilt

480 (nelisada kaheksakümmend) igi õigusabi sundraha eurot ja ri

tasu 24 ( neli) eurot kakskümmend riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 504 (viissada neli eurot tasumisele ositi 6 kuu jooksul jaanuarikuust ) järgmiselt: 1) alates 20 a igakuise menetluskulu osa eurot tasumine, kuni menetluskulude

84 (kaheksakümmend neli) täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 V.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi tasu sõidule kulutatud aja eest

(kakskümmend neli) eurot sõidukulu 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti ja s.o kokku

88 (kaheksakümmend kaheksa) jätta riigi kanda eurot 80 senti ja . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja krimin hooldusaal osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 13-11273 . “)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt V.L on toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmised nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis olid toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt KarS § järgi, mis

199 lg 2 p 5 ja 9 seisnesid: 1) 07.04.2012 päevasel ajal Paistu vallas Paistu külas A ja O lähedal võttis avalikult j Viljandimaal kaupluse a süstemaatiliselt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära ’le kuuluva spordikoti väärtusega R.S.

3,84 eurot koos selles olnud toiduainete ja alkoholiga väärtuses 30 eurot. Kokku tekitati R.S.le varaline kahju summas 33,84 eurot; 2) juunikuus 2012.a viibides Maanteeameti hallatavas

Pihlaka karjääris asukohaga Järtsaare küla kust võttis Viljandimaa Kolga-Jaani vald

süstemaatiliselt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära karjääri esimese tiigi juurest uppumisohtu tähistava ohumärgi koos metalltoruga tekitades Maanteeametile varalise kahju summas 60 eurot 3) 14. novembril 2012 kell 15.00 ; püüdis Viljandi linnas Jakobsoni 2 asuvast

Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest Säästumarket võtta süstemaatiliselt ära võõrast vallasasja-ühte pudelit 0,5 l viina „Mernaja Tradicija“ väärtusega 7.95 eurot kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu;

2) Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise KarS § järgi, mis seisnes

selles, et tema

24.06.2012 kell 21 paiku rebis maha Viljandi linnas xxxxx xx x asuvale K.P.e eramule üles pandud Eesti Vabariigi riigilipu lõhkudes seejuures ära lipu kanga ning viskas hoovi maha lipuvarda tekitades sellesse mõra. Lipukanga lõhkumisega on K.P.le tekitatud varaline kahju summas 150 eurot ja lipuvarda lõhkumisega kahju 25 eurot. Kokku varaline kahju summas 175 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 (07.04.2012 vargus)

järgi ja

karistamiseks vangistusega 3 kuud KarS ; § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel mõista liitkaristus 16.04.2012 Tartu MK Viljandi kohtumaja otsusega mõistetud karistusega 7 kuud 24 päeva vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista kohtuotsuste kogumis karistuseks

vangistusega 3

7 (seitse) kuud 24 päeva vangistust. KarS § järgi ja karistamiseks kuud.

(juuni 2012 ja 14.11.2012 vargused) vangistusega 4 kuud. KarS KarS § 199 lg 2 p5, 9 järgi § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kantud ajaks kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 14-15.11.22 s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 3( kolm ) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alu test raskeima suurendamise teel sel mõista liitkaristus üksikkaristus , mõistes kokku

liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuud 24 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku

768 tundi

üldkasulikku tööd .KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on V.L kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi :

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxx x-x xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ;

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub hüvitama tekitatud kahju tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. uupäevaks 30 eurot kuni kogukahju hüvitamiseni k .

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tag -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja astamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P k õhjendused aristuste mõistmisel KarS

§ 199 lg 2 p 5, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja KarS

§ 245 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagide lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

duse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. R.S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta lhagi 30 mata kahjude hüvitamiseks tsivii eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult ning välja mõista V.L-ilt (kolmkümmend) eurot R.S.i kasuks.

Maanteeamet on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 60 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult ning välja mõista V.L-ilt (kuuskümmend) eurot Maanteeameti kasuks.

K.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

175 eurot. ning Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada välja mõista V.L-ilt 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot K.P kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 6 (

10. jaanuari 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud usabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava V.L-i esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 112,80 eurot.

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud ja menetluskulude hüvitamine:

Kriminaalmenetluses on s arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale V.L-ile sundraha 480 eurot ja riigi õigusabi tasu 24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueels kulude hüvitamine es menetluses kriminaalmenetluse

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s süüdimõistetu.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale V.L sisulise õigusabi teenuse osutamine 24 eurot advokaadi tasu s kulutatud aja ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja õidule

eest kokku 88,80 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdista vat ülemääraselt ja asja ning õigusabi saajale ei ole selline ta kohatult koormav

õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused kokku 88,80 eurot statavalt jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud.

Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad

KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetlusku o lud kulude tasumine ositi 6 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

V.L V.L on kahtlustatavana kinni peetud 14.15.11.2012, seega on viibinud eelvangistuses

68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik