1-13-4798/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-4798

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-4798

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Aivar Ennok (kokkuleppel)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu R.M (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 10.12.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 7 (seitsmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada R.M-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada R.M-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) hüvitada iga kuu kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 150 eurot kuus ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. R.M-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. R.M vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.M-ile

.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 28.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla on märkinud, et kinnipeetava suhtes on lisandunud 1 distsiplinaarkaristus 18.11.2013.a kartser 4 päeva – suitsetamise eeskirjade rikkumine.

Harju Maakohtu 11.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, §

344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu ja 18- päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 26.05.2013.a ja lõpp on 13.09.2014.a.

R.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse ajal alustab osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vabanedes asub elama Tallinnasse,

Xxxkoos elukaaslase ja lapsega. 2009.a asutas koos elukaaslasega oma firma OÜ xxx ning kinnipeetaval on võimalik sinna tööle saada. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

R.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et R.M on elukaaslane, kellega kooselu on kestnud 8 a. Neil on ühine xxx.a sündinud poeg. Suhted elukaaslasega on praegu head ja toetavad. Elukaaslane on valmis R.M-i peale vabastamist vajadusel majanduslikult toetama. R.M-i tutvusringis on kriminaalse tausta ja negatiivse mõjuga isikuid. R.M taotleb tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Tal on võimalik elama asuda elukaaslase juurde aadressile Xxx, Tallinn. Elukaaslasel on kehtiv üüriping selle elamispinna kasutamiseks kuni 01.2016.a. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Korteris elavad praegu elukaaslane ja tema ning R.M-i ühine laps. R.M on võimalus vabanemise korral tööle asuda OÜ-sse xxx, mille juhatusse kuulub ka isiku elukaaslane. Ettevõte tegeleb kinnisvara ja ehitusega. R.M saab ehitajana tööle hakata. R.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Olles kriminaalhoolduse katseajal, ei allunud käitumiskontrolli nõuetele ja ei teinud talle määratud ÜKT tunde. Isik on korduvalt väärteo korras karistatud NPALS rikkumiste eest, varasemalt on olnud ka AS rikkumine ja LS § 74(19) rikkumine. Isiku käitumist on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine.

R.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei nõustu Vangla arvamusega vabastada ennetähtaegselt R.M . Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud, iseloomustavatest andmetest tulenevalt on kuritegude

toimepanemisel soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kuriteo pani toime seoses rahaprobleemidega. Samuti on isik olnud varem käitumiskontrolli all, kuid rikkunud kontrollnõudeid, millest tulenevalt puudub veendumus, et isik ennetähtaegse vabanemise korral täidaks käitumiskontrolli nõudeid.

Kaitsja leiab, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise järelevalvega on otstarbekas, ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetaval on vabanedes olemas eluja töökoht. Karistuse eesmärk on saavutatud, R.M on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabstamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.M-i ja kaitsja arvamuse, leiab, et R.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, praegust karistust kannab liitkaristusena kelmuse, dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vanglas viibib R.M esimest korda. Kuigi kinnipeetaval on vangistuse ajal üks distsiplinaarkaristus, usub kohus, et esmakordne vanglas viibimine on pannud R.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine ning R.M on diagnoositud opiaatsõltuvus, arvestab kohus ka R.M-i kohtuistungil avaldatud tahet pöörduda vabaduses vastavale ravile.

Kohtu hinnangul on oluline, et isik oleks aru saanud sõltuvusainete kahjulikkusest ning avaldanud kindlat tahet neid edaspidises elus vältida, välistamaks uute kuritegude toimepanemist. Ka vangla on iseloomustuses märkinud, et R.M on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kuna R.M-i karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab

R.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektrooniline valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

R.M-i ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et isik ei õigusta oma käitumist ega väljenda muid kuritegelikke hoiakuid, esimese kriminaalhoolduse läbis edukalt, 2011 mõistetud ÜKT tunde ei saanud väidetavalt täita, kuna need kattusid tööajaga ning karistus pöörati täitmisele, saab aru oma süüst, tunnistab muutuse vajalikkust ja on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis. Pärast vabanemist on R.M olemas ka kindel eluja töökoht, samuti elukaaslase toetus ning R.M on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa R.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Lisaks sellele, et püsiv töökoht tagab eelduslikult ka kindla sissetuleku, arvestab kohus positiivsena ka vangla iseloomustuses märgitud, et R.M on motiveeritud võlgadest vabanema ning üritab neid tasuda. Ka kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et on valmis hüvitama tekitatud kahjusid vähemalt 150 eurot iga kuu. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik