3-13-11/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2013. a Tallinn

Haldusasja number

3-13-11

Haldusasi

OÜ KA4 Business Support kaebus Maksu- ja Tolliameti

03.12.2012 otsuse nr 2626 „Isiku käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamiseks“ tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ KA4 Business Support, seaduslik esindaja Igor

Katško

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko

Vainer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.12.2012 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) otsuse nr 2626, millega kustutas KA4 Business

Support OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Otsuse õigusliku alusena viitab MTA

käibemaksuseaduse § 22 lg-le 31, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist

käibemaksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. MTA oli 14.11.2012

korraldusega nr 12.2-3/11751-1 kohustanud KA4 Business Support OÜ esindajat ilmuma

22.11.2012 kell 13:30 maksuhalduri juurde selgituste andmiseks äriühingu ettevõtluse kohta

ning esitama 2012. a juuli kuni oktoobri ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid

ning krediidiasutustes avatud arvelduskonto(de) väljatrükid. Ühtlasi hoiatas MTA, et

korralduse

täitmata

jätmise

korral

kustutatakse

KA4

Business

Support

OÜ

käibemaksukohustuslaste registrist. KA4 Business Support OÜ korraldust ei täitnud. Sellest

tulenevalt kustutas maksuhaldur KA4 Business Support OÜ käibemaksukohustuslaste

registrist alates 10.12.2012.

2. 03.01.2013 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.12.2013 otsuse nr 2626

tühistamiseks.

3. 14.02.2013 määrusega peatas kohus menetluse kuni haldusasjas 3-12-2673 lõpplahendi

jõustumiseni. Haldusasjas 3-12-2673 vaidlustas MTA 14.11.2012 korralduse nr 12.2-

3/11751-1, millega OÜ-d KA4 Business Support kohustati esitama dokumente, ilmuma

maksuhalduri juurde ja esitama kirjalikku ja suulist teavet. Menetlust lõpetav määrus

haldusasjas 3-12-2673 jõustus 08.08.2013, mille järel kohus uuendas haldusasja nr 3-13-11

menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse otsuse tegemisel on maksuhaldur valesti kohaldanud

õigusnorme, eelkõige käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-t 31, millele otsus peamiselt

põhineb, ning eiranud kaalutluse ja uurimisprintsiipe.

5. Maksuhalduri otsus põhineb vaid asjaolul, et kaebaja ei ole täitnud maksuhalduri 14.11.2012

korraldust nr 12.2-3/11751-1. Otsuse faktiline alus on välja toodud puudulikult, maksuhaldur

on jätnud välja selgitamata ja arvesse võtmata rea temale teadaolevaid olulisi asjaolusid.

Peale eelnimetatud maksuhalduri korralduse saamist võttis kaebaja esindaja vastustajaga

viivitamatult ühendust e-posti teel ning teatas, kõnealune korraldus on tema arvates

õigusvastane ning et korraldust on objektiivselt võimatu täita. Samuti teatas kaebaja esindaja,

et juhul, kui maksuhaldur ei tühista oma vaidlusalust korraldust, siis on ta sunnitud pöörduma

kaebusega halduskohtusse, mida kaebaja 21.12.2012 ka tegi.

6. Otsuse tegemise kaalumisel pidi maksuhaldur võtma arvesse kõik temale teadaolevad

asjaolud kaebaja tegevuse kohta. Vahemikus alates 17.07.2012, mil kaebaja esitas

maksuhaldurile käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse, kuni 20.07.2012, mil

maksuhaldur registreeris avaldaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsuse, on

kaebaja tõendanud, et on tegutsev ettevõte ning on seda olnud alates 2010. aasta detsembrist.

7. Esmakordselt esitas OÜ KA4 Business Support käibemaksukohustuslaseks registreerimise

avalduse 09.02.2011. Sellest tekkis kaebaja ja maksuhalduri vahel kohtuvaidlus, mis lõppes

12.06.2012. Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Asjas vaieldi

selle üle, kas esitatud tõenditega on kaebaja piisavalt tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega

Eestis. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid, koos 17.07.2012 a taotlusega, esitas kaebaja

tõendeid (1 leping ja pangakonto väljavõte) täiendavalt 09.02.2011 alanud menetluses

esitatud teabele ja dokumentidele ning viidates avalduses eelnimetatud varem esitatud

dokumentidele, paludes need samuti arvesse võtta. Sisuliselt esitas kaebaja täiendavalt need

dokumendid, mille esitamise vajaduse üle eelnevalt kohtus vaieldi. Tuginedes eeltoodule

leiab kaebaja, et on 2012. a juulis tõendanud maksuhaldurile, et on tegutsev ettevõte mitte

ainult 17.07.2012 seisuga vaid alates 2010. a detsembrist. Koos 17.07.2012. a

käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldusega on kaebaja esitanud tõendid, mis ka

03.12.2012 otsuse seisuga tõendavad, et kaebaja on tegutsev ettevõte.

8. Kõnealuse otsuse tegemisel pidi maksuhaldur võtma arvesse asjaolu, et kaebaja on esitanud

oma käibedeklaratsioonid korrapäraselt (kahel korral on esinenud mitmepäevaseid

hilinemisi), kus on deklareerinud nii käivet kui ka sisendkäibemaksu. Võttes arvesse

ülaltoodud asjaolusid, mida maksuhaldur teadis või pidi teadma, ei ole loogiliselt võimalik

jõuda järeldusele, justkui puuduks alus arvata, et KA4 Business Support OÜ tegeleb Eestis

ettevõtlusega.

9. Täiendavalt märgib kaebaja, et 17.07.2012.a koos käibemaksukohustuslaseks registreerimise

avaldusega esitas ta maksuhaldurile raamatupidamisteenuse osutamise lepingu OÜ-ga

SeaTraders Union, mis oli sõlmitud 27.01.2011.a, kaaskirja koos selgitustega ettevõtte

tegevuse kohta ning viitas teisele oma teenuste osutamise lepingule, mida oli maksuhaldurile

esitanud 25.02.2011.a, mida korduvalt koos antud avaldusega ei esitanud. Samuti esitas

kaebaja pangakonto väljavõtted, mis kinnitavad laekumisi erinevatel aegadel mõlemalt

kõnealuselt pikaajaliste lepingutega püsikliendilt.

Kaebaja leiab, et esitatud dokumendid ja teave tõendavad, et kaebaja on tegelenud

ettevõtlusega Eestis alates 2010. a lõpust.

Tuginedes eeltoodule, leiab kaebaja, et seisuga 17.07.2012 oli veenvalt tõendatud, et OÜ

KA4 Business Support on tegelenud ettevõtlusega Eestis käibemaksuseaduse (KMS) mõistes

alates 2010. aasta lõpust. Maksuhalduri seisukoht, et 17.07.2012.a on kaebaja tõendanud

pelgalt seda, et ta vaid alustab ettevõtlust, on seega ilmselgelt meelevaldne ja põhjendamata.

10. Peale seda, kui kaebaja oli tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega Eestis ning saanud

käibemaksukohustuslaseks, esitas kaebaja korrapäraselt käibemaksudeklaratsioonid, kus

deklareeris (siiski mitte igal kuul) nii maksustavat käivet, kui ka sisendkäibemaksu

regulaarsetelt halduskuludelt. Vaatamata eeltoodule, vähem kui kolm kuud pärast

registreeringut, leidis maksuhaldur, et temal on piisavalt alust arvata, et pea kaks aastat

tegutsenud ettevõttel ei toimu majandustegevust Eestis, kuna viimane ei ole kahel viimasel

maksustamisperioodil deklareerinud maksustavat käivet (seejuures on korrapäraselt

deklareerinud

väiksemaid

summasid

sisendkäibemaksu,

mida

jäeti

maksuhalduri

ettemaksukontole). Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri põhjendus kontrolli algatamiseks

on täiesti meelevaldne.

11. Maksuhaldur viitab vaidlustatud otsuses üksnes käibe puudumisele deklaratsioonides ning

jätab arvesse võtmata deklareeritud sisendkäibemaksu, millest otseselt järeldub, et ettevõtluse

olemasolu hindamisel KMS mõistes on maksuhaldur seadnud kriteeriumiks käibe pidevat

olemasolu maksustamisperioodide lõikes ning selle puudumist kahel järjestikusel kuul

käsitatakse ettevõtluse puudumisena. Selline KMS asjakohaste sätete tõlgendamine on

meelevaldne. Enne vaidlusalust otsust esitas kaebaja järjekordse käibedeklaratsiooni, milles

deklareeris muuhulgas ka maksustatavat käivet. Nimetatud käive tekkis õigusabi osutamisest

osapoolele tsiviilasjas 2-11-26904.

12. Maksuhalduri toodud põhjendus on ilmselgelt puhtformaalne ning maksuhaldur ei ole ei

otsuses ega antud kohtumenetluse käigus oma kaalutlusotsust sisuliselt ära põhjendanud.

Vastustaja ei ole põhjendanud, mis olid need asjaolud, mis kaalusid üles maksuhalduril teada

olnud sellised asjaolud, mis tõendavad kaebaja ettevõtluse olemasolu.

13. 17.07.2012 esitatud käibemaksukohustuslase registreerimise avalduse lisas märkis kaebaja, et

leping OÜ-ga SeaTraders Union oli hiljuti üles öeldud, ning arvatavasti seisab ees kohtutee

võlgnevuse kättesaamiseks. Tsiviilasi nr 2-12-28446 on Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses. Jõustunud ulatuses oli esimese astme kohtu otsus täitemenetluse korras täidetud

alles hiljuti, mis tähendas 1 500 euro suuruse võla laekumist. Selline tegevus – pikaajaliste ja

kulukate kohtumenetluste pidamine võlgnevuse sissenõudmiseks – on samuti ettevõtlus.

14. Maksuhaldur võib isiku maksukohustuslaste registrist kustutada seaduses sätestatud korras,

ning seadus ei näe ette registrist kustutamist karistusmeetmena korralduse täitmata jätmise

eest, vaid seadus võimaldab ka olukordi, kus registrist kustutamine on korralduse täitmata

jätmise tagajärg olukorras, kus see on põhjendatud. Antud olukorras, kus maksuhalduril oli

teada hulk olulisi asjaolusid, ei ole see kindlasti põhjendatud.

15. Kaebaja palub kohtul anda õiguslik hinnang asjaolule, et maksuhaldur esitas teabenõude SEB

pangale 06.12.2012.a ehk pärast seda, kui oli teinud vaidlusaluse otsuse antud asjas

03.12.2012..a. Kaebajale on arusaamatu, millise maksumenetluse raames kõnealune

teabenõue esitati, millal see menetlus algas, milles seisnes ja millal lõppes.

16. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

17. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA) palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

kaebaja kanda. MTA leiab, et registrist kustutamise otsuse tegemine on õiguspärane

haldustegevus. Kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks vaidlustatud haldusakti või

kustutamise otsuse tühistamisele.

18. KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes

ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või

koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise

kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

KMS § 22 lg 31 on täienduseks KMS § 20 lg-le 41. KMS § 22 lg 31 kohaselt saab

maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist kahtluse korral tõendeid

ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks. Kui

maksukohustuslane ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist, siis ta kustutatakse

maksukohustuslaste registrist.

19. Kohtupraktika on kinnitanud, et käibemaksukohustuslaste registrisse kantakse Eestis reaalset

majandustegevust omavad või lähiajal omama hakkavad isikud ja KMS regulatsioon peab

tagama käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimise välistatuse, kes

kas täielikult või vähemalt mitte KMS § 19 lg-s 1 näidatud ulatuses reaalse

majandustegevusega ei tegele ja keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel

(Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2011 otsus asjas nr 3-10-2757, p 5; 10.05.2011 otsus asjas

nr 3-10-2657, p 12; 6.09.2011 otsus asjas nr 3-10-2696, p 17; Tallinna Halduskohtu

25.10.2011 otsus asjas nr 3-11-1781, p 19). Ettevõtlusega tegelemise piisavuse hindamisel

peab maksuhalduril olema võimalik otsuse tegemisel taotleja esitatud ja täiendavalt kogutud

tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas taotleja väidetud majandustegevus on tegelikkuses

aset leidnud või kavandatud tulevast majandustegevust plaanitakse ka reaalselt ellu viia ehk

et väidetud ettevõtluse alustamine on eluliselt usutav. Juhul kui maksukohustuslane jätab

korraldusele

reageerimata,

võtab

ta

endale

teadlikult

riski

võimaliku

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise osas. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus

leidnud, et maksuhaldur peab kontrollima, kas majandustegevus, mille kohta on isik tõendeid

esitanud, on ka tegelikult toimunud ning et isikut ei pea käibemaksukohustuslasena

registreerima üksnes formaalsete tõendite alusel, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus,

et esitatud dokumentidest nähtuvat majandustegevust tegelikult toimunud ei ole (10.05.2011

otsus haldusasjas nr 3-10-2657, p 12).

20. Arvestades varasemat kohtuvaidlust ja jõustunud kohtuotsusega (3-11-1781) tuvastatud

olukorda, ei ole olukord praeguseks sisuliselt muutunud. Nimetatud kohtuotsuses leidis

halduskohus, et üks esitatud leping ja kaebaja esindaja seletused, on ettevõtluse tõendamiseks

ebapiisavad (kohtuotsuse p 21). Kuigi kaebaja kanti käibemaksukohustuslaste registrisse

17.07.2012.a, ei ole kaebaja siiani suutnud tõendada enda ettevõtlusega tegelemist. Seda

kinnitab ka kaebaja poolt MTA 14.11.2012.a korralduse täitmisest keeldumise fakt ja selle

asemel enda väidetavate õiguste rikkumise kaitseks kohtusse pöördumine. MTA tegi

03.12.2012.a otsuse nr 2626 KMS § 22 lg 31 alusel, pärast 14.11.2012.a korralduse täitmata

jätmist OÜ KA4 Business Support poolt. Äriühing ei teinud midagi, et enda ettevõtlusega

tegelemist tõendada. Kaebaja ei ole sisulisi põhjendusi toonud, miks registrist kustutamise

otsus on õigusvastane. Kui kaebaja oleks korralduse täitnud ja maksuhaldurile sisukat teavet

ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitanud, siis ei oleks MTA olnud kohustatud

maksukohustuslast registrist kustutama. Olukorras, kus äriühing isegi ei püüa enda

ettevõtlusega tegelemist tõendada, puudub MTA-l võimalus jätta isik registrist kustutamata.

21. MTA kohustas uuriva haldusorganina krediidiasutusi maksuhaldurit teavitama, kas OÜ-l

KA4 Business Support on pankades kontosid ja milline on konto seis. Ainsana vastas

päringule AS SEB Pank, kes esitas OÜ KA4 Business Support pangatehingute kohta

väljavõtte, mis kinnitab MTA hinnangul samuti, et isikul puudub majandustegevus.

22. Arvestades asjaolu, et kaebaja registreeriti käibemaksukohustuslaseks ja siis võis lugeda

tõendatuks vähemalt selle, et kaebaja alustab ettevõtlusega tegelemist (KMS § 20 lg 41), ei

andnud see veel OÜ-le KA4 Business Support õiguspärast ootust, et kui ta pärast

registreeringut reaalset ettevõtlusega tegelemist siiski tõendada ei suuda, jäetakse ta

sellegipoolest registrisse.

23. Seoses haldusasjaga 3-12-2673 esitas kaebaja väite, et maksuhaldur on andnud liiga lühikese

tähtaja korralduse täitmiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga korralduse täitmiseks

antud tähtaja ebamõistlikkusest. Nagu korraldusest lugeda võib, tegi MTA korralduse

14.11.2012.a ja see kuulus esialgselt täitmisele 22.11.2012.a kell 13.30; 20.11.2012.a saatis

OÜ KA4 Business Support juhatuse liige maksuhaldurile kirja, milles selgitas, et kuna KA4

grupi ettevõtted on Sütiste tee 52-58 lahkunud, on arusaamatused kirja kättetoimetamisega ja

palus kiri edastada krüpteeritult, mida maksuhaldur tegi. Kuigi Eesti Posti saadetise

väljavõttest nähtub, et 14.11.2011.a korraldus toimetati kätte juba 16.11.2012.a, tagastati see

siiski lihtkorras. Hea halduse põhimõttest tulenevalt andis maksuhaldur vaatamata segadusele

korralduse kättetoimetamisega maksukohustuslasele siiski täiendava tähtaja korralduse

täitmiseks, milleks oli 30.11.2012.a kell 11.00. Korraldust ei ole siiani täidetud. Seega, kui

OÜ KA4 Business Support oleks taganud postisaadetiste vastuvõtmise äriregistris kinnitatud

aadressil, oleks äriühing korraldust saanud juba varem asuda täitma. Ebamõistlik ei ole

tähtaeg 10 päeva ka olukorras, kus OÜ KA4 Business Support sai korralduse kätte

21.11.2012.a. Eelnev kinnitab maksuhalduri veendumust, et ainuke põhjus, miks OÜ KA4

Business Support korraldust ei täitnud ja MTA väljastatud haldusakte vaidlustab, on tegelik

võimatus tõendada sisukalt ettevõtlusega tegelemist.

24. Täiendavas seisukohas selgitab vastustaja, et maksuhalduri praktika isikuid nende taotlusel

käibemaksukohustuslaste registrisse (KMKR) kanda tuleneb käibemaksuseaduse (KMS) § 20

lg-dest 2, 4 ning 41. KMS § 20 lg 2 kohaselt võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda

maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel

tekkinud. KMS § 20 lg 4 kohaselt registreerib maksuhaldur lg-s 2 nimetatud avalduse põhjal

isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul kas

avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga. KMS § 20 lg-st 41

tuleneb, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab

Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal

algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva

jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta

ettevõtlust.

25. OÜ KA4 Business Support oli esitanud maksuhaldurile tõendid, mida MTA pidas piisavaks

registreerimaks isik käibemaksukohustuslasena KMKR-s, kuid põhjusel, et isik ei

reageerinud MTA korraldusele esitada tõendid ettevõtlusega tegelemise kohta, kustutas MTA

isiku KMKR-st. Laiaulatuslik isikute hoidmine KMKR-s süvendab maksupettuste

toimepanemise võimalikkust ning ulatust ja sellega seotud haldus- ning kohtute koormust.

Selle tõttu ongi seadusandja näinud KMS § 20 lg 41 täiendusena ette KMS § 22 lg 31, mis

võimaldab maksuhalduril isikud KMKR-st kustutada, kui nad ei tõenda kas täielikult või

vähemalt mitte KMS § 19 lg-s 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega tegelemist ja

keda võidakse kasutada riigitulude rünnete toimepanemisel.

Kaebaja KMKR-st kustutamise otsuse tegemise hetkeks polnud olukord võrreldes jõustunud

kohtuotsusega asjas nr 3-11-1781 tuvastatud asjaoludega sisuliselt muutunud. MTA arvates

võtavad isikud endale vabatahtlikult riski, et nad kustutatakse KMKR-st, kui nad

maksuhalduri korraldustele ei reageeri, ettevõtlusega tegelemist ei tõenda ja selle asemel

kõikvõimalikku maksuhalduri tegevust kohtus vaidlustavad.

26. KMS § 22 lg 31 kohane õigus isik KMKR-st kustutada on maksuhalduri otsusediskretsioon,

mille kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3 viimane lause). MTA on veendunud, et

03.12.2012 kaalutlusotsus on kehtinud faktiliste asjaolude pinnalt igati õiguspärane ja

motiveeritud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

27. Kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja tema kustutamisega KMKR-ist seotud

asjaolud on kokkuvõttes järgnevad:

-

09.02.2011 esitas KA4 Business Support OÜ MTA-le avalduse enda käibemaksukohustuslaseks

registreerimiseks.

-

06.04.2011 otsusega jättis MTA avalduse rahuldamata. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse. Haldusasjas nr 3-

11-1781 leidis kohus, et MTA otsus oli õiguspärane ning jättis kaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 12.06.2012.

-

17.07.2012 esitas kaebaja MTA-le uue avalduse tema kandmiseks KMKR-i.

-

20.07.2012 otsusega kandis MTA kaebaja KMKR-i.

-

14.11.2012 korraldusega nr 12.2-3/11751-1 kohustas MTA kaebajat esitama dokumente, ning andma suulist ja

kirjalikku teavet. Korraldus tuli täita 22.11.2012.

-

26.11.2012 andis maksuhaldur korralduse täitmiseks uue aja – 30.11.2012. Kaebaja ei täitnud korraldust.

-

21.12.2012 esitas KA4 Business Support OÜ 14.11.2012 korraldusele nr 12.2-3/11751-1 kaebuse (haldusasi nr

3-12-2673). Kohus lõpetas asja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu.

-

03.12.2012 tegi MTA otsuse nr 2626, millega kustutas KA4 Business Support OÜ KMKR-st. Kaebaja

vaidlustas otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-13-11).

28. Pooled vaidlevad käesoleva haldusasja raames selle üle, kas maksuhalduri otsus kustutada

kaebaja KMKR-ist oli õiguspärane või mitte. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti

kohaldanud KMS § 22 lg-t 31 ja kuritarvitanud kaalutlusõigust ning rikkunud

uurimispõhimõtet.

KMS § 22 lg 31 sätestab, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane,

kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või

koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise

kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist. KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus

käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse

kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.

29. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 p 5 kohaselt peab maksuhalduri haldusaktist, mis

piirab selle adressaadi õigusi ja paneb talle kohustusi, muuhulgas selguma selle andmise

faktiline ja õiguslik alus.

Vaidlustatud otsuse andmise õiguslik alus on KMS § 22 lg 31.

Otsuse peamine faktiline alus on asjaolu, et kaebajale vormistati 14.11.2012.a korraldus,

millega kohustati kaebajat esitama teavet ja dokumente oma ettevõtlusega tegelemise

tõendamiseks, kuid kaebaja ei esitanud maksuhalduri antud kuupäevaks nõutud dokumente

ning kaebaja esindaja ei ilmunud maksuhalduri juurde selgitusi andma. Kuigi kaebaja

vaidlustas 14.11.2012.a tehtud korralduse kohtus, on kaebus tagastatud, seega on käesoleva

seisuga on tegemist korraldusega, mida ei ole kehtetuks tunnistatud ja mille täitmine oli

kaebajale kohustuslik.

30. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 06.05.2013.a määruses

märkinud, et KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud KMS § 22 lg 31

kolmanda lause alusel määratud tähtaja jooksul. Nimetatud sättest võib järeldada, et

vähemasti olukorras, kus äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise sisulised

alused on kindlaks tehtud juba isikule Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks tähtaja

andmise ajaks, saab KMS § 22 lg 31 neljanda lause alusel isiku registrist kustutamise aluseks

ainuüksi asjaolu, et ta ei ole määratud tähtajaks nõutud lisatõendeid esitanud. Samale

seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka näiteks 19.10.2012.a otsuses haldusasjas

nr 3-11-335 (otsuse p 21), milles kohus märkis, et kuna kaebaja jättis tähtaegselt esitamata

maksuhalduri nõutud tõendid, siis kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist

õiguspäraselt.

31. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt tema suhtes kontrolli algatamine oli meelevaldne.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei saa kohus hakata kontrollima, kas maksuhalduri

14.11.2012.a korraldus oli õiguspärane, kuid isegi juhul, kui korraldus ei oleks õiguspärane,

on see kehtiv ja kaebajal oli kohustus korraldus täita (HMS § 60 lg 2). Kohus siiski lisab, et

Tallinna Ringkonnakohus on pidanud KMS § 22 lg 31 alusel tehtava korralduse piisavaks

faktiliseks aluseks näiteks seda, et maksuhaldur on otsustanud kontrollida kaebaja

ettevõtlusega tegelemist teataval perioodil (27.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1916, p

15). Käesoleval juhul oli maksuhalduril olemas faktiline alus kaebajale teabe esitamiseks

korralduse tegemiseks – maksuhaldur on korralduses märkinud, et kontrollib kaebaja

ettevõtlusega tegelemist ning et kaebaja ei ole mitmel järjestikusel kuul käivet deklareerinud.

Viimasest asjaolust lähtudes võis maksuhalduril tekkida põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei

tegele ettevõtlusega.

32. Kohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et maksuhalduril on õigus isik KMKR-ist

kustutada juhul, kui ta ei esita määratud tähtajaks tõendeid ettevõtlusega tegutsemise kohta.

Sätte sellise tõlgenduse kasuks räägib ka käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise

seaduse

(740

SE

1)

eelnõu

seletuskiri

(kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=0

52700020), kus on märgitud järgmist: „Kehtiva seaduse alusel puudub maksuhalduril

võimalus

kustutada

ettevõtlusega

mittetegelevat

firmat

(ehk

nn

riiulifirmat)

käibemaksukohustuslaste registrist. Selliseid firmasid kasutatakse aga laialdaselt

maksupettuste toimepanemiseks. Muudatusega antakse maksuhaldurile õigus kustutada

registrist oma algatusel selline maksukohustuslane, kes ei tegele ettevõtlusega. See säte on

täienduseks

sättele,

mille

kohaselt

on

maksuhalduril

õigus

keelduda

isiku

maksukohustuslasena registreerimisest, kui isik ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist.

Sätte kohaselt saab maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist

kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja

tõendite esitamiseks. Kui maksukohustuslane ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist, siis

ta kustutatakse maksukohustuslaste registrist.“ Viidatust tuleneb ühtlasi, et KMS § 22 lg 31

on täienduseks KMS § 20 lg-le 41, mis annab maksuhaldurile õiguse nõuda isikult

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui isiku ettevõtlusega tegelemine või

ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud. Nagu vastustaja on märkinud, on nimetatud

sätete eesmärk muuhulgas hoida ära maksupettuste toimepanemist. Mida rohkem on

KMKR-is ettevõtteid, kes ettevõtlusega reaalselt ei tegele, seda suuremaks kasvab

maksuhalduri halduskoormus ning suureneb maksupettuste toimepanemise risk.

Tallinna Ringkonnakohus on lisaks leidnud, et asja lahendamisel pole oluline, kas isik

tegelikult ettevõtlusega tegeles või mitte, sest otsus tehti olukorras, kus maksuhaldurile ei

olnud sellekohaseid tõendeid esitatud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas

isik tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal maksuhalduri nõutud dokumendid olid

olemas. Sellest tulenevalt leidis Ringkonnakohus, et asja lahendamisel ei ole oluline, kas

kohtule esitatud tõendid ettevõtlust tõendavad (31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2663, p

12).

33. Kohus peab vajalikuks käsitleda siiski ka kaebaja väiteid selles osas, et tema ettevõtlusega

tegelemine oli/on tõendatud. Need asjaolud ei saa mõjutada maksuhalduri otsuse

õiguspärasust (HKMS § 158 lg 2 lause 2), kuid kohus peab asjaolud tegema kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 lause 1).

34. Kaebaja leiab, et koos käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldusega ta juba esitas

maksuhaldurile dokumendid, mis tõendavad tema tegutsemist Eestis ettevõtlusega ning need

tõendavad ka 03.12.2012 otsuse tegemise seisuga, et ta tegutseb Eestis ettevõtlusega.

Vastustaja on selles osas selgitanud, et kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise

hetkel võis lugeda tõendatuks vähemalt selle, et kaebaja alustab ettevõtlusega tegelemist,

kuid KMKR-is registreerimine ei anna õiguspärast ootust, et kui isik pärast registreerimist ei

suuda ettevõtlusega tegelemist tõendada, siis jäetakse ta registrisse.

35. Kohtule on esitatud järgmised tõendid ja viidatud järgmistele asjaoludele, mis peaksid

tõendama kaebaja tegutsemist Eestis ettevõtlusega:

-

17.07.2012 käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldusele lisatud OÜ KA4

Business

Support

ja

SeaTraders

Union

OÜ

vahel

27.01.2011

sõlmitud

raamatupidamisteenuse osutamise leping ning kaebaja 01.07.2012 – 16.07.2012

pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et kaebaja arvele on laekunud Tfp Agentuur OÜ

poolt 658,80 eurot (kaebaja märgib, et selle ettevõttega oli neil kestvusleping);

-

tsiviilasjas 2-12-28446 on tunnustatud kaebaja nõuet SeaTraders Union OÜ vastu;

-

kaebaja 2012.a juulikuu kuni oktoobrikuu käibedeklaratsioonid, kus oktoobri

käibedeklaratsioonis on kaebaja deklareerinud käibe summas 467,50 eurot – tsiviilasjas

nr 2-11-26904 osapoolele esitatud õigusabi osutamise eest (esindamine 03.10.2012

istungil). Kaebaja on esitanud selle kohta ka füüsilisele isikule koostatud arve.

Kaebaja on näidanud, et tal oli sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise leping OÜ-ga

SeaTraders Union, ning on märkinud, et on nimetatud äriühingu võla nõudes kohtusse

andnud ning kohus on kaebaja nõuet ka tunnistanud. Maakohtu lahend selles asjas (tsiviilasi

nr 2-12-28446) aga on tehtud 29.04.2013, st pärast MTA poolt kaebaja KMKR-ist

kustutamist. Seega ei saanud maksuhaldur otsuse tegemisel sellega arvestada.

Haldusakti õiguspärasust kontrollib kohus selle andmise seisuga ning ei saa seejuures

arvestada tõenditega, mida haldusakti andmise hetkel ei eksisteerinud.

36. Tsiviilasjas nr 2-12-28446 on kohtud tuvastanud, et SeaTraders Union OÜ-l (kehtiv ärinimi

Cheaster Invest OÜ) on 27.01.2011 sõlmitud lepingu alusel tekkinud võlg KA4 Business

Support ees, mis seisnes selles, kostja ei tasunud ajavahemikul 03.10.2011 – 20.03.2012

hageja poolt talle esitatud arveid. Ringkonnakohus tunnustas oma 23.10.2013 otsuses OÜ

KA4 Business Support nõuet kokku summas 1582,91 eurot. Otsusest selgub, et OÜ KA4

Business Support osutas SeaTraders Union OÜ-le teenust kuni 2012. a juunini ning

19.06.2012.a ütles OÜ KA4 Business Support lepingu üles.

Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et kohtumenetluse ajal on olukord

võrreldes maksuhalduri haldusakti koostamise seisuga muutunud, kuna teenuse osutamine

lõppes juba enne maksuhalduri poolt kaebaja KMKR-ist kustutamist ja seega ei tõenda

tsiviilasjas tuvastatud asjaolud, et kaebaja käesoleva otsuse tegemise ajal ettevõtlusega

tegeleb.

37. Kaebaja on 2012. a oktoobrikuus esitatud käibedeklaratsioonis deklareerinud käibe summas

467,50 eurot. Nimetatud summa on kaebaja deklareerinud 27.08.2012 koostatud arve alusel,

millele on märgitud: „Õigusabi teenused aprill – oktoober 2012“. Kaebaja on selgitanud, et

põhiline teenus, mille eest tasu ette nähti, oli kaebaja koostööpartnerist advokaadi poolt

kliendi esindamine 3. oktoobri istungil tsiviilasjas 2-11-26904 ning arve tasumise tähtaeg oli

oktoobris.

Tsiviilasjas nr 2-11-26904 tehtud Harju Maakohtu 10.05.2013 määrusest, millega määrati

kindlaks menetluskulud, nähtub kohtule, et asjas on kaebaja nõustaja Igor Katško esitanud

kohtule arve kostjale õigusabiteenuse osutamise eest, kuid kohus ei ole nimetatud isikut

lubanud kostjat esindama, kuna tal ei ole õigusalaseid teadmisi. Nõustaja kulude hüvitamist

taotleda ei saa. Seejärel on kostja volitanud ennast esindama Carlo Kaske (kes ei ole kohtule

teadaolevalt advokatuuri liige), keda kaebaja ilmselt peab silmas kui oma „koostööpartnerist

advokaati“. Selle esindajaga seoses ei esitanud kostja nimetatud tsiviilasjas aga ühtegi

kuludokumenti, millest tulenevalt jättis maakohus kostja menetluskulude hüvitamise taotluse

rahuldamata.

Kohtule jääb seega arusaamatuks, kes on viidatud tsiviilasjas olnud tegelik õigusteenuse

osutaja ning kellele tuli tasuda arve. Lisaks on kõnealune istung, millest võttis osa kaebaja

„koostööpartner“ Carlo Kask, toimunud 03.10.2012.a, mis ei näita aga seda, et kaebaja

käesoleval hetkel ettevõtlusega tegeleks.

38. Kohus märgib lisaks eelnevale veel järgmist.

Äriregistri andmetel esitas kaebaja majandusaasta aruande viimati 2010. a kohta.

Kaebajal on veebileht www.ka4.eu, millel on teade: „HEAD KÜLASTAJAD, Avame oma uue

kodulehekülje... Varsti. Täiendava info või pakkumise saamiseks palume pöörduda e-posti

aadressil mail@ka4.eu või telefonil 56 660 298. OÜ KA4 Business Support osutab

mitmekülgseid arvepidamise ja ärikorralduse alaseid teenuseid üle Eesti“.

Veebilehe olemasolu iseenesest aga ei näita reaalset ettevõtlusega tegelemist.

39. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-10-2696 tehtud 06.09.2011.a otsuses

märkinud, et „piisavalt tõendatud“ KMS § 20 lg 41 mõttes tähendab ringkonnakohtu arvates

seda, et maksuhalduril peab olema võimalik otsuse tegemisel taotleja esitatud ja täiendavalt

kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas taotleja väidetud majandustegevus on

tegelikkuses aset leidnud või kavandatud tulevast majandustegevust plaanitakse ka reaalselt

ellu viia ehk et väidetud ettevõtluse alustamine on eluliselt usutav.

Kaebaja poolt ettevõtluse alustamine võis KMKR-i kandmise hetkel olla usutav, kuid

tõenditest, mida kaebaja registreerimise avalduses esitas, ei piisa selleks, et tõendada tema

jätkuvat ettevõtlusega tegelemist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja

oleks vaidlustatud otsuse tegemise ajal, so 03.12.2012.a, Eestis ettevõtlusega tegelemist või

et kaebaja käesoleval hetkel reaalselt ettevõtlusega tegeleks; kaebaja ei ole usutavalt

näidanud, et ta jätkuvalt ettevõtlusega tegeleb.

Seega ei ole kohtul kokkuvõttes alust asuda seisukohale, et võrreldes kaebaja KMKR-ist

kustutamise seisuga oleksid asjaolud muutunud.

40. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on HKMS § 158

lg-le 3 viidates märkinud, et KMKR-ist kustutamise otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse

alusel ning sellest tulenevalt on otsuse kohtulik kontroll piiratud. Nimetatud sättest tuleneb,

et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

Seega saab kohus kontrollida, kas maksuhaldur on KMS § 22 lg-st 31 tulenevat

kaalutlusõigust teostanud kooskõlas kaalutlusreeglitega.

HMS § 4 lg-st 2 ja MKS §-st 12 tuleneb, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus

kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur

kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

41. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur ületanud KMS § 22 lg-st 31 tulenevaid volituse piire

ega ole otsust teinud kaalutlusõiguse eesmärgi vastaselt. Kohus on juba eelnevalt märkinud,

et isiku KMS § 22 lg 31 alusel KMKR-ist kustutamiseks piisab juba sellest, et ta ei ole

ettenähtud tähtaja jooksul tõendanud oma ettevõtlusega tegelemist (st ei ole täitnud vastavat

maksuhalduri korraldust), mis on ka otsuse faktiliseks aluseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kaebajat puudutavas haldusasjas nr 3-11-1781 on halduskohus

25.10.2011.a otsuses leidnud, et KMS § 20 lg-st 41 tuleneb selgelt, et registreerimist taotlev

isik peab tõendama, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust, millest

tulenevalt lasus tõendamiskoormus eelkõige kaebajal endal. Ka KMS § 22 lg 31 alusel peab

oma ettevõtlusega tegelemist tõendama eelkõige maksukohustuslane.

42. Maksuhaldur alustas 14.11.2012.a kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli (MKS §-d 10, 60–

72) eesmärgiga kontrollida, kas kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega. Maksuhaldur tegi

seejuures AS-ile SEB Pank 06.12.2012 korralduse teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks. Korralduses on märgitud, et MTA teostab OÜ KA4 Business Support suhtes

üksikjuhtumi kontrolli, mille eesmärgiks on isiku poolt käibemaksukohustuslaseks

registreerimise avalduses esitatud andmete õigsuse kontroll ning selles on selgitatud, et

maksuhaldur on andmeid nõudnud isikult endalt, kuid isik on jätnud nõude täitmata.

Nimetatud korraldus on tehtud pärast kaebaja KMKR-ist kustutamise otsuse tegemist, kuid

enne KMKR-ist kustutamist. Tähtaegselt esitatud vastus päringule saabus maksuhaldurile

pärast kaebaja kustutamist KMKR-ist.

Seega on õigustatud kaebaja küsimus, millise menetluse raames krediidiasutuselt teavet on

küsitud. Maksuhaldur võib § 22 lg 31 alusel küsida teavet kolmandatelt isikutelt enne

registrist kustutamise otsustamist, kuid kui isiku KMKR-ist kustutamise otsus on juba

tehtud, ei ole selliseks päringuks enam alust. Käesolevas asjas ei toimu aga vaidlust

maksuhalduri 06.12.2012.a korralduse õiguspärasuse üle ning see ei mõjuta ka käesoleva

asja lahendust, kuna isiku KMKR-ist KMS § 22 lg 31 alusel kustutamise eelduseks ei ole

maksuhalduri poolt kolmandatelt isikutelt teabe küsimine, vaid nimetatud sättest tuleneb, et

maksuhalduril on õigus koguda teavet omal algatusel. Samas nähtub siiski, et ka

krediidiasutustelt ei ole saabunud MTA-le teavet pangatehingute kohta ja konto väljavõte

ühelt vastuse esitanud pangalt ei viita isiku majandustegevusele, et võiks tekkida veelkord

kahtlusi kogutud andmete ja järelduste paikapidavuses. Maksuhaldur andis kaebajale enne

KMKR-ist kustutamist võimaluse esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti, kinnitamaks

kaebaja tegelemist ettevõtlusega, kaebajat oli hoiatatud KMKR-ist kustutamise eest, seega

ei ole alust kaebaja väitel, nagu maksuhaldur oleks jätnud arvestamata oluliste asjaoludega

või oleks rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11). Enne otsuse tegemist ei kogunud

maksuhaldur küll kolmandatelt isikutelt teavet, kuid ettevõtlusega tegelemise tõendamise

kohustus on eelkõige isikul endal ning peamiselt saabki selliseid tõendeid isiku enda käest.

Maksuhalduril on võimalik näiteks teha päring krediidiasutusele, kuid ainuüksi konto

väljavõttest ei pruugi selguda, kas isik tegeleb ettevõtlusega või mitte.

14.11.2012 .a korraldusega andis vastustaja kaebajale võimaluse olla ära kuulatud enne

kaebaja kustutamist KMKR-ist. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et KMS § 22 lg 31

alusel antava korralduse teabe kogumiseks näol on tegemist menetluse algatamisest

teatamisega maksukohustuslase ärakuulamisõiguse tagamisega enne koormava haldusakti

andmist (27.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1916, p 13).

Olemasoleva informatsiooni pinnalt oli maksuhalduril alust arvata, et kaebaja ei tegele

ettevõtlusega. Seda, kas pidada esitatud teavet ja tõendeid piisavaks, otsustab maksuhaldur.

Kohtule ei nähtu, et kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemine oleks vaidlustatud otsuse

tegemise ajal olnud piisavalt tõendatud. Arvestades asjaolu, et kaebaja ise keeldus

maksuhaldurile teavet andmast, ei ole maksuhalduri otsus, millega kaebaja KMKR-ist

kustutati, ka ebaproportsionaalne.

43. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et MTA 03.12.2012 otsus nr 2626, millega kaebaja

kustutati käibemaksukohustuslaste registrist, on õiguspärane ning seega tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

44. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik