3-13-876/66 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-876

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-876 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ Egger ja Ko kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu maavanema 04.04.2013 korraldus nr 218;

- tühistada 08.04.2013 Pärnu maavanema ja OÜ Kaisma vahel sõlmitud ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu pikendamine.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ Egger ja Ko esindajad A. T ja L. R; Vastustaja Pärnu maavanema esindaja Rein Klaassen; Kolmanda isiku OÜ Kaisma esindaja L. K

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Egger ja Ko kaebus haldusasjas nr 3-13-876.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 11. detsembril 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-13-876

04.04.2013 Pärnu maavanema korraldusega otsustati pikendada OÜ Kaisma taotluse alusel saagikoristamise õiguse kasutamiseks erinevate Eesti Vabariigi omandis olevatel maatükkide ajutiseks kasutamiseks andmise lepinguid OÜ-ga Kaisma (tl 10). 08.04.2013 sõlmiti Pärnu maavanema ja OÜ Kaisma vahel kokkulepe maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu pikendamise kohta (tl 11-12). 24.04.2013 esitas OÜ Egger ja Ko kohtule kaebuse 04.04.2013 Pärnu mavanema korraldusele nr 218 ja 08.04.2013 sõlmitud lepingu tühistamiseks Kaisma külas asuvate Eskula nimeliste maatükkide osas (tl 5-9). 14.08.2013 esitas Pärnu maavanem vastuse kaebusele (tl 145-148). 29.08.2013 esitas kolmas isik seisukohad kaebuses (tl 153). 12.11.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 170-174).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ja lepingu sõlmimisel rikkunud maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra sätteid. Kaebaja on esitanud taotluse vaidlusaluste maade erastamiseks. Maade erastamismenetlusest alguse saanud kohtuvaidlus lõppes kaebaja kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2012 lahendiga haldusasjas nr 3-07- 2588. Vastustaja ja kolmas isik olid teadlikud nii kohtuvaidlusest kui ka sellest, et kuni erastamisavalduse lahendamiseni ei ole olnud neil õigust maade ajutiseks kasutamiseks lepinguid sõlmida. Veelgi enam puudus igasugune õigustus 08.04.2013 lepingu sõlmimiseks. Kaebajalt nõusolekut ei küsitud. Kaebaja oli vastu lepingu sõlmisele ega andnud selleks nõusolekut. Oluline on, et maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra kohaselt ei lubatud maad kasutada pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks. Heinataimed on pikaajalised kultuurid, millised annavad heina lühiajalise rohumaana kuni neli aastat. Maa ajutiseks kasutamiseks andmise korras on mõeldud talivilja, mida külvatakse sügisel ja mille koristamine toimub järgmisel sügisel – tegemist on ühe aastase kultuuriga. Kolmas isik külvas ristiku 2011, 2012. Eelmise, 2012 aasta hein on niidetud, saak on seega koristatud. Maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra alusel ei ole õige rääkida heinakoristamise õigusest, kuna tähtajalise lepingu puhul on rohumaade uuendamine rentniku enda risk. Kolmas isik uuendas rohumaid eeldatavalt PRIA-lt vastava toetuse taotlemiseks ja saamiseks.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Korra § 1 lg 1 p 2 alusel antakse MRS § 31 lg 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks, kui maa asub põllumassiivil, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Lähtudes korra § 4 lg 1 p 3 tuli välja selgitada, kas taotletava maa kohta on esitatud maa erastamise või tagastamise avaldusi ning kas nimetatud

3-13-876

avalduste kohta on vastuvõetud otsus maa tagastamise või erastamise kohta. Korra § 4 lg p 1 kohaselt ei saanud maad ajutiseks kasutamiseks anda, kui maa erastamiseks või tagastamiseks oli esitatud taotlus ning see oli lahendamata. Kaisma Vallavolikogu 20.11.2007 otsusega nr 25 otsustati jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaisma Vallavolikogule tehti ülesandeks teha taotlejale ettepanek ehitise juurde kuuluva teenindusmaa piiride kulgemise määramiseks. Seega ei kuulunud Eskula maaüksused, mille kohta oli Maa-ameti kaardirakenduses avatud riigi reservmaa piiriettepanekud, ostueesõigusega erastamisele. Vastustaja hinnangul puudusid takistused maa ajutiseks kasutamiseks andmiseks. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel olid eelnevatel aastatel sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud. Kaebaja vaidlustas Kaisma Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 25. Vastustaja oli kohtuvaidlusest teadlik, kuid kuna tegemist oli riigi omandis oleva põllumajandusmaaga ning kolmas isik oli selle ajutiseks kasutamiseks esitanud avalduse, puudusid takistused maa ajutiseks kasutamiseks andmiseks lepingute sõlmimiseks. Aastatel 2007 kuni 2012 ei esitanud keegi peale kolmanda isiku vastustajale avaldust vaidlusaluse maa ajutiseks kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2012 otsusega haldusasjas nr 3-07-2588 tunnistas kohus Kaisma Vallavolikogu otsuse nr 25 õigusvastaseks. Kolmas isik esitas 10.12.2012 avalduse maa kasutamise jätkamiseks. Vändra Vallavalitsuse maanõunik teatas 14.01.2013 vastustajale vaidlusaluste maatükkide mõõdistamisest ja maaüksuste toimiku koostamisest ning palus peatada maa ajutiseks kasutamiseks andmine. 18.01.2013 esitas kaebaja avalduse maa ajutiseks kasutamiseks saamiseks. Vastustaja teavitas kolmandat isikut, et tal on õigus koristada põllumassiivilt saak. Kolmas isik teatas, et soovib kasutada saagi koristamise õigust. Vändra Vallavolikogu komisjon hindas olukorda maaüksustel ning 26.04.2013 protokolli kohaselt tuvastas maaüksustel põllukultuuride kasvamise ja saagikoristuse jälgi. Arvestades seda, et kolmas isik oli teinud maa kasutamisel kulutusi ning soovis 2013 aastal kasutada saagikoristamise õigust, pikendas vastustaja kolmanda isikuga lepingut kuni 01.10.2013.

Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Põldudele oli külvatud ristiku ja kõrreliste segu. Sellise põllukultuuri rajamisel arvestatakse vähemalt nelja kasutusperioodiga. Kolmanda isiku investeeringud vaidlusalustele maaüksustele tõstsid maatükkide väärtust. Kolmanda isiku väidetel ei puuduta saagikoristusõigus üksnes teravilja. Teravilja rajamise tasuvusajaks on üks aasta, heinataime kultuuri rajamisel on tasuvusaeg pikem. Kolmandal isikul ei ole olnud kohustust kontrollida, kas maatükkide osas on kohtuvaidlus käimas või mitte. Kolmas isik esitas avalduse ajutise maakasutuse lepingu sõlmimiseks ning vastustaja rahuldas selle. Kaebajal puudub igasugune õiguslik aluse maade kasutamiseks ning pole ka selgust, kas ja millal selline õigus kaebajal tekib. Seega ei saa kaebaja ise maad kasutada, kuid tahab takistada kolmanda isiku saagikoristusõigust.

3-13-876

Järelikult käesoleva aasta kevadel puudus kaebajal igasugune võimalus vaidlusalustele maadele põllukultuuride rajamiseks. Kaebaja väidab, et põldudelt on saak juba koristatud, kuid samas soovib ise asuda koristama kolmanda isiku poolt rajatud põllukultuuri saaki ning kasutada kolmanda isiku investeeringute tulemust.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebuse esemeks on Pärnu maavanema 04.04.2013 korraldus nr 218 ja selle alusel kolmanda isikuga 08.04.2013 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu pikendamine kolmanda isiku saagikoristamise õiguse realiseerimiseks kuni 01.10.2013. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja esitas 15.09.2003 nii korralduses kui ka lepingus märgitud Eskula maaüksuste suhtes avalduse maade ostueesõigusega erastamiseks ning Vändra Vallavolikogu on 20.11.2012 otsusega nr 59 andnud nõusoleku erastada kaebajale kokku 33.99 ha maad temale kuuluvate loomakasvatushoonete juurde. Pärnu Maavalitsuse poolt on Eskula maaüksuse toimik 10.04.2013 tagastatud Vändra Vallavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks (tl 34-37). Vastustaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt on erastamiskorralduse vormistamine lõppstaadiumis (tl 172). Seega ei ole käesolevaks ajaks erastamismenetlust lõpule viidud.

Kaebuses soovib kaebaja, et kohus kontrolliks, kas vaidlusaluse maa kolmandale isikule ajutiseks kasutamiseks andmine on toimunud õiguspäraselt. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kohus ei tohi seega haldusorgani tegevuse õiguspärasust kontrollida omal algatusel suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud. Seetõttu on väär kaebaja arusaam, et 04.04.2013 maa ajutiseks kasutamiseks andmise korralduse nr 218 ja 08.04.2013 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu vaidlustamine hõlmab endas ka taotlust kõigi vaidlusaluste maaüksuste kohta eelnevalt vastuvõetud korralduste, avalduste ja maa ajutiseks kasutamiseks sõlmitud lepingute õiguspärasuse kontrolli.

Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusega nr 169 kehtestati „Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Nimetatud määrus on koostatud maareformi seaduse muutmise seaduse § 24 alusel, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise ning kasutusse andmisega seotud kulude kandmise korra. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on vaidlusaluste maade ajutiseks kasutamiseks esitanud aastaid avaldusi üksnes kolmas isik, kellega ka

3-13-876

vastavad lepingud sõlmiti (tl 146). Peale Vändra Vallavalitsuse 14.01.2013 taotlust kolmanda isikuga lepingu peatamiseks, teavitas vastustaja kolmandat isikut korra § 6 lg 2 alusel saagi koristamise õigusest, mida kolmas isik soovis kasutada. Kaebaja on esitanud Pärnu Maavalitsusele Eskula maaüksuste ajutiseks kasutamiseks avalduse 18.01.2013 (tl 24). Pärnu Maavalitsus teatas vastuseks kaebaja pöördumisele, et kaebaja taotlust Eskula maaüksuste ajutiseks kasutamiseks on võimalik menetleda peale 2013 aasta vegetatsiooniperioodi lõppu (tl 26-27). Kaebaja vastustaja vastust 18.01.2013 taotlusele vaidlustanud ei ole ning kaebajaga ei ole Eskula maaüksuste kasutamiseks kokkuleppeid sõlmitud. Arvestades eeltoodust on OÜ Kaisma puhul tegemist isikuga, kes eelnevalt ja ka viimati vaidlusaluseid maid õiguslikul alusel kasutas. Lähtudes korra § 6 lg 2 kehtib maa ajutise kasutamise leping kuni lepingus märgitud tähtpäeva saabumiseni või maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus. Asjas esitatud tõendite kohaselt on 08.04.2013 maa ajutiseks kasutamiseks sõlmitud lepingu tähtaeg saabunud, uut lepingut sõlmitud ei ole, maa erastamismenetlus lõppenud ei ole. Kuna Kaisma Vallavolikogu 20.11.2007 otsusega nr 25 otsustati mitte anda nõusolekut vaidlusaluse maa erastamiseks kaebajale ning arvestades seda, kaebajaga ei ole sõlmitud kokkuleppeid Eskula maaüksuste kasutamiseks, samuti asjaolu, et ka käesolevaks ajaks ei ole maade erastamist lõpule viidud, puudusid kaebuses toodud ajavahemikul vaidlusaluste maade osas haldusaktid, mis oleksid võimaldanud kaebajal vaidlusaluseid maid kasutada ja/või kaebaja omandatud ehitiste juurde maad ostueesõigusega erastada. Seega oli kaebajal nii haldusasjas nr 3-07-2588 kui ka käesoleva kohtuvaidluse ajal ainult formaalne õigus erastamise taotlemiseks. Tulenevalt eeltoodust puudus kaebajal õiguslik alus vaidlusaluste maatükkide kasutamiseks ning seetõttu ei saa kaevatav korraldus ja leping rikkuda kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Arvestades eeltoodut ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste väidetele seoses põllumajanduskultuuride kasvuperioodiga ja saagi koristamise õigusega.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 tulenevalt on isikul õigus nõuda oma õigusi rikkuva haldusakti tühistamist. Kaebuse esitaja õigusi peab olema rikutud kaebuse esitamise ajal. Kaevatava korralduse ja lepingu alusel anti vaidlusealused maad kolmandale isikule kasutamiseks ajavahemikul 16.02.2013 kuni 01.10.2013 (tl 10, 11). Seega oli kaebuse esitamise ajal 24.04.2013 tegemist kehtiva korralduse ja lepinguga. Halduskohtumenetluses tehakse reeglina asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). Et tühistamiskaebus oleks efektiivne abinõu isiku õiguste kaitseks, eeldab see, et isiku õigusi rikkuv haldusakt kehtib. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab,

3-13-876

et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades eeltoodut lõppes kaevatava korralduse ja lepingu kehtivus 01.10.2013. Järelikult on alates käesoleva aasta oktoobrist kaebaja poolt vaidlustatud korraldus ja leping kehtetud. Kohus ei saa tühistada kehtetut haldusakti, kuna taolisel juhul tühistamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole võimalik täita.

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebuses esitatud taotlust võib kaebuse esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Eelnevast tuleneb, et kaebuses esitatud taotlust saab muuta vaid kaebaja ja ta saab seda teha üksnes kohtuvaidluseni halduskohtus. Kaebuse lahendamiseks peetud kohtuistungil kinnitas vastustaja, et kaevatav korraldus on täidetud, leping lõppenud ning uut lepingut vaidlusaluse maa osas sõlmitud ei ole (tl 171). Arvestades eeltoodut tegi kohus kohtuistungil kaebajale ettepaneku muuta kaebuses esitatud nõuet ning kaaluda asjas õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist. Kaebaja jäi tühistamisnõude juurde ning õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada ei soovinud (tl 171). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlustatud korraldus ja/või leping on peale kehtivuse kaotamist toonud kaebajale kaasa tema õiguste rikkumist ja/või piiramist. Järelikult ei ole kohtumenetluse ajal oluliselt muutunud asjaolude tõttu võimalik rahuldada korralduse ja lepingu tühistamisnõuet. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas HKMS § 109 lg 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtule enne kohtuvaidlusi. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule peale kohtuvaidlusi. Seega oleks kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäänud rahuldamata ka kaebuse rahuldamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik