4-13-6430/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6430 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Silva Kulagina Väärteoasi L.D kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja komissar Ragne Lai 05.09.2013.a väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2373,13,005123

Menetlusalune isik L.D (isikukood XXX; elukoht: XXX; Eesti

Vabariigi kodakondsus, töökoht: XXXOÜ, emakeel eesti keel) Kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Asja läbivaatamise aeg ja koht 21.11.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik L.D Menetlusaluse isiku esindaja Paul Keres

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta L.D kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteo- 4-13-6430

menetleja komissar Ragne Lai 05.09.2013.a väärteootsus väärteoasjas nr 2373,13,005123 muutmata.

Asitõend – CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri

10220135216429.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 13. detsembril 2013.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

noorsoopolitseinik Katlin Murre koostas 16.08.2013 väärteoprotokolli nr. AB1331790 selle kohta, et L.D juhtis samal päeval kell 16:16 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 6-l kilomeetril mootorsõidukit Volvo V 50 kiirusega 110 km/h +/-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 16 km/h. Nimetatuga rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja komissar Ragne Lai 05.09.2013 otsusega karistati L.D LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses, so 36 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel 30.09.2013 Harju Maakohtule esitatud kaebuses. Kaebuse kohaselt tulnuks väärteomenetlus lõpetada, kuna puudub õigusnorm, mis kvalifitseeriks L.D teo karistatava süüteona.

Mõõtmisseadme tehnilistest piirangutest tulenevalt ei ole liiklusjärelevalvet teostaval isikul kunagi võimalik täpselt määratleda teel liikuva sõiduki sõidukiirust. Antud juhul võimaldas seade mõõtetäpsust +/- 4 km/h, mis tähendab, et L.D sõidukiirus võis olla misiganes kiirus vahemikus 106 - 114 km/h. Nimetatud vahemikku jääb lõpmatu hulk arve, millest igaüks võis esineda võrdse tõenäosusega. Kooskõlas põhimõttega tuleb in dubio pro reo

otsuse tegemisel arvesse võtta menetlusaluse isiku jaoks kõige soodsam mõõtmistulemus.

KarS § 2 lg 1 ja PS § 23 lg 1 määratletuspõhimõtte kohaselt võib isikut karistada üksnes selgelt määratletud karistust ettenägeva normi alusel. LS § 227 lg 1 toodud normi objektiivseks koosseisutunnuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus enam 0 ja 20 km/h. №rm ei näe ette karistamist juhul kui sõidukiirust ei ületatud (0) ega juhul kui lubatud sõidukiirust ületati enam kui 20 km/h. LS § 227 lg 2 toodud õigusnormi objektiivseks koosseisutunnuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21 km/h ja 40 km/h. Karistust ei nähta ette juhul, kui sõidukiirust ületati vähem kui 21 km/h või enam kui 40 km/h. Seega jääb LS § 227 lg 1 ja lg 2 tulenevalt seaduse karistatavuspiiridest väljapoole juhtum, kus sõidukiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamine selles vahemikus ei ole karistatav. Et L.D sõidukiirus jäi just vahemikku

20 km/h ja 21 km/h on sama tõenäoline kui et see oli vähem kui 20 km/h või enam kui

21 km/h. põhimõttest tulenevalt tuli kohtuvälisel menetlejal lähtuda sellest, In dubio pro reo et sõidukiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h.

Kohtuotsuse järeldused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Tunnistaja Klaus Cramer on andnud ütlused selle kohta, et osaledes politseilises tegevuses

„kombineeritud kiirusemõõtmine“ 16.08.2013. Tema oli selles operatsioonis peataja rollis.

Sai mõõtjalt raadioside teel teate, et Ääsmäe – Haapsalu mnt 6. km liikus mootorsõiduk

Volvo, edastati sõiduki kiirus, värv ja registreerimisnumber. Peatas sõiduki Haapsalu – Ääsmäe mnt 8. kilomeetril ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis L.D. Sõiduk liikus Haapsalu suunas. Tunnistaja Hannes Kullamäe ütluste kohaselt teostasid nad liiklusjärelvalvet 16.08.2013 pealelõunasel ajal umbes 4 h. Kõik, kes seal sellel ajal kiirust ületasid, said fikseeritud ja kõik edastati eemalolevatele patrullidele, kes nad siis kinni pidasid ja materjalid koostasid. Kiirus fikseeriti kombineeritud liiklusjärelvalve käigus

kiirusmõtteseadme kasutamise protokollis. Nimetatud protokolli kohaselt liikus sõiduk Volvo, registreerimisnumbriga XXXkell 16.16 kiirusega 110 km/h. Sõiduk liikus üksi, kiirus fikseeriti kauguselt 155 km /h. Sõiduki liikumine ja kiiruse fikseerimine oli nähtav ka salvestiselt, mida kohtus uuriti. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis ta väärteoprotokollis nimetatud ajal protokollis nimetatud kohas ja ületas sõidukiirust.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik viibis 16.08.2013 kell 16.16

Haapsalu – Ääsmäe mnt 6 km ja tema juhitud sõidukil fikseeriti sõidukiiruseks 110 km/h kohas, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h.

LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Nimetatud määruse § 9 lg 5 kohaselt lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Nimetatud lisa kohaselt paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus on mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtusel 101–135 km/h - ± 4 km/h. Nimetatut arvestades on põhjendatult asutud seisukohale, et isik ületas sõidukiirust vähemalt 16 km/h.

Menetlusalune isik on seisukohal, et põhimõttest tulenevalt tuleb asuda in dubio pro reo seisukohale, et kiirust ületati enam kui 20 km/h ja vähem kui 21 km/h, kuna selles vahemikus ei ole kiiruse ületamine karistatav. Kohus nimetatuga ei nõustu.

LS § 227 sõnastusest on arusaadav, et seadusandja on ette näinud karistatava teona igasuguse lubatud sõidukiiruse ületamise. Rikkumise eest ettenähtavad karistused muutuvad raskemaks tulenevalt lubatud sõidukiiruse ületamise määrast. Mistahes lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähem kui 21 km/h on karistatav LS § 227 lg 1 alusel. Sellisena on see norm mõistetav ka keskmisele mõistlikule normi adressaadile.

V™S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja KarS-s sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Asja menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust.

Menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Isik ei ole karistatud. Sellistel asjaoludel on isiku karistamise sanktsiooni alumise neljandiku lähedases määras - 9 trahviühiku so 36 euro ulatuses, põhjendatud.

Väärteomenetlus V™S § 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

Ingrid Kullerkann kohtunik