4-13-2758/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2013 Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-13- 2758 ( 284013 0812 ) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Väärteoasi E.M eoasi L väärt S § lg 2, LS 201 lg 2 § , LS § 207, LkS § 661 lg 1

järgi Taotlus Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalituse juhti Helmer Halliku taotlus

aresti täitmisele pööramiseks Menetlustoiming üldkasuliku töö kohaldamise tühistamine ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramine Menetlusalune isik

E.M (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxx ) Resolutsioon Pöörata täitmisele E.M Tartu Maakohtu 07. mai 2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-2758 mõistetud karistuse ärakandmata osa 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 30 (kolmkümmend) päeva aresti.

E.M on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Lõuna prefektuuri Korrakaitsebüroo arestimaja Viljandi kambrisse (asukoht Lõuna prefektuuri Viljandi politseiosakond, Viljandi linn Pargi tn 1) hiljemalt 12. detsember 2013.

Aresti kandmise algust lugeda alates E.M kinnipidamiskohta saabumisest. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kand suhtes sundtoomist ja toimetada ta ma, kohaldada E.M aresti kandmiseks Lõuna prefektuuri Korrakaitsebüroo arestimaja Viljandi kambrisse.

Kohtumääruse koopia saata E.M-ile ja Lõuna prefektuuri Viljandi politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

07. mail 2013. a mõistis Tartu Maakohus, Viljandi kohtumaja, väärteoasjas nr 2840,13,000812 E.M-ile karistuseks LS § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 207 ja LkS § 66¹ lg 1 järgi 30 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga 60 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 30. juuli 2013 määrusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 kuuks.

13.11.2013 saabus Tartu Maakohtule Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus E.M-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

Tartu Maakohus mõistis 07. mail 2013.a väärteoasjas nr 2840,13,000812 E.M-ile LS § 224 lg 2, LS § 201 lg 2; LS § 207, LkS § 66¹ lg 1 järgi karistuseks 30 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

18. juunil 2013.a tutvustas Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Riho

Kampus süüdlasele E.M-ile allkirja vastu õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel.

Vastavalt ajakavale nr 1 oli süüdlane kohustatud üldkasulikku tööd tegema alates 19. juuni 2013.a Viljandi Linnavalitsuses, kus juhendajaks on määratud Toomas Vilberg. Paraku ei jõudnud ta tundide tegemist alustada, kuna väidetavalt olid tervislikud probleemid (kõrge vererõhk). Urmas Solovjovile, kes töötas siis Lõuna prefektuuri menetlusteenistuse vanemana oli E.M telefoni teel väitnud, et 25. juunil 2013. a murdis ta jalaluu, mille paranemiseks pidi minema aega 3 nädalat. Need väited olid suusõnalised ning arstitõendit E.M ei esitanud. Lõuna prefektuuri ÜKT koordineerija Anžela Murumägi proovis E.M-iga telefoni teel ühendust saada, et kohustada esitama fakte kinnitavaid vajalikke tõendeid, kuid ei õnnestunud.

10. juulil 2013.a esitas Lõuna prefektuur Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. 30. juuli 2013.a kohtumäärusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 (kolmeks) kuuks. Lähtuvalt antud kohtumääruse jõustumisest (13.08.2013), pidi olema üldkasulik töö sooritatud hiljemalt 13. november 2013.a. E.M ei ole ise

Lõuna Prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägiga, kes koordineerib üldkasuliku töö tegemist Lõuna Prefektuuris, ühendust võtnud. Ametnik on püüdnud saada süüdlasega kontakti telefoni teel, kuid pole õnnestunud. Süüdlasele on Lõuna Prefektuuri poolt saadetud 24. oktoobril 2013.a väljastust Eeltoodust võib eatega kutse , millele pole tagasisidet saadud. järeldada, et süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Kohtu põhjendused KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Seejuures tuleb süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga, arvestada karistusest kantuks. VTMS §

2101

lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politseija Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

E.M sai temale mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud arestist teada kohtuotsuse kuulutamisel, s.o 07. mail 2013 ning lähtuvalt kohtuotsuse jõustumisest tuli tal üldkasuliku töö tunnid ära teha 2 (kahe) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. rtu Maakohtu 30. juuli 2013 Ta

määrusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 kuuks. Hoolimata kohtuvälise menetleja ametniku vastutulekutest, ei teinud tähtaegselt ära talle E.M määratud üldkasuliku töö tunde; määratud ajal töö mittetegemiseks mõjuv põhjus puudus.

Eeltoodu leiab kohus, et E.M t ja põhjal on oma käitumisega näidanud üles ükskõikse vastutustundetut suhtumis . Kohus on talle karistuse t temale mõistetud karistuse kandmisesse mõistmisel andnud võim kanda oma karistust vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes, kuid aluse E.M teinud ei ole seda nõuetekohaselt . Temale määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on möödunud. Ta on rikkunud üldkasuliku töö tundide tegemiseks ettenähtud ajakava ja hoidnud töö tegemisest kõrvale ning kohus ei ole tuvastanud, et tal oleks esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjusi töö mittetegemiseks.

Kohtuistungil 11.detsembril 2013 avaldas E.M, et ÜKT on tegemata, kuna ta pole mingit kirjagi saanud. Ta teadis, et tal on ÜKT teha. Ei, ta ei oodanud mingit kirja, ajas midagi segamini.

Tõend luumurru kohta jäi kuidagi viimata politseile. Ta ei oska öelda, miks ta uuesti ei küsinud, millal ÜKT d teha. Iga päev mõtles, et homme viib ja homme teeb ja nii see aeg läks. Tegi tööd - suvilas, tööl ta ei käi. Ta teab, et 30 päeva jõulud vä pean aresti kandma, tahaks ljas olla. Kuu aega ei ole pikk aega, et selle eest põgeneda. Läheb siis homsest karistust kandma.

Kohus leiab, et taotlus E.M mõistetud üldkasuliku töö kohaldamise tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks on õhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 69 lg 6 kohaselt vastab kaks tundi p üldkasulikku tööd ühele päevale arestile. Seega tuleb täitmisele pöörata 3 päeva aresti.

Silvi Maiste kohtunik