1-13-2973/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2973 (12240104798) Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Marge Voogma Kriminaalasi D.P

süüdistuses KarS § 424 järgi

Süüdistatav

D.P , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud:

1) 29.06.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7;

424, 121 järgi 11 k 29 p vangistusega tingimisi 2 a 6 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega mootor

1 a, 2) 28.04.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes sõiduki mootor

juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 3) 17.11.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 169 järgi 3 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 a 3 k vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 910 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 k, 4)

11.11.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 a vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati 730 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 k, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikus 16.01.2012 23.04.20 – 13, väärteo toimepanemise

eest 1-l korral karistatud, rahatrahv tasumata, viibib vahi all alates 06.09.2013

Kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder

RESOLUTSIOON: Juhindudes , 313, 315, 318, 319 koh

KrMS § 306, 309 us

otsustas:

Süüdi tunnistada D.P KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Tõkend vahistamine D.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.09.2013 karistusaja hulka.

D.P karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 06.09.2013.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest velt Advokaadibüroo Tedder OÜ (asukoht eraldatud vahendite ar Kungla 1, 10411 Tallinn) kasuks 483,36 (nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 36 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 80,56 poolt määratud eurot) eurot v.-adv. Jaan Tedderi korras süüdistatava D.P kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1197,28 (üks tuhat ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 28 senti) eurot riigituludesse v.- adv. Jaan Tedderi poolt osutatud

õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 6 (kuus) eurot riigituludesse.

D.P Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasuda väljamõistetud summad

SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viite Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul number 2800049900 ning selgitus.

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult . novembrist 2013 (seega hiljemalt 13. seitsme päeva jooksul alates 07

novembriks 2013 av ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaad maakohtu kantseleis alates 28. novembrist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu . novembrist 2013 (seega kaudu 15 päeva jooksul alates 29 hiljemalt 13. detsembriks 2013 ).

SÜÜDISTUS

D.P on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 05.10.2012 ajavahemikul kella 17.50 kuni 18.10 alkoholijoobes olles Tamsalu vallas Sauvälja teel sõiduautot registreerimismärgiga xxxx xxxx ning tagurdas autoga xxxx maja hoovi, kus politsei teda sõiduki juhtimiselt kõrvaldas. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seeria nr 80-004515 mõõtsid politseinikud tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,37 mg/l kohta.

D.P rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

Seega D.P , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav D.P ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. D.P kinnitas, et 05.10.2012 sõitis ta xxxx kaarhalli juurde, kus ootas teda P R tööline , kes tahtis poes käia, et õlut osta, sest tööpäev hakkas lõppema. K R Ta oli P R territooriumi kõrval, kuid P R tal kokkupuudet ei olnud. Ta viis kuskil kella 5 paiku K R ga

poodi. Enne seda ei olnud ta alkoholi tarvitanud. Ise käis ta poes, ostes 2 Baltikat ja Bocki õlle. ga lahku läinud, sest viimane hakkas närvitsema ja läks Poest tulles olid nad K R minema. D.P

poe juurest katlamaja juurde, kus kohapeal tarvitas sõnul läks ta õlut. Ta helistas S Cle, sest tahtis, et viimane tuleks ja viiks ta auto koju. Samuti helistas ta K R hakata K R S C K R maja juurde le, kes ütles, et ta on kodus. Ta mõtles ga õlut jooma. sõitis xxxx xxxx maja edasi. Sinna minnes oli tema , parkis auto sinna ära, minnes ise ämma juurde kõrval Ta tuli autost välja ja tuli majast välja. Tema võttis pagasnikust istuja kohapeal. K R

kruvikeeraja, jättes võtmed pagasniku ette. Ta võttis armatuuri lahti, sest istus rooli taha ja

armatuuris tuled ei põlenud ja sel ajal sõitis politsei talle ette. ütlustest D.P

nähtub, et seal maja juures autos jõudsid nad ga, kes istus kõrval, alkoholi tarbida 2 K R -3 minutit. -Maarjasse minek. Sel ajal, kui D.P sõnul olid siis puhumised ja Väike politsei tema juurde jõudis, oli ta autos ja lahutas auto armatuuri. Auto mootor ei töötanud, sest auto võtmed olid pagasniku ees. D.P väitis algul, et tal kaarti üldse ei

ID ole, seejärel ütles ta, et see on tal kadunud. D.P kinnitas, et sel päeval tema ei juhtinud autot ebakaines olekus, ilma lubadeta sõitis ta küll. Auto oli kirsipunane xxxx. D.P väitel on ta le võlgu krooni ajast kuskil 1500 krooni, mistõttu viimase P R ütlused võivad olla tingitud nende omavahelistest suhetest. on talle õepoja elukaaslane. S C

Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et 05.10.2012 oli ta patrullis koos J Jga. A K ütlustest nähtub, et võis olla õhtupoole, kuskil 5 5.30 paiku, kui nad said väljakutse - xxxx, et katlamaja juures keegi tarvitab alkoholi ja võib autoga sõitma minna. Anti ka auto number, autoks oli xxxx, numbriga xxxx -Maarjas ja . Sel momendil teostasid nad liiklusjärelevalvet Väike koheselt sõitsid xxxx, kus tiirutasid ringi, saades kokku väljakutse tegijaga, kes tuli nende juurde xxxx parkla juures ja ütles, et tema tegi väljakutse. Väljakutse tegija sõnul oli auto olnud katlamaja juures. Nemad avastasid selle auto puidutöökoja juurest, jäädes seda autot varitsema, sest väljakutse tegija arvas, et nad võtavad viina seal ja lähevad sõitma. sõnul A K on seal läheduses kuivati ja sealt lähedusest nurga pealt nad nägid seda platsi, kus auto seisis.

Nad nägid seda, mis nende selja taga toimus, sest oli autost väljas ja tee pealt oli kõik J J

näha. Nad jõudsid jälgida 15 20 minutit ja siis hakkas sõiduk liikuma, sõites hästi - aeglaselt nende tagant mööda. väitel hakkasid nad sellele autole järele sõitma. Nende auto roolis A K

oli J J ja tema istus kõrval Vahemaa autode vahel võis olla 100 . -150 meetrit. Auto kadus nende vaateväljast sel momendil, kui keeras änavale. Silmside taastus, xxxx teelt oma maja t kui auto oli risti teega, hakates tagurdama xxxx J J hoovi. Nad sõitsid liikuva auto kõrvale, hüppas autost välja, läks liikuva auto juurde ja tõmbas ukse lahti, kutsudes juhi välja autost. Enne ei olnud võimalik autost kellelgi väitel oli rooli taga sama isik, kes istub lahkuda. A K vahialuste pingis. Autos oli ka kõrvalistuja. Nad tuvastasid juhi isiku, kelleks osutus D.P . Ta pani D.P kohapeal indikaatorvahendisse pu huma, see näitas

1,38 mg/l. A K hakkas D.P vaidlema, et tema ei ole juhtinud. sõnul Puhumisega oli ta nõus. Kui D.P ära puhus, siis ta soigus, et tema sõitis, öeldes lõpuks, et teda pannakse nüüd kinni, kuna ta oli lubadeta ja joobes. Edasi viisid nad D.P

- Väike Maarjasse tõendusliku alkomeetri juurde, mille lõplik lugem oli 1,37 mg/l. D.P A K selgitas, et vormistas kaardi, millel nr 1 auto jäi kohapeale maja ette.

all on märgitud xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, seismise koht, kui nemad seda autot jälgima hakkasid ja nr 2 all on koht, kust nemad seda autot jälgisid. Punaste nooltega joon on xxxx liikumissuund, xxxx peatumiskoht on punase joone lõpp. Nende teekond on märgitud sinisega. A K est praktiliselt liikuvast jäi selle juurde, et roolis ei saanud keegi muu olla, s autost võeti juht maha. ütlustest nähtub, et isiku tuvastamist toimetasid nad autos oleva A K andmebaasi Kairi alusel. Üle saavad nad kontrollida veel raadio teel, et kas on juhtimisõigus, kas on eelnevalt karistatud. Isiku tuvas s tema enne indikaatorvahendi kasutamist. A K ta mäletas, et tegemist oli tumedat värvi põhjenda st 2 liikuma hakkamist mööda

xxxx. A K s pringteed pidi sellega, et nende sõiduk oli ninaga xxxx risti suunas ja nad algul ei saanud aru, kuhu xxxx

läheb.

Tunnistaja J J kinnitas kohtuistungil, et oktoobris 2012 töötas ta Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas. 05.10.2012 oli ta tööl koos ga. Nad said kuskil kell 17.30 väljakutse, A K

et xxxx ühes kaarhallis toimub pidu, et juht, kellel oli xxxx numbriga xxxx (tähti ta ei mäletanud), on alkoholijoobes ja võib selle autoga sõitma minna. Selle info edastas neile juhtimiskeskus. Nad sõitsid koheselt välja sõnul ei leidnud nad kohe kaarhalli üles ja xxxx. J J

väljakutse tegija selgitas, kus see on ja nad kontrollisid ning auto tõepoolest seisis seal.

Väljakutse tegijaga said nad kokku xxxx lasteaia juures parklas. Auto, millest neile teatati, seisis xxxx alevikus katlamaja lähistel kaarhalli juures. Nemad jäid sinna, kus on viljakuivati, parkides end nii, et nad J J näeks, kui see auto sõitma hakkab. ütlustest nähtub, et kui nende auto oli pargitud, siis oli tema väljas. Seda kuhupoole sõidusuunaga oli politseiauto pargitud, J J J J xxxx vahel olla mingi paarsada meetrit. ei osanud öelda. arvates võis vahemaa nende ja

0,5 tundi läks aega, kui auto liikuma hakkas. Kui auto hakkas liikuma, siis ei tulnud see põhiteele välja. Kaarhalli ja vanade kanalate vahel on mingi tee, mida nemad ei teadnud. See auto hakkas sealt kaudu minema. mad olid sunnitud kasutama teist t Ne eed väikse ringiga. Moment nad ei näinud seda autot, sest viimane kadus hoonete vahele ära. Kui see auto jõudis xxxx teele, siis nemad olid ka selle tee peal. Sõidukite vahemaa võis olla 250 meetrit. J J tunnistas, et ta sõitis nii kiiresti kui võimalik. K tee lõpeb, siis on paremale 90 ui xxxx

0 kurv ja moment see auto kadus nende vaateväljast ära. Kui tema sinna kurvi jõudis, siis keeras see auto ennast risti selle sama teega nende silmade all ja alustas tagurdamist. Ta jõudis selle autoni, pidurdas, hüppas autost välja ja jooksis tagurpidi liikuva auto juhipoolse ukse juurde, tehes selle ukse lahti. Kui ta ukse lahti tegi, siis auto veel natuke tagurdas ja jäi seisma. Ta palus juhil auto välja suretada, välja tulla ja esitada dokumendid. väitel olid juh J J il ID kaart

ja sõiduki registreerimistunnistus. Lisaks kontrollis paarimees, kellega on tegemist, politsei andmebaasist. Juhiks oli D.P ja tegemist on sama mehega, kes vahialuste pingis istub. J J J J o väitel ütles juht kohe, et tema ei ole sõitnud. ma sõnul ütles selle peale, et kas on tema pime või ei saa asjadest aru. Selle peale tõmbas juht tagasi ja ütles, et kui ta ennast süüdi tunnistab, siis pannakse teda kinni. J J kinnitas, et juhil olid ilmsed joobe tunnused, ta kõne oli katkendlik, alkohol xxxx elav isik. Ta i lõhn tuli autost. Autos oli veel sama tänava majas nr palus juhil politseiautosse istuda, kus paarimees tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholjoobe, mis oli kuskil 1,30 mg/l kohta. Juht joobe tuvastamisele vastu ei vaielnud. Edasi sõitsid nad Väike Maarjasse, kus juht puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Auto jäi - xxxx juurde koos selle sõbraga. täpsustas talle näidatud kaardi põhjal, et 90 J J

0 kurvi all pidas ta silmas vahetult enne xxxx olevat kurvi. xxxx on see koht, kus auto peatus ja kus nemad sellele autole kõrvale jõudsid. jäi selle juurde, et enne, kui auto peatus ja sealt juht väljus, o J J li neil silmside selle autoga ning J J sealt autost tuli välja D.P ja mitte keegi teine. mäletas, et oli vist punast värvi, xxxx xxxx oli number.

Tunnistaja P R kinnitas kohtuistungil, et see võis olla oktoobri algul 2012, kui ta helistas politseisse ja tegi väljakutse. sõnul oli see peale lõunat, kui D.P sõ P R itis

autoga korduvalt xxxx a territooriumile, kus ta kutsus tema töö juurest mööda ja ka tem

viimast korrale, minnes D.P auto juurde ja käskides tal oma territooriumilt lahkuda. P R väitel mees ei seisnud püsti, autost välja ta ka ei tulnud, ta ei olnud võimeline selleks. Esiistme peal ei olnud kedagi sel momendil. Sellises olukorras läks D.P tema nähes sõitma, mistõttu ta helistas juhtimiskeskusele, andes teada auto margi, mehe nime ja kus kandis liigub. P R tunnistas, et ta sõitis D.P oma autoga järel juhuks, kui viimane peak xxxx poes s ära kaduma. Selle aja jooksul jõudsid nad käia alkoholi järel, kusjuures D.P sõitis ise poodi, käis poes ja sõitis ise tagasi. Politsei oli 10-15 minutiga kohal. Tema andis politseile teada, kus D.P hetkel asub. isid politseiga peitust, et tabada D.P roolist, mitte kuskilt Nad mäng parklast seismas. Tema seisis oma autoga ühe nurga peal, politsei oli teise nurga peal ja nad ootasid, millal saavad D.P P R kinnitas, et politsei ootas, sõitvast autost kätte. millal D.P sõitma hakkab ja politsei teatas talle, et nad võtsid sõitva auto kinni.

P R jäi selle juurde, et sel päeval juhtis D.P korduvalt autot purjus peaga. Temal mingit isiklikku vihavaenu D.P vastu ei ole. P R väitel on tema pere firma xxxx territooriumil viibimine ikkagi omanike loal. P R teada on K R ja D.P sugulussidemes kuskilt vanaemade kaudu. P R D.P täpsustas, et

tuli nende territooriumile K R D.P-le, et t jooma kutsuma, mispeale ta ütles viimane ei tuleks sinna. K R

jäi sinna maha ja D.P lahkus.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

- indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 05.10.2012 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A K tuvastas 05.10.2012 kell 18.10 indikaatorvahendit AlcoQuant nr A104550 kasutades D.P alkoholijoobe 1,38 mg/l kohta ning patrullpolitseinik J J tuvastas 05.10.2012 kell 18.30 tõenduslikku alkomeetrit

Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-004515 kasutades D.P alkoholijoobe lõpliku tulemina 1,37 mg/l.

- koo i taatlustunnistusest nr TTRC-12/00025 pia mõõtevahend , millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati D.P joovet, on taadeldud 04.05.2012 ning vastab kehtestatud nõuetele.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 05.10 lest nähtub, et kui Ida prefektuuri .2012, mil Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A K 05.10.2012 liiklusjärelevalve käigus D.P xxxx xxxx kontrollis, tuli juhi suust poolt juhitud sõidukit reg märgiga

alkoholilõhn ja juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus. D.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või ja 3 väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) alates 05.10.2012 kell 18.25 kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni.

- Häirekeskuse Ida keskuse juhataja asetäitja vastus 09.01.2013 menetleja päringule ühes kõnesalvestustega , millest nähtub, et 05.10.2012 kell 17:01:33 ja 05.10.2012 kell 17:02:08

Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 helistas 05.10.2012 kell 17:01:33 numbrilt 5646092 meesterahvas ja küsis, kas see on politsei number. Helistaja soovis ise 110-le helistada. Kell 17:02:08 võttis Häirekeskus hädaabinumbril 110 vastu hädaabiteate samalt telefoninumbrilt. - ja selle lisa Häirekeskuse poolt edastatud kõnede salvestuste vaatlusprotokoll 16.01.2013 – CD plaat meesterahvas teatas, et xxxx , millest nähtub kokkuvõtvalt see, et töökoja ees platsi peal seisvas autos (punases xxxx) on joobes lubadeta juht, kelle nimi on D.P.

- tunnistaja A K

ülekuulamise protokolli lisa – Delfist väljaprinditud kaart märkmetega, kuhu nr 1 all on A K xxxx reg nr xxxx esialgne seismise koht ning punase poolt märgitud sõiduauto

kirjutusvahendiga (nooltega) on märgitud selle liikumise teekond ja väljajõudmise koht

(xxxx). Nr 2 all on A K xxxx poolt märgitud koht, kust politsei jälgis ning sinise

kirjutusvahendiga (nooltega) o , mis osaliselt kattub n märgitud nende liikumise teekond sõiduauto liikumise teekonnaga, kuna mõlemad sõidukid jõudsid välja xxxx xxxx juurde. - ID rahvastikuregistri väljavõte, mis tõendab, et D.P puudub juhtimisõigus. kaart on välja antud D.P-le 19.10.2010 ja see kehtib kuni 19.10.2015.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava

D.P süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud.

Käesolevas kriminaalasjas on kõige olulisemateks D.P süüstavateks

isikulist A K ja J J eks tõenditeks tunnistajate ütlused. Kaitsja on sügavalt veendunud, et politseitöötajad, kes igapäevaselt tegelevad analoogsete asjadega, ei suuda aastataguseid sündmusi inimlikult üks üheselt meenutada. Selline kahtlus tekkis kaitsjal päras puht

t seda, kui tunnistajad A K ja J J

Kuna politseinikest tunnistajad ei teadnud ei osanud öelda auto värvi.

auto värvi, siis tekkisid kaitsjal kahtlused ka muude asjaolude suhtes. Kaitsja nägi vastuolu tunnistaja A K rgitud selliselt, et D.P ütlustes, kelle sõnul oli politseiauto pa auto jäi nende selja taha ning oli autost väljas ja vaatas ning tunnistaja ütlustes, kelle J J J J

sõnul parkisid nad politseiauto nii, et D.P auto oleks näha. Kumbki politseinikest tunnistaja ei osanud öelda, kuidas D.P auto läbi põõsaste neile paistis. Veel tekkis kaitsjal kahtlus selles osas, et millisel 900 teekäänakul, kas esimesel või teisel teekäänakul D.P auto nende vaateväljast kadus. Samuti seadis kaitsja kahtluse alla politseinikest tunnistajate ütlused selles osa, kuidas toimus D.P isiku tuvastamine, kuivõrd D.P väitel temal ID kaarti üldse ei ole.

Kohus, erinevalt kaitsjast leiab, et politseinikest tunnistajate A K ja J J ei ole selliseid ütlustes vastuolusid, mis muudaksid nende ütlused ebausaldusväärseteks. Tunnistaja on öelnud,

A K et tegemist oli tumedat värvi mäletas, et värvi. xxxx ja tunnistaja J J xxxx oli vist punast Neist

tunnistajate imetatud tunnistajad kirjeldavad ütlustest ei saa mingil juhul teha järeldust, et n mingit teist värvi sõiduautot , mitte aga süüdistatava D.P poolt juhitud xxxx

kirsipunast xxxx. Tunnistaja A K sõiduautot ütlustest nähtub see, et politseisõiduk oli pargitud selliselt, et D.P auto taha. Tunnistaja J J jäi nende selja on öelnud seda, et nemad parkisid oma sõiduki nii, et nad näeksid, kui D.P auto sõitma hakkab.

Seda ta ei osanud öelda kuhupoole sõidusuunaga oli nende sõiduk pargitud. väitel oli J J

sõidukite vaheline vah üheselt emaa mingi paarsada meetrit. Samas on nii A K kui ka J J öelnud seda, et autost oli väljas sõnul nägi tema siis, kui see liikus ja läks nende J J. A K xxxx tagant mööda. põõsaste tõttu poleks olnud võimalik midagi näha See, et , tunnistajate J J ja A

K ütlustest ei nähtu, sest vastasel juhul ei oleks edasisi sündmusi. Samas oligi toimunud

politseinikest tunnistajate eesmärk parkida politseisõiduk selliselt, et seda ei oleks võimalik kergesti märgata. , kes istus politseisõiduki roolis, on talle näidatud Tunnistaja J J A K poolt koostatud kaardi põhjal öelnud seda, et 900 kurvi all pidas ta silmas vahetult enne xxxx olevat kurvi. J J kinnitas, et kui xxxx tee lõpeb, siis on paremale 900 kurv ning et sel momendil kadus D.P poolt juhitud auto nende vaateväljast ära, kuid kui tema sinna kurvi jõudis, siis keeras see auto ennast risti selle sama teega nende silmade all ja alustas tagurdamist. A K on öelnud seda, et auto kadus nende vaateväljast sel momendil, kui keeras xxxx le ning et silmside taastus, kui auto oli risti teega, hakates teelt oma maja tänava tagurdama xxxx hoovi. Selle kohta, et D.P isikut ei olnud võimalik tuvastada

ID kaardi alusel, kuna D.P väitel tal ID kaarti ei ole, märgib kohus, et rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on D.P-le 19.10.2010 välja antud ID kaart kehtivusega kuni 19.10.2015. Liiatigi on D.P ise hiljem öelnud seda, et ID kaart on tal kadunud, millest järeldub see, et mingil ajal oli tal see siiski olemas.

Tunnistaja A K kinnitas seda J J , et nad sõitsid liikuva auto kõrvale. hüppas autost välja, läks liikuva auto juurde ja tõmbas ukse lahti. on täiesti kindlalt väitnud seda, et rooli taga oli A K D.P, kellel tema kontrollis kohapeal alkoholijoovet, indikaatorvahendi näit oli 1,38 mg/l. Roolis ei saanud keegi muu olla, sest praktiliselt liikuvast autost võeti juht maha.

Enne ei olnud võimalik kellelgi autost lahkuda. ütlustega on analoogsed Tunnistaja A K

tunnistaja J J J J ütlused. Nii on öelnud seda, et kui ta jõudis selle autoni, siis ta pidurdas, hüppas autost välja ja jooksis tagurpidi liikuva auto juhipoolse ukse juurde, tehes selle ukse lahti. Kui ta ukse lahti tegi, siis auto veel natuke tagurdas ja jäi seisma. Ta palus juhil auto välja suretada ja autost välja tulla. Tunnistaja on täiesti kindlalt öelnud seda, et sealt autost J J tuli välja D.P ja mitte keegi teine. Süüdistatava D.P ütlused, et tema autot joobeseisundis ei juhtinud, on ennastõigustavad ja paljasõnalised, sest neid ütlusi ei kinnita ükski teine tõend. ütlustega üheselt Kohtulikul uurimisel on tunnistajate A K ja J J tõendatud see, et D.P tabasid nad liikuvast autost (D.P tagurdas xxxx hoovi). Nimetatud tunnistajate ütlused lükkavad ümber süüdistatava D.P väite, et sel ajal, kui politsei tema juurde jõudis, auto mootor enam ei töötanud, ta istus autos rooli taga ja lahutas auto armatuuri. Kohtul ei ole mingit st põhjust kahelda politseiametnike tunnistajate A K ja J J ütluste õigsuses ja vastupidiselt kaitsjale on kohus seisukohal, et A Kt ja J Jt saab tõendiallikana usaldada ja nende ütlusi saab võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, sest nimetatud tunnistajad tajus D.P id vahetult süüdistatava p tel A Kl ja oolt juhitava sõidukiga toimuvat. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja J Jl, kes teostavad , oma töö tõttu igapäevaselt liiklusjärelevalvet, mingit põhjust ühtegi liiklejat sh ka süüdistatavat D.P alusetult süüstada või midagi omalt poo välja

lt

mõelda. Kohtu arvates on ütlused usaldusväärsed vaatamata kaitsja poolt ka tunnistaja P R

osundatule, et P R ei osanud politseile öelda, mis oli selle auto number. Kohtu hinnangul ei ole P R stamisega eelnevate ütluste näol tegemist süüdistatava D.P alusetu süü omavaheliste suhete pinnalt, vaid P R on täitnud oma kodanikukohust, teatades politseile korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud juhist D.P-st ja abistades politseid tema tabamisel liikuva sõiduki roolist.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistataval D.P tuvastati 05.10.2012 tõenduslikku alkomeetrit kasutades alkoholijoove 1,37 mg/l kohta. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, sest süüdistatav D.P oli teadlik oma seisundist alkoholijoobest, kuid ometi asus ta sellises seisundis – juhtima mootorsõidukit. Seega esinevad süüdistatava D.P käitumises nii KarS §

424 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Süüdistatav D.P

, olles joobeseisundis, seadis mootorsõidukit juhtides ohtu nii enda elu kui ka tervise, samuti kaasliiklejate elu ja tervise, rääkimata varast. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava D.P karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, samuti puuduvad tema käitumises KarS § s 58 sätestatud ka - ristust raskendavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat D.P on varem kriminaalkorras 12-l korral karistatud, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on tal käesoleval ajal neli. D.P on käesoleval ajal üks kehtiv väärteokaristus. Eraldi väärib märkimist see, et D.P on kolm kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi. D.P pani temale Viru

Maakohtu kohtuotsusega 11.11.2011 KarS § 424 järgi mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue analoogse

- ja kuriteo. D.P on väärteokorras Politsei

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega 27.07.2012 karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades)

rahatrahviga 588 eurot, milline on tal tasumata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse.

Süüdistatava D.P käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, ta pani eelmise analoogse kuriteo eest karistust kandes toime uue analoogse kuriteo. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava D.Ppuhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada üksnes vangistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Süüdistataval D.P puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.

Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest,

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale P Rle KrMS § 178 kohaselt makstud summa.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1.

Viru Maakohtu 6. novembri 2013 otsus jätta muutmata. 2.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Tedder makstava riigi õigusabi tasu suuruseks D.P-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 157 (sada viiskümmend seitse) eurot 92 (üheksakümmend kaks) senti, sealhulgas käibemaks 26 (kakskümmend kuus) eurot 32 (kolmkümmend kaks) senti.

4. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta süüdistatava D.P kanda.

5. D.P

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.P 1-13-2973 kohtu

kulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2014 vea paranduse kohtumääruse RESOLUTSIOON

Parandada Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2014 otsuse resolutsioonis ilmne ebatäpsus ja lugeda „157 (sada viiskümmend seitse) eurot 92 (üheksakümmend kaks) senti, sealhulgas käibemaks 26 (kakskümmend kuus) eurot 32 (kolmkümmend kaks) senti“ asemel õigeks „373

(kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 92 (üheksakümmend kaks) senti, sealhulgas käibemaks 62 (kuuskümmend kaks) eurot 32 (kolmkümmend kaks) senti.“ Samuti parandada otsuse punktis 10 ebatäpsus ning lugeda „157,92 euro suuruses summas (sh käibemaks 26,32 eurot)“ asemel õigeks „373,92 euro suuruses summas (sh käibemaks 62,32 eurot)“.

Kohtuotsus jõustus 07 2014. a Tartu Ringkonnakohtu vea parandamise . märtsil kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne Nooremreferent