2-13-43191/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-13-43191 Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2013, Pärnu Tsiviilasi L.Z.’i hagi V.A.’i vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks Menetlustoiming hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L.Z. (isikukood x, elukoht x) Kostja: V.A. (sündinud xx xx xxxx.a, elukoht ja viibimiskoht teadmata) RESOLUTSIOON Jätta L.Z.’i hagiavaldus V.A.’i vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kohtumääruse kättetoimetamisest arvates 15 päeva jooksul. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamise soodusmäär 25 €).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 17.09.2013.a saabus Pärnu Maakohtule L.Z.’i hagiavaldus, milles ta palub kehtetuks tunnistada tema ja V.A.’i vahel xx xx xxxx.a Pärnumaa Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, kanne nr x. Avalduse kohaselt saabus kostja xxxx.a Eestisse küllakutse alusel vormistatud viisaga. Selleks, et abielu registreerida, pidi kostja enne seda notari juures kinnitama enda allkirjaga, et ta ei ole abielus. Tema ainsaks dokumendiks oli NSVL välismaalase pass, kuid selles passis ei olnud mitte ühtegi märget ei sissekirjutuse ega ka perekonnaseisu kohta. Kostja enda sõnade kohaselt vormistas ta põgeniku staatuse jaoks vajaminevaid dokumente eesmärgiga lahkuda Venemaalt. 1996.a lõpus teatas kostja, et sõidab Moskvasse. Pärast seda ei ole hagejal olnud mitte mingisugust kontakti kostjaga. Hagejal puuduvad andmeid selle kohta, kuhu kostja lahkus 1996.a Moskvast. Vene Föderatsiooni saatkonnast ei ole hageja 15. novembri 2007.a lihtkirjalisele järelpärimisele mitte mingisugustki vastust tulnud. Kostjal Eestis sugulasi ei ole, kus kostja võimalikud sugulased võivad elada, seda hageja ei tea. Hageja on pöördunud ka Punase Risti Pärnumaa osakonda, kuid käeoleva ajani vastust ei ole. Arvestades, et kooselu kostjaga oli lühike, s.o 1,5 aastat, on hageja seisukohal, et kostja sõlmis abielu eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik tehing). Hageja asub seisukohale, et kostja eesmärk ei olnud kavatsus täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid eesmärgiks oli lahkuda Venemaalt ja saada Eesti elamisluba, mille

2-13-43191

alusel edaspidi valida endale elukoht. Hageja erastas aprillis 1996.a. oma tööaastate eest vallasasjana temale kuuluva korteri asukohaga x ning eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt kanti kinnistusraamatusse korteriomanikuna. Hageja, tuginedes TsMS § 79 lg 2, § 317 lg 1 p 1 ja § 407 lg 1, taotleb toimetada hagimaterjalid kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega ning teha asjas tagaseljaotsus. Ühtegi tõendit, peale abielutunnistuse koopia, hagiavaldusele lisatud ei ole. Hageja on tasunud riigilõivu 300 €.

2. Kohus, tutvunud L.Z.’i esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuna puuduvad andmed kostja elusoleku ja viibimiskoha kohta ning hagiavaldusega taotletud eesmärki ei ole kehtiva seaduse alusel võimalik avalduses esitatud asjaoludel saavutada. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

2.1. Hageja nõue on perspektiivitu. Hageja tugineb avalduse esitamisel asjaolule, et abielu oli näilik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi loetakse näilikuks selline tehing, milles pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu). Seega näilik abielu eeldab poolte vastavat kokkulepet, s.t mõlema poole teadmist ja soovi sõlmida abielu muul kui kooselu eesmärgil. Avalduse kohaselt abielu sõlmiti xx xx xxxx, s.o üle x aasta tagasi. Kohus tegi elektroonilise Kohtute Infosüsteemi andmebaasi põhjal kindlaks, et L.Z. esitas juba 2007.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.A.’i vastu abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr x xx xxxxx), kuid avaldus tagastati 07.01.2008 määrusega põhjusel, et hageja ei kõrvaldanud avalduse korduvalt käiguta jätmisele vaatamata hagiavalduse puuduseid ega esitanud andmeid kostja elukoha kohta. Sellest kohus järeldab, et kuni 2007. aastani pidas hageja ise abielu kehtivaks ning tegelikult poolte vahel ei olnud kokkulepet näiliku abielu sõlmimiseks. Hageja ei ole toonud käesolevas avalduses kohtu ette uusi, pärast 2007.a tekkinud asjaolusid, mille alusel saaks abielu lõpetamiseks esitada muu kui abielu lahutamise nõude. Lisaks kohus leiab, et 1,5 aasta pikkune abieluline kooselu on piisavalt pikk ega anna alust kahtlusteks, et kostja sõlmis abielu üksnes Eesti elamisloa saamise eesmärgil. Sellele räägib vastu ka hageja enda esile toodud asjaolu, et kostja lahkus 1996.a lõpus, s.o poolteist aastat pärast abiellumist tagasi Venemaale. Eesti rahvastikuregistris kostja andmed puuduvad, seega kostjale ei ole abielusuhte alusel väljastatud Eestis elamiseks alalist või pikaajalist elamisluba.

2.2. Samuti PKS § 12 lg 1 p 2 järgi võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, kuid PKS § 13 sätestab sellel alusel abielu kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks tähtaja: kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada ühe aasta jooksul eksimusest või pettusest teadasaamisest või ähvarduse või vägivalla mõju lakkamisest arvates. Seega ka juhul, kui hageja nõuet saaks käsitleda abielu kehtetuks tunnistamise nõudena põhjusel, et abielu on sõlmitud pettuse mõjul (s.o hageja sõlmis abielu kostjaga seetõttu, et kostja on hagejat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuse hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel), puuduvad avalduses andmed, et hageja oleks sellisest pettusest teada saanud viimase aasta jooksul enne käesoleva hagi esitamist (s.o alates 17.09.2012). Hageja väidetel lõppes nende kooselu ja kostja lahkus juba 1996.aastal. Seega juhul, kui kostja tõepoolest

2-13-43191

sõlmis abielu elamisloa saamise eesmärgil, pidi hageja sellest mõistlikult aru saama oluliselt enne 2012.aasta septembrit.

2.3. PKS § 13 lg 4 sätestab täiendavalt, et abielu kehtetuks tunnistamise hagi ei saa enam esitada, kui abielu on lõppenud. Seega on vaja abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise eeldusena kindlaks teha, et abielu ei ole lõppenud. PKS § 63 tulenevalt abielu lõpeb kas abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Antud asjas puuduvad andmed, kas kostja on elus ja kas abielu kestab. Seega kohtu hinnangul on teadaolevate asjaolude pinnalt abielu kehtetuks tunnistamise hagi menetlemine perspektiivitu.

3. Kostja andmed on puudulikud. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed, isikukoodid või sünniajad, aadressid ning sidevahendite andmed. Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (TsMS § 338 lg 3).

3.1. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on teinud pärast 2007. aastat selleks, et kostja eluvõi viibimiskohta kindlaks teha. Asjaolusid arvestades (hageja ei ole abikaasast midagi kuulnud pärast 1996.aastat), on põhjendatud kahtlused kostja elusoleku kohta. Hageja märgib, et tal puuduvad andmed, kuhu kostja lahkus 1996.a Moskvast. Hageja ei põhista, mille alusel ta teab, et kostja on Moskvast lahkunud. Kostja võib elada Venemaal, kuid võib olla lahkunud ka oma sünnikohta Abhaasiasse või mujale. Hageja on teinud kostja elukoha teadasaamiseks ainult päringu Vene saatkonda Eestis. Kohus leiab, et hageja ei ole astunud kõiki samme, et abikaasa elukoht välja selgitada. Hagejal on õigus pöörduda kostja asukoha väljaselgitamiseks Vene Saatkonda Eestis (Pikk tn 19, Tallinn), samuti Eesti saatkonda Venemaal või otse Vene Föderatsiooni elanike registreerimist korraldava ametiasutuse poole. Avaldusest ei nähtu, et hageja oleks midagi ette võtnud pärast 2007.a, näiteks pöördunud abi saamiseks Eestis tegutsevate, Venemaa suunal välisõigusabi osutavate õigusbüroode poole. Avaldusest nähtuvate asjaolude põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole kõiki võimalusi kostja asukoha kindlakstegemiseks kasutanud.

3.2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg-st 4 kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ega põlvnemisasjas. Samuti ei pea kohus võimalikuks menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist kostjale olukorras, kus hageja ise teatab kohtule, et kostja on enam kui 10 aastat tagasi lahkunud Venemaale ning pärast seda hagejal igasugused andmed kostja kohta puuduvad. Hagejal tuleb teha kõik mõistlikult endast olenev, et selgitada välja, kas kostja on elus ja kus kostja elab. Kuna hageja järelepärimised saatkondadesse ning välisriikidesse võtavad aega ning alles saadavatest vastustest sõltub, kas ja millise hagi ning millise riigi kohtusse hageja abielusuhte lõppemise vormistamiseks saab esitada, annab ka see aluse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pöörduda kohtusse uuesti abielu lahutamise nõudega, kui ta on kindlaks teinud kostja elusoleku ja tema viibimiskoha või põhistab kohtule, et on teinud kõik endast oleneva kostja andmete saamiseks. Abielu kehtetuks tunnistamise hagi ilmselget perspektiivitust on kohus määruses eespool põhjendanud.

4. Täiendavalt kohus selgitab, et kui kostja jätkuvalt elab Venemaal, siis tuleb kohtualluvus kindlaks määrata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu alusel õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Nimetatud õigusabilepingu artiklis 21 sätestatakse Eesti ja Vene kohtute pädevus perekonnaasjades. Artikkel 21 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui õigusabi leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht, või hageja elukohariigi kohtus, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Seega juhul, kui kostja elab Venemaal ja avaldajal õnnestub abikaasa aadressandmed välja selgitada, kuid puudub abikaasa nõusolek lahendada asi Eesti kohtus, tuleb hagiavaldus abielu lahutamiseks esitada kostja elukohajärgsele kohtule Vene Föderatsioonis.

2-13-43191

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus märgib määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

6. TsMS § 168 lg 1 alusel kohus jätab avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik