1-13-10855/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-10855

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja

Kohtuasja number

1-13-10855

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Taotlus

Lääne maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise J T

suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

RESOLUTSIOON

1. Anda luba paigutada J T(isikukood * elukoht *, *) *.

2. Saata määruse ärakiri Lääne maakonna alaealiste komisjonile, J T`ile, J.T seaduslikule

esindajale Lääne-Nigula Vallavalitsusele (Haapsalu mnt 6 Taebla) ning .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alaealiste

komisjon, alaealine või alaealise seaduslik esindaja 10 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Lääne maakonna alaealiste komisjoni taotlus

Lääne maakonna alaealiste komisjon esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alljärgneva

taotluse.

Lääne maakonna alaealiste komisjon palub Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 ja

Kriminaalmenetluse seadustiku § 404 alusel anda loa alaealise J T paigutamiseks kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli alates kohtumääruse jõustumisest kuni õppetöö lõpuni

2013/2014 õppeaastal.

Alaealine on toime pannud Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 p 1 ja p 2 ja lg 3 p 1

sätestatud teod.

1-13-10855

J T elas alates 2001.aastast oma tädi Ü Z perekonnas * vallas *. Tema emalt ja isalt võeti

2002.aastal ära vanema õigused. 2004.aastal määrati Ü Z J eestkostjaks. 16.maist 2012.a elab J T

SA Haapsalu Hoolekandekeskuses ja Pärnu Maakohus määras alaealise eestkostjaks Taebla valla

Taebla vallavalitsuse kaudu.

J T alustas 2006.aastal õpinguid . klassis. Algklassides õppis hästi, peamiselt neljadele ja viitele,

raskusi valmistas vaid õigekiri – käis kõneravis. J tegeles spordiga – mängis jalgpallivõistkonnas.

3. klassis oli probleeme käitumisega – J kippus valetama, oli kergestimõjutatav ja halvaga

kaasaminev, proovis suitsu. 9-aastasena toimepandud varguste järgselt hakkas eestkostja poisiga

regulaarselt psühholoogi juures käima. Hiljem pöörduti ka psühhiaatri poole, kes määras poisile

ravi ning andis õpetajatele nõu poisiga suhtlemiseks ja tema toetamiseks. 6. klassis halvenes

koolikohustuse täitmine ja õppeedukus langes. J ei soovinud alluda distsipliinile, ei kontrollinud

oma käitumist – segas tunde, hilines suitsetamise pärast, varastas. Aegajalt lahkus J kodust ja

hulkus öösiti ringi. J koolikohustuse täitmine paranes ajutiselt, kui kool seadis sisse tagasiside

lehed. III veerandil halvenes J käitumine ja koolikohustuse täitmine siiski märgatavalt. Lõpuks

otsustati leida poisile koht õpilaskoduga koolis, et keskkonna vahetusega luua õppimiseks ja

elamiseks soodsad tingimused, kus oleks tagatud järelevalve ja õpilase individuaalseid vajadusi

arvestav psühhosotsiaalne toetus. 02.04.2012 jätkas J õpinguid õpilaskoduga T K.klassis. J arvati

05.04.2012 T K välja käitumisprobleemide tõttu ja poiss tuli tagasi P P.

10.-30.aprillini 2012 viibis poiss *. J muutus küll rahulikumaks, kuid koolist puudumised jätkusid.

J hulkus ringi, oli kadunud mitu päeva järjest, ööbis trepikodades, võõrastes suvilates, oli öösiti

õues, viibis ka Haapsalus ning rääkis nii sotsiaaltöötajale kui konstaablile, et ei soovi koju minna.

Eestkostja avaldas soovi eestkoste lõpetada.

16.mail 2012.a asus J T elama , esialgu . 6. klassi lõpetas J P Põhikoolis täiendava õppetööga

inglise keeles. 2012.a suvel kolis asenduskodu Haapsallu. Septembrikuus alustas J õpinguid 7.

klassis, käis Haapsalus jalgpallitrennis. Koolikohustuse mittetäitmise tõttu leiti võimalus J

koduõppele viimiseks, seejärel õpilaskoduga kooli suunamiseks. 14.01.2013 asus J T õppima V K

*, kus ta jäi 7. klassis täiendavale õppetööle seitsmes aines ning viidi üle 8. klassi kolme

puuduliku hindega. Käitumisprobleemide tõttu ei olnud J võimalik jätkata õpinguid ning

2013.a septembrist oli J 8.b klassi õpilane. ta koolikohustust täitma ei asunud, on koolis

käinud vaid kolmes õppetunnis. tegelesid temaga kooli sotsiaaltöötaja, õppealajuhataja,

tunnirahuklassi õpetaja.

J T on käinud regulaarselt nii psühhiaatri kui psühholoogi vastuvõttudel. Tal on *i. 2012.a mais

soovitas psühhiaater suunata J õppima Tapa Erikooli.

Kohalik omavalitsus on osalenud J probleemide lahendamisel mitmel põhjusel: pidevad kodust

ilma loata äraolekud, vargused, lõhkumised, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, koolikohustuse

mittetäitmine. Toimunud on korduvad vestlused ja kokkulepete sõlmimised, arutamised valla laste

hoolekande komisjonis, poisile sobiva õpikeskkonna otsimised. Kogu see tegevus ei ole andnud

soovitud tulemusi.

Asenduskodu töötajad on tegelenud erinevate probleemide lahendamisega: koolist puudumised,

alkoholi tarvitamine, suitsetamine, hulkumine, raha ja esemete laenamine vaimupuudega

kasvandikelt. Asenduskodu otsis J koduõpetaja, viis poissi kooli, sõlmis erinevaid kokkuleppeid,

püüdis motiveerida korralikult käituma ja õppima nii hüvede andmise kui hüvedest ilmajätmise

või motiveerivate vestluste abil. Asenduskodu töötajad on korduvalt andnud teada

politseiinformatsiooni, kui J ei ole kell 23-ks koju jõudnud, käinud last otsimas, teda

asenduskodusse tagasi toomas.

J jookseb kodust ära kellelegi midagi ütlemata, hulgub ringi Haapsalus, Pärnus, Märjamaal ja

Tallinnas. Asenduskodu töötajad on poissi korduvalt tagasi toonud Märjamaalt, ühel korral ka

Märjamaa politseijaoskonnast. J T on viimastel kuudel mitmeid kordi viibinud täditütre juures

Märjamaal, kuid sealne keskkond ei toeta J arengut - pere on sotsiaaltöötaja vaateväljas kui

probleemse käitumisega pere. Haapsalu politseijaoskonna teatel on J T kahel korral väärteo korras

1-13-10855

karistatud ning 21 korral on politseisse laekunud teade, et J T on omavoliliselt lahkunud oma

elukohast SA Haapsalu Hoolekandekeskusest ja ei ole ilmunud õigeaegselt elukohta tagasi.

Lääne maakonna alaealiste komisjon on J T suhtes mõjutusvahendeid kohaldanud üheksal korral.

30.12.2008.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Politseiprefektuuri kriminaal-talituse

politseivaneminspektor * * taotlusel. J T leidis 2008.a. juulikuus Taebla vallas Paliveres

veevõtukoha ehk vana tehase basseini lähedalt lillat värvi jalgratta Schwinn Frontier F5

raaminumbriga *2, mille pööras enda kasuks, sõites sellega kuu aja jooksul 5-6 korral ringi

Palivere asulas ja selle lähiümbruses. J T pani toime võõra vallasasja omastamise, s.o. KarS § 201

järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuid kriminaal-menetlus jäeti alustamata, kuna *-aastasena ei ole J

T veel süüvõimeline.

Alaealiste komisjon hoiatas J T.

29.04.2009.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

korrakaitsetalituse vanemkonstaabli * * taotlusel. J T varastas 04.12.2008.a. kell 11.00 Taebla

vallas Paliveres Lähtru tee 16 Palivere Põhikooli garderoobist K K kuuluvad musta värvi

naistesaapad, tekitades kahju 699,90 krooni. Tekitatud kahju oli hüvitamata. Samuti varastas J T

10.01.2009.a. kell 16.28 Palivere Põhikooli teise klassi garderoobist A S talvesaapad. Saapad

tagastati omanikule kasutuskõlblikena. Samuti varastas J T 12.01.2009.a. kell 13.00 Palivere

Põhikooli riietusruumist H V kuuluvad saapad, tekitades kahju 499 krooni. Saapad tagastati

omanikule kasutuskõlblikena. J T pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod,

kuid väärteomenetlus lõpetati, kuna 9-aastasena ei olnud J T veel süüvõimeline.

Lääne maakonna alaealiste komisjon suunas J T vestlustele psühholoog * * juurde Läänemaa

Laste ja Noorte Nõustamiskeskusesse ning sotsiaalnõunik * * juurde Taebla vallavalitsusse. J käis

* esialgu kord nädalas, hiljem regulaarselt vastavalt kokkuleppele. Sotsiaaltöötaja juures käis J

koos eestkostjaga kahel korral, arutati peamiselt järelevalve tagamist lapse üle ja suvise

koolivaheaja sisustamist.

07.12.2011.a. oli J Ti alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu

politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse teenistuse vanema * * poolt esitatud taotluse

alusel. J T varastas 06.10.2011 Palivere Põhikoolist õppealajuhataja * * lukustamata kabinetist

käekotis asuvast rahakotist 30 eurot sularaha. J T pani toime väheolulise varavastase süüteo, s.o.

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus lõpetati, kuna J T ei olnud

12-aastasena veel süüvõimeline.

Lääne maakonna alaealiste komisjon kohaldas 10 tundi üldkasulikku tööd ühe kuu jooksul. J T

tegi üldkasuliku töö detsembrikuus Palivere noortekeskuses Inga Lääne juhendamisel.

15.02.2012.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri Haapsalu politsei-jaoskonna

menetlus- ja ennetusteenistuse vanema * * taotlusel. J T läks 17.01.2012 kella 21.00 ajal Taebla

vallas Luigu külas Kuliste * asuva A L kuuluva suvila hoovil seisvasse lukustamata sõiduautosse.

Auto uksetaskust leitud võtmega sisenes suvilasse ning külma tõttu tegi pliidi alla tule.

Eelpoolnimetatud tegevusega pani J T toime omavolilise sissetungi, s.o. KarS § 266 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, kuid kriminaalmenetlus jäeti alustamata, kuna J T ei ole 12-aastasena

veel süüvõimeline ja materjalid anti üle alaealiste komisjonile. J õppis 6.klassis, probleemiks olid

põhjuseta puudumised (I poolaastal 19,1% ja III veerandil 29% tundidest). III veerandil on

õppeedukus langenud, kaaluti tema suunamist õpilaskoduga kooli.

Alaealiste komisjon kohaldas 10 tundi üldkasulikku tööd kahe kuu jooksul. J T tegi üldkasuliku

töö veebruaris ja märtsis Palivere noortekeskuses Inga Lääne juhendamisel.

09.05.2012.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseiniku * * taotlusel. J T viskas

04.aprillil 2012 ajavahemikul 23.30-23.45 kiviga katki Tõstamaa alevikus Kalli mnt 3 asuva

Pärnu MÜ Tõstamaa kaupluse aknaklaasi. Tekitatud kahju 228 eurot ja 30 senti. Eelpoolnimetatud

tegevusega pani J T toime. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus

jäeti alustamata, kuna J T ei ole 12-aastasena veel süüvõimeline ja materjalid anti üle alaealiste

1-13-10855

komisjonile. J õppis alates 02.04.2012 õpilaskoduga Tõstamaa Keskkooli, kuid arvati 05.04.2012

koolist välja ja ta jätkas õpinguid * Põhikoolis.

Lääne maakonna alaealiste komisjon suunas J T vestlusele psühholoog * * juurde Läänemaa Laste

ja Noorte Nõustamiskeskusesse eesmärgiga parandada suhteid eestkostjaga. Tegelikult lahkus

poiss vahepeal eestkosteperest ning asus 16.mail 2012 elama asenduskodusse. Asenduskodu

kasvatajad leppisid korduvalt psühholoogiga kokku vastuvõtuaegu, ka psühholoog ise leppis

poisiga kohtumisaegu kokku, aga J * juurde ei läinud.

20.06.2012.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu

politseijaoskonna Risti konstaablijaoskond piirkonnavanem ülemkonstaabel * * poolt esitatud

taotluse alusel. J T tungis 24.mail 2012 kella 08.15-15.30 vahel aknaklaasi lõhkumise teel sisse H

N kuuluvasse A tallu asukohaga Taebla vald A küla. J T vaatas tubades ringi ja ühes toas tegi sahtli

lahti ning tõstis selle voodile. Seejärel jõi köögis vett ja leidis köögikapi sahtlist pooliku

sigaretipaki „Next“ 6 sigaretiga, mille võttis kaasa ja lahkus majast akna kaudu. Varastatud

sigaretid tarvitas ära. Vargusega tekitas kahju 0,70 eurot ja sissetungimisega 18,00 eurot.

Eelpoolnimetatud tegevusega pani J T toime omavolilise sissetungi, s.o KarS § 266 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, kuid kriminaalmenetlus jäeti alustamata, kuna J T ei ole 13-aastasena

veel süüvõimeline ja materjalid anti üle alaealiste komisjonile. Janar elas 16.maist 2012.a

asenduskoduteenusel SA Haapsalu Hoolekandekeskuses Paliveres, lõpetas 6. klassi Palivere

Põhikoolis.

J T hoiatati.

22.08.2012.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu

politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse noorsoopolitseiniku * * ning teenistuse vanema *

* poolt esitatud taotluste alusel. 13-aastane J T juhtis 06.juulil 2012 Haapsalu linnas Kastani

tänaval jalgratast, kandmata peas kinnirihmatud jalgrattakiivrit. J T pani toime Liiklusseaduse §

259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus jäeti alustamata. J T tarvitas 25.juulil

2012 Haapsalu linnas Väikese Viigi ääres alkohoolset jooki juues mõned suutäied siidrit Maasika

Fizz. J T pani toime Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus

jäeti alustamata, kuna J Ti ei ole 13-aastasena veel süüvõimeline ja materjalid anti üle alaealiste

komisjonile.

Alaealiste komisjon suunas J T vestlusele Taebla vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti * * juurde.

Vestlusele suunamise eesmärgiks oli vajadus arutada poisiga positiivses võtmes läbi tema

tulevikuplaanid. J T kirjutas enne vestlust kirjandi teemal Minu ilus tulevik ja kohtus

sotsiaaltöötajaga 14.septembril 2012.

02.05.2013.a. oli J T alaealiste komisjonis Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna

Sindi

konstaablijaoskonna

noorsoopolitseinik

*

*

ning

Haapsalu

politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse noorsoopolitseinik * * poolt esitatud taotluste

alusel.

J T suitsetas 17.veebruaril 2013 kell 22.30 tubakatoodet Viira Kooli sisehoovis Jõesuu külas Tori

vallas Pärnu maakonnas. Eelpoolnimetatud tegevusega pani J T toime Tubakaseaduse § 47 järgi

kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus jäeti alustamata, kuna J T ei ole 13-aastasena veel

süüvõimeline ning materjalid anti üle alaealiste komisjonile.

J T tarvitas 22.märtsil 2013 Haapsalu linnas Raudteetammi teel alkohoolset jooki ning tal tuvastati

joove 0,14 mg/l. Eelpoolnimetatud tegevusega pani J T toime Alkoholiseaduse § 71 järgi

kvalifitseeritava väärteo, kuid väärteomenetlus jäeti alustamata, kuna J T ei ole 13-aastasena veel

süüvõimeline ning materjalid anti üle alaealiste komisjonile. J Ti õppis *klassis, teda iseloomustati

rõõmsameelse ja asjaliku poisina, kes seltsib aktiivselt ja vabalt, kohaneb kiiresti. Väga palju

sõltub tujudest – kui tuju on, siis õpib/töötab ja on väga tore poiss, kui tuju ei ole, siis kõnnib

ringi, on lärmakas, lahkub tunnist. Aprilli algul lahkus pea kõikidest tundidest ning 09.04.2013

määras õppenõukogu J karistuseks koolikeelu 7 päevaks.

Alaealiste komisjon kohaldas 20 tundi üldkasulikku tööd kolme kuu jooksul. J T tegi üldkasuliku

1-13-10855

tööna koristustöid Haapsalu Piiskopilinnuses * *i juhendamisel ja täitis kohustuse 4.juuliks 2013.

14.11.2013 oli J T alaealiste komisjonis Taebla vallavalitsuse haridusnõuniku * * poolt esitatud

taotluse alusel. J T ei täida koolikohustust * tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9. J T

ei ole I veerandil praktiliselt koolis käinud, viibis vaid 3.septembril 2013 kolmes esimeses tunnis.

J T puudus I õppeveerandil mõjuva põhjuseta 167 tunnist ning jäi kõikides ainetes hindamata.

Kooli ja vallavalitsuse poolt ettevõetu (klassijuhataja pöördumised asenduskodu poole,

klassijuhataja ja sotsiaaltöötaja vestlused J) on jäänud tulemusteta, ka II õppeveerandil ei ole J T

kooli läinud. Koolimineku vältimiseks põgeneb asenduskodust, veedab aega Haapsalus ja

Märjamaal. Alaealiste komisjon otsustas taotleda Pärnu Maakohtult loa J T suunamiseks kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli (*) õppetöö lõpuni 2013/2014 õppeaastal.

Vallavalitsus eestkostjana taotleb alaealise suunamist , kuna asenduskodu ja kool ei suuda

tagada alaealise järelevalvet, teda positiivsete muutuste poole suunata ning tagada lapse tervise

säilimine ja lapsele tulevikuks hädavajaliku põhihariduse omandamine. Käesolevaks ajaks on välja

kujunenud olukord, kus J T oma tegevuse ja käitumisega seab ohtu oma elu, tervise ja arengu.

Alaealine hulgub, ei ööbi sageli kodus, ei täida koolikohustust, paneb toime õigusrikkumisi.

Alaealiste komisjon on seisukohal, et kasvatusliku järelevalve ja hariduse omandamise huvides

on alaealisele parim lahendus tema suunamine eri-õppekasvatusasutusse. on broneerinud *a

*.klassis.

Meditsiinilisi vastunäidustusi erikooli suunamiseks ei ole. J T on diagnoositud aktiivsus-

tähelepanuhäire.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 taotleb Lääne

maakonna alaealiste komisjon alaealise J T suunamist kuni õppetöö lõpuni 2013/2014

õppeaastal.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 404 kohaselt alaealise paigutamiseks kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud

taotluse alusel.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste

kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse

alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Seaduse § 6 lg 2 kohaselt alaealiste komisjonil

on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui

alaealine on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo,

mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi

vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Lõike 3

kohaselt kohaldatakse seadust ka alaealisele, kes on koolikohustuslik ja on ühe õppeveerandi

jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest.

Seaduse § 6 lg 3 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või

vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Lõike 4 kohaselt

paigutatakse alaealine erikooli kuni kaheks aastaks ja tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta

lõpuga.

Vastavalt kohtule esitatud taotlusele ja selle lisadele on Alaealiste komisjon J.T. õiguserikkumisi

eelnevalt (enne 14.11.2013) arutanud kaheksal korral alates 2008.aastast seoses sellega, et J.T on

alla 14-aastasena toime pannud erinevaid õigusrikkumisi – nii väär- kui kuritegusid. Komisjon on

J.T suhtes kohaldanud erinevaid mõjutusvahendeid – hoiatus, vestlus, üldkasulik töö, suunamine

juurde. Enamus mõjutusvahendeid on täidetud (v.a ühel korral, kui J.T ei läinud vestlusele *

juurde). Samas näitab õigusrikkumiste toimepanemiste kordumine, et alaealiste komisjoni poolt

kohaldatud mõjutusvahendid ei ole mõjutanud J.T.`it õiguskuulekalt käituma. Pigem näitab

õigusrikkumiste pidev kordumine, et õigusvastane käitumine kordub ja on sagenenud.

1-13-10855

Kohtule esitatud materjalidest tuleneb, et alates ajast, kui J.T.`il ilmnesid käitumis- ja õpiraskused,

on kool, eestkostjad, vallavalituse spetsialistid, töötajad asenduskodus probleemidega tegelenud.

Poisiga on käidud juures. Vaatamata sellele, et ümbritsevad J.T`it toetasid ja püüdsid

probleeme lahendada, ei soovinud J.T alluda distsipliinile, lahkus aegajalt kodus, ei täitnud

korralikult koolikohustust. J.T probleemide lahendamiseks on proovitud erinevaid õpikeskondi ja

elamist õpilaskodus, kus järelevalve oleks tagatud. Ta on õppinud * keskkoolis ja * Koolis, on

olnud koduõppel. Kuid erinevad keskkonnad ei ole suutnud teda mõjutada kolikohustust täitma, ta

on koolidest välja arvatud käitumisprobleemide tõttu, samuti ei täitnud ta koduõppe programmi.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt J.T ei täida kokkuleppeid, mis temaga on sõlmitud

koolikohustuse täitmiseks, kui koolis käis, käitus tundides õpetajate ja kaasõpilaste suhtes

üleolevalt, puudus koolist järjest rohkem.

Alates 16.05.2012 elab J.T SA ja alates septembrist 2013 on ta Haapsalu *b klassi õpilaste

nimekirjas. J.T koolikohustust täitma ei asunud, kuigi korduvalt lubas koolis käima hakata, kuid

käis käesoleva lõppeaastal koolis vaid 3.septembril - kolmes tunnis.

Taotlusest ning SA ja eestkostja poolt antud iseloomustustest on näha, et J.T`it on püütud

igakülgselt toetada. Proovides erinevaid lahendusi. Sellest hoolimata ei ole J.T käitumine

muutunud. J..T ei tule ööseks koju, hulgub. Tema hulkumine kujutab ohtu tema enda tervisele.

Eeltoodu näitab, et nii alaealiste komisjon, * kui töötajad on korduvalt püüdnud leida erinevaid

lahendusi, et suunata alaealist õiguskuulekale käitumisele ja korralikule koolikohustuse täitmisele,

kuid aastaid kestnud pingutused ümbritsevate poolt ei ole soovitud tulemusi andnud ja ükski

eelnev meede ei ole suutnud tagada, et J.Ti täidaks koolikohustust, ei paneks toime uusi

õigusrikkumisi ja ei hulguks.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et alaealine J.T on isikuks, kes vastab Alaealise

mõjutusvahendi seaduse § 6 lg 2 sätestatud tingimustele – ta on toime pannud nooremana kui 14-

aastasena karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule ettenähtud õigusvastased teod ja

karistusseadustikus või muudes seadustes ettenähtud väärteokoosseisudele vastavad õigusvastased

teod, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust. J.T ei täida korralikult

koolikohustust. J.T lahkub kodust ka ööseks ilma loata. Seega on alaealise J.T suunamine

kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli vajalik alaealise kasvatusliku järelevalve ja hariduse

omandamise huvides.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 404, § 406 ja § 407 leiab kohus, et Lääne

maakonna alaealiste komisjoni taotlus J T suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste

kooli on põhjendatud taotluses toodud asjaoludega ja tuleb rahuldada. Kohus annab loa J T

paigutamiseks Tapa Erikooli 2013/2014 õppeaasta õppetöö lõpuni.

Vastavalt KrMS § 406 lg 5 tuleb määrus saata alaealiste komisjonile, J T`ile, J.T eestkostjale *

ning *.

KrMS § 407 kohaselt võib käesoleva määruse peale alaealiste komisjon, alaealine, alaealise

seaduslik esindaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo

Kohtunik