4-13-7966/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-7966

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Väärteoasi

S.M

väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2

ja § 207 tunnustel

Väärteoprotokoll: AB1354204(väärteoasi nr 231613009582)

Menetlusalune isik

S.M,

, elukoht

(isikukood XXX

XXX; Eesti kodakondsus, ei tööta

Kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud

korduvalt

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

09.12.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik S.M

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.M väärteo toimepanemises LS § 201 lg 2, § 207 järgi ja mõista karistus LS § 201 lg 2 ja KarS § 63 lg 1 alusel arest viisteist (15) päeva. 2. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga kolmekümne (30) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel määrata S.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates 4-13-7966 kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 09.12.2013.a.

Asjaolud, menetluskäik

Politseija Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna poolt on 04.11.2013.2013 koostatud väärteoprotokoll AB1354204 selle kohta, et S.M 04.11.2013 kella 22:10 ajal Tallinnas Jakobsoni 15 maja juures suunaga Keldrimäe tn poole, juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata riikliku registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg-s 2 ja § 207 ettenähtud väärteod. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

tunnistaja Anti X ( X) V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused;

-

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 04.11.2013;

-

maanteeameti liiklusregistri väljavõtted: juhtimisõiguse puudumise osas ja sõiduki andmete osas;

-

andmed kehtivate ülevaatuste kohta sõiduki osas;

-

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 25.01.2013;

-

Karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik kohtuistungi protokollimist ei soovinud ja tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja ütlusi anda ta ei soovi. Kahetseb väga. Palub võimalusel aresti asendamist üldkasuliku tööga. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, töökohta ei ole, elatub juhutöödest ja ema ning vanaema toetavad. Narkootikume tarvitas esmakordselt aasta tagasi, nüüd on kolm kuud „puhas“ olnud. Ta ei õpi. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Auto on tema oma, juhilubasid ei ole. Sõitis autoga, kuna keegi teine ei saanud seda transportida aidata. Ta saab aru, et selline tegevus on keelatud, kuigi on juba viies kord kohtu ees. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning teda tuleb karistada arestiga 10 päeva. Rahatrahvi määramist peab ebaotstarbekaks, kuna on korduvrikkumised ning eelmised trahvid on tasumata.

Kohtuotsuse põhjendused

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 207 sätestab tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et S.M süü 04.11.2013 LS § 201 lg 2 ja § 207 rikkumistes on tõendamist leidnud.

Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et S.M juhtis mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust ja olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti asjaolu, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, on tõendatud tunnistaja A.Polli ütlustega, mille kohaselt tema olles liiklusjärelvalves pidas kinni Tallinnas Jakobsoni 15 maja juures sõiduki Hyundai Sonata riikliku registreerimisnumbriga XXX, kuna see liikus ebakindla juhtimisstiiliga. Sõidukit juhtis S.M, kellel puudus kehtiv juhtimisõigus ning kes oli ka eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Samuti puudus sõidukil kehtiv tehnoülevaatus, isik kõrvaldati juhtimiselt. Samuti Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et S.M kehtivaid juhilubasid ei leitud ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, milledest nähtub, et isik on juhtimiselt kõrvaldatud nii 04.11.2013 kui ka 25.01.2013. tehnilise ülevaatuse andmetest nähtub, et sõidukil Hyundai Sonata riikliku registreerimisnumbriga XXX oli kehtiv ülevaatus kuni 12.2012.a. Seega 04.11.2013 puudus kehtiv ülevaatus. S.M karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras, sh LS § 201 lg 2 ja § 207 sätestatud rikkumiste eest rahatrahviga ja arestidega, viimati 07.03.2013.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.M käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist.

Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puh tsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.M varasemalt karistatud LS rikkumiste eest. Teda on karistatud nii rahatrahvi, aresti kui aresti asendamisega üldkasuliku tööga.

LS rikkumiste eest on isikut viimati karistatud 07.03.2013.a., viimane väärteokaristus NPALS rikkumiste eest on määratud 10.09.2013.a. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.M on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata ning samuti arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kuivõrd isikul puudub töökoht, kuid tegemist on töövõimelise noore inimesega, kes on valmis tegema üldkasulikku tööd, siis peab kohus veelkord võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 15 päeva aresti, milline tuleb KarS § 69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 30 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kaks kuud.

Kristina Väliste