1-13-8545/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8545

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-8545 (11230113334)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

A.

süüdistuses KarS § järgi J kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 09.12.2013

Prokurör

Rainer Amur

Süüdistatav A.

- isikukood: XXX; Eesti J kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; töökoht: XXX;

varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada . KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista (viis) A J

kuud vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust 5 kuud täielikult täitmisele kui . 3 A J (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 87 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Välja mõista . ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse A J-

: määratud kaitsjale

makstud tasu (kolmsada kuuskümmend) , kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist eurot

koopia tegemise kulu (90 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev 0,90 eurot

sundraha (nelisada kaheksakümmend)

eurot.

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades

alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-8545 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

A. hoidis ajavahemikul 01.09.2010 – 11.02.2013 kuritahtlikult kõrvale Harju J

Maakohtu 28.06.2010 määrusega nr 2-09-47769 oma alaealisele lapsele XXX(sündinud XXX) elatusrahana välja mõistetud igakuise summa 2175 krooni (139.01 eurot) maksmisest XXX kasuks.

A. ei tasunud kuritahtlikult ajavahemikul 01.09.2010 – 11.02.2013 oma alaealisele J lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, olles töövõimeline isik, kuid vältis ametlikult tööle minemist, millega seoses varjas oma tulusid, omas piisavas hulgas sularaha, millest ei tasunud süstemaatiliselt oma lapse heaks praktiliselt midagi, kasutades seda isiklikuks otstarbeks; ei ole ennast töötuna arvele võtnud, et saada töötu abiraha, mille eest saaks osaliselt oma last toetada; töötades mitteametlikult firmas XXX ning tegeles lihatoodete müügiga; kasutas XXX sõidukit, millega seoses ei ole olnud vajadust soetada isiklikku sõidukit; omas võimalusi käia Soomes ja Rootsis reisil; on 08.10.2012 loodud XXX OÜ juhatuse liige, mis tegeleb samuti lihatoodete müügiga.

Seega pani A. toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui J

kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

A. süüditunnistamist KarS § 169 järgi ning tema karistamist vangistusega 5 kuud. J

Vangistust ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui A. 3(kolme)-aastase katseaja J kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Süüdistatav ja kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud J kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk

480 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks maksmiseks osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 180,

248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik