1-13-2904/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. detsembril 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-13-2904

Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär X Kriminaalasi

süüdimõistetu .M-i vangistusest tingimisi Z ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Z.M (IK: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

advokaat X riigiõigusabi korras Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu .M karistuse kandmisest tingimisi enne Z tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista .M ilt riigituludesse menetluskuluna Z - kaitsjatasu 120(ükssada kakskümmend )eurot.

Määrata KrmS § 180 lg. 3 alusel, et .M on õigus tasuda väljamõistetud Z menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2012 otsusega nr 1-11-6490 tunnistati .M süüdi Z

KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2010 otsusega .M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta Z

6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Z.M-ile 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.- 11.02.2011 karistusaja hulka ja ärakantavaks liitkaristuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati 03.05.2011.

Täitemenetluses 08. veebruar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega loeti Z.M-ile Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2013 määrusega asenduskaristusena mõistetud

33 päeva vangistust KrMS § 413 ja KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 22. novembri 2012 otsusega liitkaristusena mõistetud 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistusega

(lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga), millest arvati maha .M-i poolt Z Tartu Maakohtu 09.jaanuari 2012 kohtuotsuse järgi ajavahemikul 03.mai 2011 - 21.november

2012 ärakantud karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust . Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti .M-ile 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva Z

vangistust. .M-i poolt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks loeti Z määrusega 22.november 2012. KarS § 76 lg. 2 järgne ennetähtaegse vabastamise formaalne tähtaeg saabus .M Z 27.11.2013, arvestades .M-i vangistuse algust( toimiku lk. 66 ). Z Z.M-i karistuse kestus 01.05.2016.

Z.M on kriminaalkorra karistatud üheteistkümnel korral, kannab neljandat vangistust. Teda on varasemalt süüdi mõistetud korduvate kelmuste ja varguste eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt .M ei ole motiveeritud maandama Z

kuriteopõhiseid riske , kuna ei tunnista tehtut. Alates 08.08.2013 osaleb majandustöödel.

Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul seitse ,alates 20.06.2011. .M puudub Z

elamispind kuhu elama asuda. Vabaduses olles jätkanud varavastaste kuritegude toimepanekut.

Kriminaalhooldaja X iseloomustuse kohaselt puudub .M Rahvastikuregistris Z märge elukoha kohta; tal puudub ka elukoht kuhu vanglast vabanedes elama asuda. .M-i Z

vastu on rahalisi nõudeid 7518, 45 €. Vabanemisel puudub temal materiaalne kindlustatus.

Arvamuse andnud kriminaalhooldusametnikul X puuduvad andmed .M-i Z perekonna, lähisugulaste ja lähedaste isikute kohta , sest neid andmeid ei ole .M Z pidanud vajalikuks avaldada oma kontaktisikule Tartu Vanglas.

Läbimata on ka vajalikud sotsiaalprogramm “X“ ,mille läbiviimiseks .M ei ole Z motiveeritud. Kriminaalhooldaja ei toeta .M-i ennetähtaegset vanglast vabastamist. Z

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on .M üldise kuriteo toimepanemise Z

tõenäosus kahe aasta jooksul 20%. Vangla ei toeta süüdimõistetu .M-i Z ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu .M kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt Z

vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud, ta on saanud aru senisest väärkäitumisest. Ta on kindel, et töökoha ta metsanduses saab, on sel alal töötanud. Samuti soovib ta X linnalt sotsiaalpinda taotleda. Ta on nõus täitma kohtu poolt pandavaid lisakohustusi, kui ta vanglast vabastatakse.

Kaitsja X toetas süüdimõistetu .M-i ennetähtaegset vabastamist, oli seisukohal, et Z

Z.M-ile tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada ning määrata temale vanglast vabanemisel lisakohustused.

Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses .M-i katseajaga tingimisi Z ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige .M-i korduvat karistatust. Z

Prokurör on välja toonud asjaolu, et .M ei tunnist oma kuritegusid ning ei pea Z varguseid ja kelmusi taunitavateks.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on .M kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud Z

karistusajast ja rohkem kui 6 kuud; seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivsena saab käsitleda .M-i vanglas majandustöödel töötamist. Z

Negatiivsena iseloomustab .M-i korduv karistatus. Teda on kriminaalkorras 11- Z korral karistatud; kannab neljandat vangistust.

Ta on toime pannud korduvalt kelmusi ja vargusi. Soodustavaks teguriks tema kuritegelik eluviis ja suhtlusringkond.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole .M motiveeritud osalema Z

sotsiaalprogrammis“ X“. Tartu Vangla iseloomutusest nähtub, et .M ei ole Z motiveeritud maandama kuriteopõhiseid riske, sest ei tunnista tehtut. Tartu Vangala iseloomustuse kohaselt (rubriigis “hoiakud“) on kirjas, et .M ei ole Z end kuritegudes süüdi tunnistanud. Vargused ja kelmused ei ole tema arvates taunitavad. Ta on toime pannud kuritegusid eakate ja nõrga tervisega kannatanute vastu. Nähtub , et .M Z on senises elukäigus teistele inimestele palju kahju tekitanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on .M hea suhtleja ning jätab salapärase mulje. Z

Nagu ka Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja iseloomustuses on välja toodud, ei ole

Z.M elukohta; ka Rahvastikuregistrile ei ole ta oma elukohta avaldanud. Kui isikul puudub elukoht, ei saa teda vanglast vabastada.

Samuti ei ole andmeid .M toetava sotsiaalvõrgustiku kohta. Samuti puuduvad Z

andmed .M-i töökoha kohta. Vanglast vabanev isik peab avaldama oma Z

sissetulekuallikad . Praegu puuduvad andmed .M-i legaalsete sissetulekuallikate Z kohta. Seega säilib risk uute kuritegude toimepanekuks.

Z.M iseloomustav materjal on kogutud tema isiklikku toimikusse, mis oli ka määrust tehes kohtu kasutuses. Iseloomustavas materjalist ei nähtu, et .M on isik, Z keda saab usaldada ja vanglast vabastada. Süüdimõistetu enda selgitused kohtuistungil ei saa anda põhjust isiku vanglast vabastamiseks, kui tema kohta käiv iseloomustav materjal on negatiivne.

Z.M-i korduv karistatus ning iseloomustuses toodud hoiakud ei anna alust kohtul Z.M usaldada ning vanglast vabastada.

Ennetähtaegse vanglast vabastamine on ennekõike kohaldatav isikutele, kes ei ole korduvalt karistatud ning kelle osas on kohtul tekkinud veendumus, et isik uusi kuritegusid toime ei pane. Arvestades .M-i kohta käivat iseloomustavat materjali, ei ole alust praegu .M Z Z

ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastada. .M on vaja vanglas läbida Z sotsiaalprogrammid ,et vanglast vabanedes oleks maandatud uute kuritegude riskid.

KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista süüdimõistetult .M-ilt menetluskuluna Z

kaitsjatasu 120 € riigituludesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada menetluskulude nõude tasumine ühele aastale.

Kohtunik: