3-13-403/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eest i Vab ari i gi ni mel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise vorm

Menetlusosalised ja esindajad

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

6. detsembril 2013. a, Tallinn

3-13-403

A.K.i kaebus Tallinna Vangla vastu Bullsi spordikin-naste

äravõtmise ja nende hävitamisega tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks summas 50 eurot

Kohtuistung 23. oktoobril 2013. a

Kaebaja – A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Merje Turjakas

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Tallinna Vanglalt välja A. K.

kasuks 8 (kaheksa) eurot varalise kahju katteks.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 6. jaanuaril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. esitas 27. septembril 2012. a Tallinna Vanglale nõude hüvitada 100 euro suurune kahju, mille

tekitas temalt 19. septembril 2012. a läbiotsimise käigus Bullsi spordikinnaste äravõtmine ja

hävitamine. Vanglateenistus oli kaebajal lubanud need kambrisse võtta.

2. Tallinna Vangla teatas 23. jaanuari 2013. a kirjas A.K.ile, et kahju hüvitamise nõue jäetakse

rahuldamata. Uued Bullsi spordikindad oleks võimalik soetada internetipoest hinnaga 9,95 eurot või

11,95 eurot. Kuna hävitatud kindad polnud uued, oleks põhjendatud hüvitiseks 8 eurot. Sellest

pakkumisest A.K. aga keeldus.

3. A.K. esitas 19. veebruaril 2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu Bullsi

spordikinnaste äravõtmise ja nende hävitamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 50

eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. Kohus tagastas mittevaralise kahju

hüvitamise nõude 28. juuni 2013. a määrusega. Kaebuse väidetel ei hüvita 8 eurot kaebajale

tekitatud kahju ega võimalda uusi kindaid soetada, kuna vangistusseaduse (VangS) § 44 kohaselt

peetakse vangi isikuarvelt kinni 70% rahast.

1(3)

4. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtupraktikas on leitud, et spordikindad kui

spordivahendid on VangS § 15 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 611 p 9 kohaselt kinni

peetavale vanglas keelatud. Nende äravõtmine läbiotsimisel ja hävitamine on VangS § 68 lg 2 ko

haselt õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus asus 3. oktoobri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-10-290 järgmistele

seisukohtadele:

„VangS § 15 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut,

sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et

kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu,

samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. VSkE § 641 p 9 kohaselt on

kinnipeetavale, v. a avavangla kinnipeetavale vanglas spordivahendid keelatud. Seega tuleb ka vangla sise-

korraeeskirjas toodud keelatud asjade loetelu osas lähtuda VangS § 15 lg 2 mõttest ja eesmärgist.

Nagu juba eelpool märgitud, olid kaebuse kohaselt kaebajale vaidlusalused kindad vajalikud sportimisel, et

kaitsta käsi hõõrdumisel tekkida võivate villide eest ja ka selleks, et käed ei libiseks lõuatõmbamiskangil.

Vastustaja kirjalike seisukohtade järgi, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja, on Viru Vangla osakonnas, kus

asub kaebaja, tagatud kinnipeetavatele spordivahendite kasutamine päevaruumis. Kinnipeetavatel kambris

spordivahendeid ei ole. Seega on kaebajal sportimine (trenažööri ja lõuatõmbamiskangi kasutamine) võimalik

ajal, mil kambrite uksed on avatud ja seda on võimalik teha vaid päevaruumis. Apellatsioonkaebuse kohaselt

Viru Vangla kinnipeetavad eraldi jõusaalis ei käi.

Ringkonnakohus nõustub ka Viru Vangla seisukohaga, et kinnipeetava kambrisse spordikinnaste lubamine

täiendavate esemetena, kuigi kambris neid sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, tooks kaasa ohu vangla üldisele

julgeolekule, sest nii oleks raskendatud igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll ning ka

läbiotsimiste teostamine kambris.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuna spordikinnaste puhul on tegemist tugevdatud kin-

nastega, siis /---/ peaks nende omamine kambris olema keelatud ka seetõttu, et selliseid kindaid on võimalik

kasutada teiste isikute kallal vägivalla tarvitamiseks, kaitstes samaaegselt enda käsi löömisel tekkivate vigas-

tuste eest, mistõttu on vanglal raskem õigusrikkumisi avastada ning teistele isikutele vigastuste tekitajat tuvas-

tada.

Kuna spordikinnaste lubamine kambrisse tooks kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule ja võib ohustada ka teiste

kinnipeetavate elu ja tervist, siis ei ole vaidlustatud Viru Vangla toiming ringkonnakohtu hinnangul ka

ebaproportsionaalne.

Asjaolu, et kaebajal on õigus omada ühte paari kindaid kambris, kaitsmaks käsi ilmamõjutuste eest jalutuskäigul

või etapeerimisel, ei pea tingimata kaasa tooma seda, et kaebajal peab olema võimalik omada kambris ka

spordikindaid, kuigi kambris tal neid vastavalt otstarbele kasutada võimalik ei ole.“

Tallinna Halduskohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu tõlgenduste ja järeldustega ning leiab, et need

seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses. Tallinna Vangla lubas seega A.K.ile

spordikindad kambrisse õigusvastaselt.

6. Kui vastustaja oleks A.K.i vanglasse vastuvõtmisel toiminud õiguspäraselt, oleks A.K.i

vahistamisel temaga kaasas olnud spordikindad võetud VangS § 15 lg 1 kohaselt hoiule. Järelikult

oleksid esemed praegu alles, mitte hävitatud. Tegemist on A.K.i asjaõigusseaduse § 68 lg-s 1

sätestatud õiguse rikkumisega, mistõttu on tal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt alus

nõuda vastustajalt varalise kahju hüvitamist.

7. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse

RVastS § 13 lg 1 kohaselt asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks eba-

õiglane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 sätestab: „Asja hävimisest või kaotsiminekust tekki-

2(3)

nud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse

asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.“ Kuna A.K. oli pärast vanglasse vastuvõtmist 9.

jaanuaril 2012. a saanud ligi üheksa kuu vältel spordikindaid kasutada, on osundatud sätetest

tulenevalt õiglane mitte välja mõista uute kinnaste maksumust (isegi kui eeldada, et kindad olid

vanglasse saabumisel uued). Vangla pakutud 8 eurot on igati mõistlik ja põhjendatud summa.

Väidetavad transpordikulud kinnaste hankimisel Maltalt ei oma võlaõigusseaduse § 132 lg 1 koha-

selt hüvitise suuruse määramisel tähtsust.

8. Kahjuhüvitise määramisel ei saa arvestada VangS §-s 44 sätestatud isikuarvelt kinnipidamise

regulatsiooniga. Isik määrab ise, millisele arvele ja millal tuleb hüvitis kanda. Kui isik soovib saada

hüvitise vanglas viibimise ajal (eeldusel, et kohtuotsus jõustub enne vanglast vabanemist)

vang-lasisesele isikuarvele, peab ta arvestama, et vangla on kohustatud tegema VangS §-s 44

sätestatud kinnipidamised.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

3(3)