1-13-10962/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-13-10962

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2013. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10962 (13260102505) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses Evald Tikka süüdistus karS § 418 lg 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav EVALD TIKKA

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxikukood

34608222764, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, pensionär, varem karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.07.13 Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Marina Valge Süüdi tunnistada Evald Tikka KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Evald Tikka kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg15- 16.07.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva eelvangistust karistusaja hulka. Evald Tikka karristuse kandmata osa on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Evald Tikka 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda Evald Tikkalt menetluskuludena riigituludesse 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Evald Tikkat tasuma igakuiselt hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a jaanuarist vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuus kuni kogu summa

2(3)

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendiks tunnistatud kaheraudne sileraudne püss TOZ-34-ER (TO3 -34EP) nr 16568, kal 12, mis on hoiul Politseija Piirivalve ametis (11.11.2013.a akt nr 170), tuleb KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja anda üle PPA Lõuna prefektuurile KrMS § 126 lg 6 sätestatud korras meetmete (hävitamine või realiseerimine) rakendamiseks.

Evald Tikka suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Evald Tikkale on esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi esitatud selles, et tema omandas umbes

10 aastat tagasi eeluurimisel tuvastamata isikult siledaraudse jahipüssi TOZ-34-EP nr 16568, kal

12 ja hoidis seda oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus , millise tegevusega rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid ( relva võib hoida isik , kellel on relvaluba) ja kasutas seda lindude peletamiseks ning hoidis ebaolulist kogust, s.o 5 laskekõlbulikku 12 kal siledaraudse püssi padrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka kuni 15.07.2013.a.

KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavan kinnipidamisel viibitud aeg 15-16.07.2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus on 2 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Evald Tikka 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS 83 lg

4 alusel kuulub konfiskeerimisele politseis hoiul olev siledaraudne jahipüss ning edasiandmisele Politsei-ja Päästeametile kasutamiseks või hävitamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumisele määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3

3(3)

sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas asjas on menetluskulud tavapärasest suuremad, kuna asjas on läbi viidud ekspertiis. Evald Tikka ei ole varem karistatud. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 292 eurot kuus. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda ning kahjustada isiku resotsialiseerumist ning ka tema perekonnaliikmeid. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane, arvestades, et tal tuleb tasuda ka rahalist karistust. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Kohtunik