1-12-5963/103 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-5963

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

05. detsembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5963 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne Janis Vugt´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Janis Vugt isikukood 38001050288 xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Vabastada Janis Vugt ja

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohus järgima KarS §75 lg 1 p tada Janis Vugti 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada Janis Vugti

suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub .

Janis Vugt vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janis Vugti tingimisi enne tähtaega vabastamis

eks. Janis Vugt Maakohtu 14.12.2012 otsusega

209 lg 2 p tunnistati süüdi Tartu KarS §

1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aastat 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel oeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega l mõistetud karistusega 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 14.05.2009 ja lõpp 14.03.2014

Kinnipidamisasutuses Janis Vugti tal ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx, xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Vanglas on omandanud elektrigaasikeevitaja ja lukksepa kutse. Varasem töökogemus ehitusalal, puhastusteeninduses, haljastuses. Väidetavalt töötas peamiselt ametlikult. Enne vangistust töötas amet , kuid enamus ajast on isik töötanud likult umbes 1,5axxx mitte ametlikult. Kindel töökoht pärast vabanemist puudub. Üks kuu enne kinni pidamist tuli töölt omal soovil ära, põhjuseks arusaamatused tööandjaga rahade maksmisel ning üheks põhjuseks oli ka narkootikumide tarvitamine. Toimetulekut vabaduses pärssis sõltuvusainete tarvitamine, lisaks võttis SMS laenu. Töötamiseks motivatsioon on olemas. K raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid - 16745,04 euro ulatuses. Isiku sõnul jääb liigtarvitamine aastate taha (2000 aasta), kui pani toime varavastaseid kuritegusid. Vabaduses viibitud aja jooksul enne käesolevat vangistust vältis alkoholi tarvitamist täiesti. Enda sõnul tarvitas ta amfetamiini suukaudse manustamise teel 3 kuud enne vangistust regulaarselt iga päev. Tunnistab, et oli sõltuvus. Enne seda oli juhutarvitaja. Proovinud ka kanepit ja ecstasyt. Tartu vanglas kandis karistust uimastivabas osakonnas. Tartu vanglas osales xxx kohaselt v

tugigrupis, mis oli isiku sõnade äga kasulik. Viru Vanglas osales sõltuvusvõõrutus programmis xxx, kuid eemaldati grupist

sagedaste puudumiste tõttu. Isik viibides Viru Vangla avavanglaosakonnas on töötanud alates 03.04.2013 kuni 16.06.2013 majandustöödel köögitöölisena. Alates 17.06.2013 töötab isik väljaspool vanglat xxx xxx xxx xxx

tootmisüksuses abitöölisena Alates 27.05.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on isik vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: 28.06.2010-27.09.2010, 21.10.2011-

20.01.2011 töötas isik vanglas majandustöödel koristajana; 13.06.2013 käis isik Eesti Töötukassas registreerimas ennast aktiivseks tööotsijaks; 22.06.2013, 06.07.2013, 24.07.2013, 03.08.2013 käis isik büroo taastamas juhtimisõigust; xxx

Kahetseb tehtud seaduserikkumisi, kuid korduvad kriminaalkaristused annavad alust arvata, et isik aktsepteerib teatud liiki kuritegelikku käitumist. Ainete mõju all ei suutnud ette mõelda oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetavat on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Vabanes eelmisest karistuse kandmisest ennetähtaegselt, kuid pani toime uue kuriteo ega täitnud järelvalvega kaasnevat lisatingimust: mitte tarvitada narkootikume. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Lähtudes riskiprotsendist vangla toetab Janis Vugti vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanemise korral asub isik elama ema juurde, aadressile xxx. Vabanemisel puudub kindel töökoht ja esialgsed sissetulekud. Vajaduse korral toetab ema materiaalselt kuni J.Vugt omab isiklikku sissetulekut. Kuid ema xxxxxx. sõnul soovib J.Vugt, kanda karistuse lõpuni ja asuda koos vennaga tööle

J. Vugt on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib kolmandat korda. Väärteokorras karistatud 14 korda. Ühel korral 2008.a. joobes juhtimise eest ja ühel korral

2009.a. NPALS §15(1) eest. Kriminaalasjad viimasel kahel korral on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud ja liidetud karistuses oli ka signaalpüstolist relva valmistamine. Esimese kuriteo pani toime 1994.a alaealisena. Kuriteod on olnud korduvalt varavastased, ta on kuriteo toime pannud grupis. On rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja samuti katseajal uue kuriteo toime pannud. Isik on varasemalt narkootikume ja alkoholi kuritarvitanud. Väärteokorras karistatud ka joobes juhtimise eest. 2004.a. ning korduvalt Liiklusseaduse alusel. Isikul on kehtiv Eesti kodaniku pass kuni 16.07.2014.a. ja autojuhiluba kuni 23.07.2015.a. Isik on osalenud vangistuses sotsiaalprogrammis (motiveerimine sõltuvusprobleemiga tegelemiseks).

Janis Vugt

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör andis õustub Viru Vangla poolt kirjaliku arvamuse ja n koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega.

Leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada Janis Vugti kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. Arvab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Janis Vugti tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel kohustused - KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtma end arvele töötukassas kolme nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Kohus tutvunud esitatud mate Janis rjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Vugt on võimalik vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janis Vugti isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

J.Vugti

- ta on piisav aeg viibinud vangistuses ja on karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. J.Vugti karistusaja lõpuni on jäänud ainult kolm kuud.

Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi.

Distsiplinaarkorras kehtivad karistused J.Vugtil puuduvad. nglas o Va sales tööhõives ning läbis sotsiaalprogramme.

Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx, kus elab kinnipeetava ema.

Kohus leiab, et edaspidised võim elukoha olemasolu, lähedaste toetus alused vabaduses (kindla ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna.

Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida võimekust J.Vugti vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega.

J.Vugti soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol.

Kohus leiab, et J.Vugti tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võim püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja alik hinnata J.Vugti reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik