1-13-9370/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Tõlk

Oksana Mametova

Prokurör Õnne Neare-Vaarmann

Kaitsja süüdistatav loobus kaitsjast

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: J.A, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 5-l korral viimati: 06.11.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2, § 266 lg 1; KrMS § 238 lg

2 ning KarS § 62 lg 2 sätete alusel vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva. Vabanes pärast karistuse kandmist 29.06.2012.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.08.2013.a., kahtlustatavana kinnipidamine 30.12.-31.12.2012.a. ning 29.08-30.08.2013.a.

süüdistuses KarS § 263 p 1, § 121, § 274 lg 1 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.A KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Süüdi tunnistada J.A KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega .

6 (kuus) kuud Süüdi tunnistada J.A KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-13-9370

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.12.-31.12.2012.a. ja 29.08.-

30.08.2013.a. s.o 4 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

.

1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 1 kuud 26 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 05.12.2013.a.

Määrata J.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

J.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista J.A-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- kaitsjatasu summas 72 eurot;

- koopiakulud summas 0,45 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse

30 (kolmekümne) päeva

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-9370, J.A ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

1 CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 05.12.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (05.12.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

J.A süüdistatakse selles, et tema, viibides 30.12.2012 kella 20.05 paiku Tallinnas

Tööstuse 101 asuva Säästumarketi ees, mis on käsitletav avaliku kohana, rikkus vägivallaga avalikku korda ning kodanike rahu, nende füüsilist puutumatust, rahulikku miljööd, turvalist viibimist avalikus kohas ning üldisi käitumisnorme sellega, et ta lõi kannatanu XXX ühe korra rusikaga pea piirkonda, tekitades füüsilist valu. Süüdistuse kohaselt, sellega pani J.A toime avaliku korra ja teiste isikute rahu rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse J.A selles, et tema, 12.03.2013 kella 22.40 paiku Tallinnas aadressil Kopli 100b lõi tema sisenemist takistama tulnud majavalvur XXX esimese korruse koridoris 3-4 korda tugevalt rusikaga vastu pead, tekitades Tatjana Ivanovale füüsilist valu ja kehavigastuse. Süüdistuse kohaselt, oma sellise tegevusega J.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise vägivallaga, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse J.A selles, et tema 29.08.2013 kella 16.52 ajal Tallinnas Aia 2 maja juures, olles kinni peetud seoses avaliku korra rikkumise kahtlusega ja käeraudade pealepanemise ajal osutas vägivallaga vastupanu teenistuskohustusi täitvale politseiametnikule Raigo X, pigistades teda käega alakõhust, tekitades füüsilist valu ja marrastusi kõhule.

Süüdistuse kohaselt, sellega pani J.A toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitatud füüsiline ja moraalne kahju kannatanutele XXX, XXXja Raigo X. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

J.A, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.A karistuseks KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

30.12.-31.12.2012.a. ja 29.08.-30.08.2013.a., s.o 4 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui J.A ei pane 2-aastase katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.A süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et J.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 72 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik