4-13-4739/23 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4739 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Silva Kulagina Väärteoasi Aleksei Lvovi (Lvov) kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja konstaabel Kadri Kaljo 26.06.2013.a. väärteootsuse peale väärteoasjas 2317,13,004793

Menetlusalune isik Aleksei Lvov (isikukood 35105290279; xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, ei tööta, pensionär) Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistus Asja läbivaatamise aeg ja koht 19.09.2013.a, 02.10.2013.a., 16.10.2013.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik Aleksei Lvov Tunnistajad XXX ja Margus Soome

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Aleksei Lvovi kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja konstaabel Kadri Kaljo 26.06.2013.a. väärteootsus väärteoasjas 2317,13,004793 muutmata. 4-13-4739

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis

07. novembril 2013.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna ametnik koostas 04.06.2013 väärteoprotokolli AB 1328716 selle kohta, et Aleksi Lvov 04. 06.2013 kell 16:37 Tallinnas Kadaka teel juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga, olles varem karistatud sellise teo toimepanemise eest.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Kadri Kaljo 26.06.2013 otsusega väärteoasjas 2317,13,004793 karistati Aleksei Lvovi Liiklusseaduse (LS) § 239 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot.

Nimetatud otsusele esitas menetlusalune isik 18. juulil 2013 kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuse kohaselt omab iga inimene riigis süütuse presumptsiooni. Menetlusalune isik oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, millist asjaolu saab kinnitada tunnistaja.

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.06.2013 otsus väärteoasjas 2317,13,004793 muutmata.

LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 2 kohaselt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut. Menetlusalune isik ise ei mäleta, milliseid riideid ta 04.06.2013 kandis, samuti ei mäleta seda samas autos istunud ning tunnistajana üle kuulatud XXX. Tunnistaja üle kuulatud Margus

Soome ütluste kohaselt teostas ta nimetatud päeval Tallinnas Liiklusjärelevalvet. Tunnistaja kirjeldab, kuidas ta nägi politseiauto suunas liikuvat Volkswagen Transporterit, mis oli eelnevalt sooritanud vasakpöörde, nimetatud auto liikus kiirusega umbes 20 km/h ja politseiauto liikus umbes sama kiirusega. Tunnistaja nägi, kuidas juhi kohal olev meesterahvas ei olnud kinnitanud turvavööd. Politseisõidukis sõitis Volkswagenile järgi. Tunnistaja nägi juhti hästi umbes 3 meetri kauguselt, rikkujal oli seljas valge T-särk. Tunnistaja XXX ei ole oma ütlustes pisidetailides järjekindel suutma üheselt ja selgelt välja öelda, kas menetlusalune isik istus tunnistaja autosse sisenedes autos või mitte. Seejärel räägib tunnistaja kuidas nad autosse sisenedes kinnitasid turvavöö ning mõni hetk hiljem väidab, et kuigi ta kasutas „meie“-vormi, pidas ta silmas ennast. Millal Lvov turvavöö kinnitas, ta ei tea. Püsiva töövõime tuvastamise otsuse kohaselt on Aleksei Lvovil lülisamba nimmepiirkonna kulumuslikud muutused, mis põhjustavad keskmise raskusega funktsioonihäire. Nimmepiirkonnas ja vasemas alajäsemes on valud. Painutused nimmepiirkonnast on valulikud ja piiratud. Käimine ja istumine on raskendatud. Nagu Aleksei Lvov kohtuistungil enda kohta ütles, on ta suurem inimene. Nimetatud tõendi ja kaebuse esitaja kahel istungil osalemise tulemusena tekkis kohtul veendumus selles, et menetlusalusel isikul on keha pööramine raskendatud ning suure tõenäosusega põhjustab turvavöö peale asetamise liigutuse tegemine talle valu. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Aleksei Lvovi varem kahel korral karistatud samalaadse rikkumise eest ( 23.03.2013 ja 30.10.2012).

Seega leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning teo on toime pannud Aleksei Lvov. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestaks kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 239 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Menetlusaluse isiku puhul kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust arvestades on karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras igati põhjendatud.

Karistuse mõistelisel kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlusõigust järgitud. VTMS § 30 sätestatud alustel väärteomenetlus lõpetamisele ei kuulu.

Ingrid Kullerkann kohtunik