3-13-1805/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1805

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2013 Pärnu kohtumaja

Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1805

Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

R. L kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada MTA 04.06.2013 otsus nr 12.2-5/28054;

- tühistada MTA 30.07.2013 vaideotsus nr 6-1/1597-2.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

04. detsember 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised ja nende ja nende ja nende ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Kaebaja R. L ja kaebaja volitatud esindaja Monica Meristo. Vastustaja MTA esindaja Margo Karu. Kolmas isik VL.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R. L kaebus haldusasjas nr 3- 13-1805.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 04. detsembril 2013.

3-13-1805

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

04.06.2013 tegi MTA R. Lle ja VLle maksuotsuse nr 12.2- 5/28054, millega otsustas määrata nimetatud isikutele solidaarselt tasumiseks tulumaksu 1909.65 eurot ja tagasi nõuda alusetult tagastatud tulumaks 244.51 eurot (tl 41-42). 30.07.2013 MTA vaideotsusega jäeti rahuldamata R. L vaie 04.06.2013 maksuotsusele (tl 16-20). 29.08.2013 esitas R. L kohtule kaebuse maksuhalduri eelpool märgitud otsuste tühistamiseks (tl 5-8). 05.09.2013 määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse VL (tl 21-22). 23.09.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 27-28). 15.10.2013 esitas kaebaja seisukohad asjas (tl 58). 16.10.2013 ja 11.11.2013 esitas vastustaja täiendavad seletused asjas (tl 61, 66).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja taotleb maksuhalduri maksuotsuse tühistamist, kuna kaebaja ei ole Eesti resident. Vaideotsus tuleb tühistada, kuna vaideotsuses on asutud ebaõigele seisukohale kaebaja alalise elukoha osas. Kaebaja alaline elukoht on Soomes ning ta viibis Eestis vähem kui 183 päeva. Kaebaja on seisukohal, et tal ei ole kohustust Eesti tulu deklareerida ning tal ei ole tulumaksu tasumise kohustust. Asjaolu, et Soome tööandja ei ole kaebaja töötasult tulumaksu kinni pidanud, ei ole kaebaja probleem. Kaebaja asukoht ja töökoht on Soomes, mistõttu ei ole tulumaksu nõudmine Eestis seaduslik. Kaebaja leiab, et talle kohaldub TuMS § 13 lg 4. Kaebaja suhtes ei kohaldu Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu art 15, kuna kaebaja ei ole Eesti resident. Kaebaja tööandja oli Soome äriühing ning kuigi ta töötas kolmandates riikides, viibis ta pikemat aega Soomes. Soome Vabariigil kui tema tööandja riigil on kaebaja töötasu tulumaksustamise õigus. Kaebaja on seisukohal, et tema ei pea Eestis tulu deklareerima ning tal ei ole tulumaksu tasumise kohustust.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista ning jääb maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja tõendanud oma eluliste huvide kandumist välisriiki. Kaebaja esitas Eestis 2011 aasta füüsilise isiku ühistuludeklaratsiooni, milles soovib tulust maha arvata eluaseme intresse seoses elamu ehitamisega Pärnu maakonnas. Kaebaja ei deklareerinud Soomes saadud töötasu, mistõttu on maksuhalduri poolt talle tulumaksu määramine õigustatud.

3-13-1805

Tulenevalt maksulepingu art 15 lg 1, lg 2 alap c alusel puudub Soome Vabariigil õigus maksustada kaebaja 2011 maksustamise perioodi eest saadud tulu, kuna see pole teenitud Soomes. Kaebaja tulu kuulub maksustamisele Eestis.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 sätestab, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. Lähtudes eeltoodust ei pea residentsust kirjeldavad tingimused olema täidetud korraga, piisab kui on tuvastatud üks tunnustest.

Kaebaja maksumenetluses ja kohtumenetluses esitatud väidete kohaselt ei ole tema puhul tegemist Eesti residendiga, kuna kaebaja elab alaliselt Soomes ning tema tulu maksustamise õigus Soome Vabariigil (tl 58 pöördel). TuMS § 5 lg 2 alusel loetakse residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksuja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kaebaja poolt maksude arvestamise ja tasumise õigsust on kontrollitud 2011 aasta maksustamisperioodil (tl 41). Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ajavahemikul 07.06.1995 kuni 25.04.2012 oli Eestis Pärnu linnas L asuvas elamus (tl 45). Lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lõikest 1 on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on või võivad olla maksustamise seisukohast tähendus. TuMS § 6 lg 6 alusel tuleb füüsilisel isikul teavitada maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täita residentsuse määramise vorm. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab rahandusminister määrusega. Mitteresidendi deklaratsioonide ja residentsuse määramise vorm on kinnitatud rahandusministri 15.12.2010 vastu võetud määrusega nr 66 ning on jõustunud 01.01.2011. Määrus on kehtestatud „Tulumaksuseaduse” § 6 lõike 6, § 44 lõike 7 ja „Sotsiaalmaksuseaduse” § 9 lõike 7 alusel. Määruse § 1 punktiga on kehtestud 4 vorm R „Füüsilise isiku residentsuse määramise vorm” (lisa 4). Nimetatud vormi täites teavitab isik Maksuja Tolliametit Eesti residentsuse tekkimise, määramise, muutumise ja lõppemise asjaoludest, deklareerides residentsuse määramiseks vajalikud andmed. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja tuludeklaratsiooni esitamisel ega enne maksumenetluse läbiviimist MKS § 56 lg 1 ega TuMS § 6 lg 6 alusel

3-13-1805

andnud maksuhaldurile teavet oma alalise elukoha muutumisest ega selle kohta, et kaebaja tuleb lugeda Soome Vabariigi residendiks.

Asjas kogutud tõendite kohaselt on kaebaja Eesti Vabariigi kodanik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asus vaidlusalusel ajavahemikul Eestis ning kes vaidlustatud maksuotsuses käsitletud maksustamisperioodil sai ametlikult töötasu Soome Vabariigis registreeritud äriühingu poolt töötamise eest väljaspool Soome Vabariiki. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et maksustamise perioodil kaebaja töötas Soome äriühingus ja elas töötamise ajal Soomes, kuid töökoht oli kolmandates riikides. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et isikul võib olla üheaegselt mitu elukohta. Ühe ja/või erinevate elukoha aadresside märkimine Eestis või Soomes koostatud mistahes ametlikes dokumentides või registrites ei välista seda, et isik kasutab samal ajal elukohana ka mõnel teisel aadressil asuvat eluruumi. Kaebaja on esitanud maksumenetluses Soome maksuhalduri tõendi kaebaja 2011 aasta tulude kohta Soomes. Esitatud tõendist selgub, et Soome maksuhaldur on nimetatud tõendi väljastanud kui dokumendi, mis tuleb säilitada koduriigis maksuametile esitamiseks (tl 47,48). Tõendi sellisest sõnastusest saab järeldada, et Soome maksuhaldur ei loe kaebaja koduriigiks Soome Vabariiki ega kaebajat Soome Vabariigi residendiks. Antud järeldust kinnitavad ka asjaolud, et kaebaja 2011 aasta saadud tulu ei ole Soome tööandja kaebaja tulust maha arvanud ning Soome maksuhaldur ei ole kaebaja tulu tulumaksuga maksustanud. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud Soome Vabariigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsuse tõendit, millest nähtuks, et kaebaja on Soome Vabariigi resident. Eeltoodu tõttu ei saa asuda seisukohale, et antud juhul oleks tegemist topeltresidentsusega, millest tekkida võivad probleemid tuleks lahendada vastava maksulepingu alusel. Arvestades eeltoodut puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et tema puhul on tegemist Soome alalise elanikuga ega selle kohta, et Soome on tema kodukohamaa. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja puhul tegemist Eesti residendiga. Residendist füüsilised isikud on kohustatud deklareerima Eestis kogu oma tulu ehk isikut maksustatakse TuMS §-s 12 lg 1 alusel, mis sätestab, et maksustamisele kuulub residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.

Kaebaja poolt pole täidetud kõik TuMS § 13 lg 4 p 2 kohaldumise eeldused. TuMS § 13 lg 4 tulenevalt ei maksustata välisriigis töötamise eest saadud töötasu Eestis tulumaksuga, kui on täidetud osundatud lõike mõlemas punktis nimetatud tingimused. Asjas ei ole küll vaidlust selle üle, et kaebaja on 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul viibinud töötamise eesmärgil välisriigis rohkem kui 183 päeval, kuid samas nähtub Soome maksuhalduri poolt

3-13-1805

koostatud tõendist, et kaebaja teenis 2011 aastal maksustatavat tulu, kuid sellelt ei ole Soomes tulumaksu tasutud. Ka kaebaja ise pole 2011 aasta tuludeklaratsiooni lahtris 8.8 deklareerinud, et tema välisriigis saadud tulult oleks kinni peetud või tasutud tulumaksu (tl 35 pöördel). Kuna kaebaja tulu pole olnud välisriigis maksustatav, kuulub see maksustamisele Eestis. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on tulumaksu nõudmine Eestis ebaseaduslik põhjusel, et kaebajale tulumaksu arvestamata/kinnipidamata jätmise puhul on tegemist Soome maksusüsteemi eripäraga. Asjaolu, et kaebaja töötamise koht oli tegelikkuses Rootsis ja Norras, ei tähenda, et sellistel tingimustel töötavad isikud oleksid üldse vabastatud saadud töötasult tulumaksu tasumisest.

Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlust menetluskulude välja mõistmiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik