1-09-19418/104 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-19418

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19418 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

D.D, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 11.06.2009 ja lõpp 11.12.2015.

Artur Pärnoja

RESOLUTSIOON

Vabastada D.D temale Viru Maakohtu 24.11.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest koos tema allutamisega tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg

78 p 2 määrata D.D-le katseaeg alates käesoleva 4,

kohtumääruse jõustumisest kuni 11.12.2015.

Kohustada D.D katsea -6 jal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu m lalises elukohas xxxx; ääratud a

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada D.D katseaj ,7 al järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kolme nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased, kriminaalhooldajalt luba taotlemata.

Määrata D.D kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada D.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.D kannab karistust Viru Maakohtu 24.11.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 113 (tapmine)

järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.06.2009

. Tõkend – vahistamine nähti ette

D.D

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 51 alusel võeti D.D-lt ära tulirelva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks.

D.D on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 4 aastat ja 6 kuud ning kanda jääb tal veel ligemale 2 aastat vangistust.

Kinnipeetaval on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga tegu-tagajärg seostest, psühholoogiga on toimunud nõustamised alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahelistest seostest. 17.01.2012 alustas kinnipeetav õppimist riigikeele A1 taseme kursusel, loobudes sellest 18.01.2012

töö kasuks. Kinnipeetav töötas kuni 02.07.2013 majandustöödel köögitöölisena, kuid vabastati töölt seoses distsipliini rikkumisega.

D.D on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – töölt eemaldamine kuni 1 kuuks

16.05.2013, võttis kinnipeetavale mitte ettenähtud toitu.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa M A juurde aadressile xxxx. Tegemist on 5-toalise kõigi mugavustega korralikult sisustatud majaga.

Käes koos oma tütrega. Keskhariduse omandas kinnipeetav oleval ajal elab majas M A Kohtla- - Järve 41. KKK s. Autolukksepa eriala diplomit ta ei saanud, kuna eriala eksamid jäid tegemata. Kinnipeetav omab kaluri kutseoskusi ning B,C autojuhilube. Isik ei valda riigikeelt. Aastatel 1996-2006 püüdis kinnipeetav ametlikult kala. Alates 2006.a kuni vangistuseni omas kinnipeetav ehitusfirmat xxxx. Isiku sissetulek oli enne vangistust korrapärane. Isik ise hindas oma majanduslikku olukorda vabaduses heaks. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas töökoht xxxx. Kuni 09.07.2013 oli kinnipeetava sissetulekuks isiklik töötasu ja lähedaste toetus, hetkel on ainult lähedaste toetus, millest tasub võlanõudeid, mida vangla andmetel on ca 34500 eurot. Toimepandud kuritegu ei ole seotud isiku töö ja majandusliku toimetulekuga.

D.D sotsiaalvõrgus , tütar A (sündinud tiku moodustavad abikaasa M A A xxxx) ja ema G S. Isikut ümbritsevad väidetavalt seaduskuulekad inimesed. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Väljaspool vanglat negatiivset mõju avaldavaid suhteid tuvastatud ei ole.

Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi harva – peamiselt pidudel. Probleemi seoses alkoholi tarvitamisega ta ei näe. Käesolev kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetava arvates oleks ta antud kuriteo sooritanud ka kainena, kuid karistus oleks tulnud siis väiksem.

Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti programmi järeltegevusena vestluse selle läbiviijaga. Vaenulikke hoiakuid isikul ei ole. Ta on motiveeritud elama seaduskuulekalt, aktsepteerides väidetavalt ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Isik on väljendanud siirast kahetsust toimepandud kuriteo pärast, ta tunneb muret kannatanu lähedaste pärast ning soovib, et nad talle andestaksid. Kinnipeetav võib enesekontrolli kaotada alkoholi mõju all. Sel juhul on võimalik agressiivne käitumine koos relva kasutamisega. on Probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus vangistuse jooksul paranenud. Isik saab aru oma tegude tagajärgedest ja kahjust, mida ta on põhjustanud ning soovib kahju hüvitada. Kinnipeetav omab reaalseid saavutatavaid lühija pikaajalisi eesmärke. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

2 aasta jooksul 6% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 8%.

Ülaltoodust lähtudes Viru Vangla toetab D.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab D.D tingimisi t vabastada, ennetähtaegsel

siis teeb vangla ettepaneku panna talle ,4 kohustused. D.D KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud

puhul on oluline asuda tööle, hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata.

Täiendavalt on kohtule saadetud xxxx garantiikiri, et nad garanteerivad D.D-le töökoha üldtöölisena katseajaga 3 kuud ning vallavolikogu liikmete pöördumine, milles xxxx palutakse D.D võimalusel enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et töötab (palk kinnipeetava abikaasa M A on xxxx eurot), saades lisaks xxxx

eurot. Perel on tasuda pangast majaostuks võetud laen, mis on igakuiselt 600 eurot. M A on nõus D.D vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetav soovib tööle asuda xxxx, mis tegeleb xxxx.

Tööandja P on nõus D.D tööle võtma, olles teadlik viimase kriminaalsest K

minevikust. Juhul kui kohus otsustab D.D , siis teeb ennetähtaegselt vabastada

kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohalda da temale KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused.

D.D ovib et materiaalselt so vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, toetada oma perekonda, kannatanu perekonda ja hüvitada kõik hagid. Kinnipeetav tunnistas, et on narkootikume tarvitanud aastal 2009, enne kui läks karistust kandma. Kuriteo, mille eest ta karistust kannab, pani ta toime alkoholijoobes. Ta kaitses oma elu ja võttis relva välja ilma ette hoiatamata.

Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru

Vangla poolt 20.09.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. D.D käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid toimepandud kuriteo kahetsemine, motivatsioon –

edaspidi õiguskuulekalt elada, vangistuse jooksul majandustöödel töötamine ja alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahelistest seostest nõustamises osalemine, mis viitavad sellele, et D.D on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samas on D.D vabanemisel eesootavad tingimused väga head: kindel ja püsiv eluase, võimalus asuda tööle, lähedaste toetus ning (karistusregistri andmetel seisuga 30.10.2013) varasemate kehtivate kriminaalritegude toimepanemise risk on ja väärteokaristuste puudumine, mis näitab, et uute ku madal. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%. Üksnes toimepandud kuriteo raskus ei välista antud juhul kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada D.D kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. D.D on kinni peetud 11.06.2009 ning käesolevaks ajaks on temal karistusest ära kantud üle nelja aasta viie kuu vangistust, mis on esmakordselt vangistust kandva inimese jaoks piisavalt pikk aeg ning arvestades tema käitumist vanglas oleks põhjendatud anda temale võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D.D jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 11.12.2015, s.o karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, D.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel

KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 8 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kolme nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Kaitsja märkis, et D.D puhul on olemas nii KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kui ka materiaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. D.D suhtes kohaldatud karistus on juba täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärgi – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kinnipeetava abikaasa M A xxxx rahvamaja töötab alates oktoobrist 2012

perenaisena ning on valmis isikut majanduslikult toetama. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx, seega saab ta asuda ise endale elatist teenima. Kohus D.D-le karistust mõistes arvestas, et kannatanu oli ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud. D.D kahetses siiralt toimepandut ja abistas aktiivselt uurimist. Kohtu poolt määratud karistus on miinimumi piiri lähedal, mis iseloomustab kuriteo raskust ja laadi.

D.D on veel säilitanud positiivsed vanglavälised sotsiaalsed kontaktid, ta on suuteline lahendama argielu muresid, vastutustundlikult suhtuma endasse ja ümbritsevatesse. Käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetul esimene ja seega selle positiivne mõju on potentsiaalselt tugev. Süüdimõistetul on ennetähtaegse vabastamise korral piisavalt motivatsiooni, et katseajal kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidi seaduskuulekalt elada. Distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine ei võimalda teha ühest järeldust selle kohta, kuidas isik kavatseb käituda vabaduses. D.D poolt toimepandud distsiplinaarrikkumiste puhul on tegemist väheoluliste rikkumistega. Tema kehtiv distsiplinaarkaristus ei välista vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.D on kriminaalhoolduse tingimustega nõus ja koostööks valmis. Kaitsja arvates peab

D.D-le andma võimaluse tõestada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. D.D puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi. Kui D.D ei õigusta temale pandud usaldust, siis on seadusandja ette näinud karmi abinõu – ontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumise korral k tuleb D.D jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Eeltoodud asjaoludel leiab kaitsja, et mõistlik ja põhjendatud on vabastada D.D temale mõistetud karistuse kandmisest tingimi

si ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti muude kohtule saadetud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.D võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et D.D kannab karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Kinnipeetava kehtiv distsiplinaarkaristus ei ole seotud kuritegelike hoiakute väljendamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on ta tegelenud probleemidega, mis teda kuriteo toimepanemisele viis . Kuritegu, mille eest D.D karistust kannab, on toime id pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitanuna võib kinnipeetav kergesti kaotada kontrolli oma käitumise üle, mistõttu on esmatähtis püüda alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetaval on vabaduses 2 garanteeritud töökohta, kuhu tal on võimalik tööle asuda. Tal on kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond. Viru Vangla on D.D poolt uue

kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks

D.D-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustu ste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks D.D-le, keda on esimest korda kriminaalkorras karistatud, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik