4-13-4899/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-4899 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Väärteoasi D.U kaebus PPA Ida prefektuuri 03.07.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,004128 Väärteoasja arutamise aeg 12.11.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik , ik.xxx, elukoht: D.U X

XX töötaja Kaitsja advokaat

Aivar Pihlak Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata kaebus jätta D.U ning

muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.07.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,004128, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 3-ks kuuks .

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates D.U kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 05.12.2013.

Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused:

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg ulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas -st 1 t tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohus uuris : väärteotoimikusse kogutud tõendeid Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsuses (tlk.37) pool t xxx kell 21.04 03.07.2013 on

D.U t oimepandud väärteo kirjeldus:

xxx-

- 5 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud l mootorsõiduki juhtimine 98+/ teelõigul oli 70 km/h. Seega juht ületas kiirust mitt vähem kui 23 km/h. Näit juhile tutvustatud. e

D.U rikkus s.o

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätteid juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest e

3 kuuks. ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel riõiguse äravõtmine

Kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ja menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Kohus uuris väärteoprotokolli (tl nr. AB 1290478 13.06.2013 k 26,27 ), millest nähtub, et nimetatud kuupäeval kell 21.04 liikus mootorsõiduki D.U suunas xxx xxx juhtimisel 98+/- 5 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul oli 70 km/h. Seega juht ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h. D.U rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätteid s.o juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiiruse . Väärtegu st kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

Väärteo toimepanemise kohta kogutud tõendid on kiirusmõõ teseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja R.S tunnistajana ülekuulamise xxx protokoll. Men

etlusalusele isikule on väärteoprotokollis esitatud süüdistus tõlgitud ja arusaadav kuid ta rikkumise

ga ei nõustu. VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri. T (2)

ulenevalt VTMS § 69 lg 2 p 3 Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:

1)

väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht;

2)

väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;

3) mene

tlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tlused on protokollitud eraldi; tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ü

Väärteotoimiku materjalidest (lk.30 31) nähtub, et menetlusalusele isikule D.U-le - võimaldati tuvastatud rikkumise kohta anda ütlusi ja ta omakäelistes ütlustes avaldas, et ta peatati 126.-l kmkus lubatud kiirus on 90 km/h, l, näidati näitu 98 km/h ning öeldi, et see on tema kiirus teelõigul, kus on kiirusepiirang 70 km/h. D.U leiab, et ta peatati valesti. Politseiametnikud selgitasid, et 2 päeva tagasi oli seal lähedal surmaga lõppenud avarii.

Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-101- 03, p 6.1). Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul t

õendiks, milles kajastub menetlusaluse isiku rikkumisega mittenõustumine. Olukorras, mil kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohta tehakse märge kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, puudub vajadus kajastada ja seega dubleerida vastavat toimingut omakorda veel väärteoprotokollis. (Riigikohtu 02.01.2009 otsus nr. 3-1-1-73-08) LS §2 p 30 selgitab, et liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. D.U aga eiras liikluskorraldu

ses vastava liiklusmärgiga antud juhiseid, mis tõi kaasa kohtuvälise menetleja otsusega § 227 lg 2 sättes ettenähtud Liiklusseaduse sanktsiooni kohaldamiseks, et D.U edaspidi järgiks liikluskorralduse märkidega temale ja teistele liiklejatele antud korralduste kohustusliku täitmise nõuet.

aebuse Kohus uuris tunnistaja, patrullpolitseinik Rxxx Sxx ütlusi, millest nähtub, et k esitajaga kohtus ta xxx. Tunnistaja teostas koos paarimehe Hxxxr Jxxx liiklusjärelevalvet eravärvides politseisõidukiga enne xxx tankla juures . Politseiauto liikus xxx, valmistus tanklasse keerama ja kiirus oli umbes

60 km tunnis, suunamärguannet veel ei näidanud kui tunnistaja märkas tagant suure kiirusega tulevat sõidukit. Rikkuja sõiduk oli kiiruse mõõtmise hetkel patrullautost tagapool umbes 100 m. Rikkuja sõiduk oli sel hetkel läbinud 70km/h piirangu alas umbes 200 -300 meetrit. Nimetatud sõiduk oli ainuke sel hetkel nägemispiirkonnas. Rikkumine fikseeriti politseisõiduki tagumise antenni abil. Kiirus lukustati puldile vajutamisega. Koheselt andsid politseinikud politseisõidukis peatumismärg märguannet ei uande vilkuritega. Kuna oli valge aeg, juht märganud Kiirusepiirangu ala lõpust kuni sillani oli umbes 300 Enne silda lülitati . -400 m. vilkurid välja, et juht ei peatuks sillal ja peale silda uuesti anti vilkuritega peatumiseks märku, millele juht reageeris ja peatus pöördus juhi poole, selgitas peatamise xxx-l. H.Jxxx põhjuse. Juht esialgu oli nõus rikkumisega ku i jutt käis kiirmenetlusest. Juht avaldas n politseisõidukis, et tema poolt võis rikkumine olla. Kuna juhil olid samalaadsed kehtivad rikkumised, siis kiirmenetlust ei kohaldatud. Juht muutis meelt ja hakkas rikkumist eitama. Juh idev joon ja i kohest peatamist takistas piiratud nähtavusega ala, sild oli kitsas ning sillal p seetõttu ei peatatud juhti sillal vaid koheselt peale silda. Takistas ka juhi tähelepanematus kuigi eravärvides sõidukit ei märka nii kergesti.

enne seda toimus samas .

Tunnistaja Hxxx Jxxx ütlustest nähtub, et eravärvides politseisõidukiga teostas patrullpolitseinikuna liiklusjärelevalvet eisõiduki taga xxx - km ja fikseeris polits l umbes 100 m Tallinna suunas kiiruse. Teisi

liikuva sõiduki nähtavaid sõidukeid ei olnud. Politseisõiduki vilkuritega anti koheselt juhile peatumismärguanne kuid juht ei reageerinud. Siis tuli kitsas teelõik piiratud nähtavusega s.o pidev joon ja mõlemal pool tõkked, sild või viadukt, vilkurid lülitati välja ja juht peatati esimesel võimalusel peale silda.

ta Peatatud sõiduki juhile näidati politseisõidukis näitu ja esmalt oli rikkumisega nõus, tunnistas, et sõitis kiiremini. Kui selgus, et juhil on kehtivad rikkumised ja rahatrahvid ei ole piisavalt mõju avaldanud, otsustati kohaldada üldmenetlust. Peale seda hakkas juhti kõike eitama.

Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-1-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena.

Tulenevalt VTMS § 313 ohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana lg 1 on lubatav k

väärteomenetluses.

neid Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, võib osaleda kohtu või - kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

Seega kohus hindab tunnistaja Hxxx Jxxx kohtuistungil antud selgitused D.U juhtimisel i

olnud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolude kohta tõendite kogumisse. Tunnistaja ütluste

tõepärasuses ja seondatuses tunnistaja R.S tõepäraste ütlustega kohtuvälise menetluse käigu xxx

ja juhi suhtumise kohta rikkumisse kohtul ei ole alust kahelda.

Kohus uurib väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli tlk. 32-33

., liiklusjärelevalve korras D.U poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist l. Sõiduk liikus Tallinna xxx xxx xxxsuunas ja liiklusjärelevalve teostamisel kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR2Xnr.DP019679 ANTENNID KC064384 KR020054; tabloo D1014709. - ; Näidatud taatlustunnistus nr. TTRSS 12/00128Seade testitud 13.06.2013 kell 20.15 ja töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse järgi toimus mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal ja ilm oli sademeteta. Tee oli kahesuunaline ja 2 sõidureaga. Patrullauto liikus 60 km/h esimesel sõidurajal. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus samuti esimesel sõidurajal, pärisuunas ja liikus üksinda ning lähenes patrullsõidukile. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul sirgel teelõigul. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Seadme lugem 98 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 k

5 km/h. Juht ületas mõõdetaval teelõigul m/h +/- lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu.

Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud.

D.U avaldas

ise protokollis (tlk.32-33) kiirusemõõteseadme kasutam , et tema kiirus on võltsitud. Ta peatati teelõigul kus lubatud kiirus on 90 km/h. Juht ei tea kelle kiirus on seadmel

. Kuidas on võimalik jõuda temale järele kiirusega 60 km/h ta aru ei saa.

Kohus uuris mõõtevahendi taatlustunnis (tlk. 53), millest nähtub, et tust nr. TTRSS-12/00128

kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud 28.08.2012, ning taatluskleebis asub ka näidiku korpusel.

fototabelitel on

(foto Väärteotoimikus lk. 54 ja 55 asuvatel iseloomustav foto sündmuskohast l sündmuskohal osalejad ei ole seotud käesoleva juhtumiga) kui teest ja sellega piirnevast vaatest Aseri teeristis Rannul asuva tan

kla asukoha teemärgitusele Tallinna suunas ja teisel fotol on näha xxx paiknemine kaardil xxx teeristi piirkonnas.

ks ja kohus hindab Nimetatud fotod on rikkumise kohta visuaalset tajumist abistavaks tõendi tõendeid selgitavuse eesmärgil politseiametnike ütl uste olustikuga seostamisel.

Kohus leiab, et kiirusemõõteseade Stalker DSR2Xnr.DP019679 ANTENNID KC064384; KR020054; tabloo D1014709 D.U oli juhtimisel oleva sõiduki sõidukiiruse mõõtmise hetkel taadeldud

28.08.2012 vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja oli töökorras. K imine kell 20.15 13.06.2013 on asjakohane ja kinnitab selle testimist iirusemõõteseadme test

enne seadme kasutamist samal kuupäeval. Eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et kiirusemõõteseadme kasutamiseks takistusi ei tuvastatud ja seade on töökorras töötamiseks

13.06.2013 kell 21.04.

D.U selgitas, .56-58) (tlk

. Oma varasemate et jääb oma esitatud kaebuse juurde rikkumiste kohta selgitas, et 2012 augustis oli 2 rikkumist seoses kiirusega. Oma rikkumise kohta selgitas, et juunis oli valge aeg, olnud. Juhi eeris teisi sõidukeid ei kõrvalistuja dubl

märke mis teel seisavad ja ü Juht nägi ise seda märki, aeglustas tles lihtsalt 70 km/tunnis. , seadistas püsikiirusehoidja 70 lõppes peale -75 peale. Kiirusepiirangu ala algas enne tanklat ja tanklat umbes 1km. Politseia

126. kmuto sõitis taga, lülitas sisse vilkurid ja peatas l.

Kaebuse esitaja märgib esitatud kaebuses, et ta möödus politseisõidukist kiirusel 70-80 km/h 128- (kaebuse

127 km lõigul ja jätkas 70 km/h sõidukiirusega kuni 70 km/h piirkiiruse ala lõpuni p 1.2. tlk. 4). Kaebuse p-

s 1.6 kaebuse esitaja märgib, et 128 km ei ole 70 km/h piirkiiruse ala. Kaebuse esitaja väitel ei ole ta väärteokirjelduses nimetatud rikkumist toime pannud ja palub tühistada 3.07.2013 otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja märgib, et kui kohus loeb liiklusrikkumise tõendatuks, palub karistuseks määrata rahatrahv või vähendada mõistetud karistust ja mõista rahatrahv mõistlikus ulatuses.

Kaebuse esitaja lisas fotod (tlk. 12,13,14,15) kaebusele Tallinn-Narva mnt 127,940 ja

127,449 km kohta kiirusepiirangu alguse ja lõpptähise kohta ning sõiduki peatumise kohta 127.

km-l. s.o vahetul enne 126 kilomeetriposti Tallinna suunas, mis on pildistatud käesoleva menetluse käigus, millele viitab politseisõiduki numbrile viitav foto 126 kilomeetriposti taustal.

VTMS § 31 lg 1 1

sätestab, et

kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, - kui salvestisest nähtuvad:

1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;

oasja lahendamiseks olulised asjaolud. 3) väärte [RT I, 06.07.2013, 3 -

jõust. 16.07.2013] Fotodelt on tuvastatav D.U rikkumise koht 127. kms.o veidi enne 126-t.km-posti l või

vahetult selle kohal Tallinna suunas liikumisel ja eravärvides politseisõiduki osalemine liiklusjärelevalves. Tunnistaja Mxxx D.U

ütlustest nähtub, et ta sõitis D.U juhitavas autos juhi kõrval eesistmel ja nad tulid xxx ja saatis samal suunas. Kiirusmõõdikut tunnistaja autos ei vaadanud ajal sõnumit. Tunnistaja eitab pideva joone olemasolu 70 km/h piirangu alas.

Tunnistaja ütlused kohtuvälises menetluses seonduvad kohtus antud ütlustega, kus tunnistaja samuti oma ütlustes kinnitas t ta kiiruse ül rikkumise asjaolude kohta, e etamise kohta ei oska täpselt öelda, kuna tegeles sel ajal oma telefoniga.

Seega tunnistaja M.D.U ei kinnita D.U süüd ega lükka ka ümber temale esitatud rikkumise toimepanemist. Menetlusaluse isiku D.U erinevad tunnistaja M.D.U ütlused ütlustest, kes selgitas, et kaasreisija ütles temale 70 km/t, mis pidi viitama kiirusepiirangule. Tunnistaja M.D.U aga D.U ütlusi ei kinnita ja selgitas et tegeles oma telefoniga.

D.U ütlused on vastuolus ka tunnistajate R.Sxxx ja H.Jxxx , kusjuures kahe

ütlustega

viimatinimetatud tunnistaja ütlused seonduvad kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Seega hinnates D.U ütlusi, leiab kohus, et n mittetõepärased. D.U need o rikkumise toimepanemist eitav seisukoht on vastuolus tunnistajate R.Sxxx ja H.Jxxi ütlustega, kelle ütluste järjepidevus ja kontrollitavus on võimalik ning seondatav kiirusemõõteseadme protokolliga.

D.U ütlused on vastuolus tunnistaja M.Vexx ütlustega, kes ei kinnita, et ta ütles antud kiirusepiirangu 70 km/h kohta D.U poolt väidetud 70/km/h. Seega kohus jõuab järeldusele, et D.U liiklusalane rikkumine on patrullpolitseinike poolt tuvastatud õigesti, sõidukiiruse ületamist tunnistas D.U ka politseisõidukis politseiametnikega suulises vestluses kuni kiirmenetluse kohaldamise võimaluse äralangemiseni. Seejärel hakkas juht oma rikkumist eitama.

Vaatamata oma rikkumise mittetunnistamisele pidas D.U oma kaebuses võimalikuks, et kohus ei nõustu tema seisukohaga ning palus kohaldada rahatrahvi või vähendada karistust. Kohtuväline menetleja palub kohtuvälise menetleja otsus D.U-le määra tud karistamise kohta

jätta muutmata.

KOHTU JÄRELDUSED:

Kohus, menetlusaluse isiku kaitsja ja ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja

siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et D.U kaebus tuleb jätta rahuldamata ning PPA Ida prefektuuri 03.07.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,004128, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 3-ks kuuks tuleb jätta muutmata. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis , et D.U süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on ka - s

tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiiruse ületamine antud teelõig ei võtnud tarvitusele meetmeid oma ul oli tahtlik, sest D.U rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid ja liikus kiirusepiirangu

70 km tunnis mõjupiirkonnas kiirusega mitte vähem kui 24 km tunnis. Kohus leidis, et väärteo toimepanemine on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja D.U käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt. Antud juhul liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süü e on tõendatud

teo toimepanemin kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t lk 32), millest tuleneb, et menetlusalune isik D.U juhtis t xxx xxx-l Tallinna suunas ja liiklu mootorsõiduki sjärelevalve teostamisel mõõdeti antud sõiduki kiiruseks 98 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h +/- 5 km/h. Juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud nä Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjelda itu. tud mõõtmistulemuste käik on jälgitav ja mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ka tunnistajate R.Sxxx ja H.Jxxx selles 13.06.2013 kell 21.04 antud ütlused , et liiklusjärelvalve teostamise käigus xxx km-

l Tallinna suunas ja liiklusjärelevalve teostamisel mõõdeti antud sõiduki kiiruseks 98 km/h.

- 5 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h +/ Mõlema tunnistaja ütlused seonduvad kiirusemõõteseadme protokollis kajastatud rikkumise tehioludega ja sündmuskoha k ohtuvälise menetleja esindaja poolt sündmuskohta ohta nii kaebuse esitaja kui k iseloomustavate fotodega. Kohus hindas ka tunnistajate R.Sxxx ja H.Jxxxi ütlusi selles, et juht esialgu nõustus oma rikkumisega kuid muutis menetluse käigus oma seisukohta ja eitas toimepandud rikkumist s.o sõidukiiruse ületamist.

Seega on mist leidnud D.U poolt 13.06.2013 kell 21.04 xxx kmjuures tõenda l sõidukiiruse ületamise fakt. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus D.U ütlusi tõepäraseks selles, et ta ei ületanud antud teelõigul ubatud sõidukiirust 70 km/h ja leidis, et see ei ole tema sõiduki kiirus l

. Nimetatud seisukohas ei ole jälgitav kaebuse esitaja sellise seisukoha kujunemine ja veendumuse alus. D.U

üksnes eitab rikkumist ja tema ütlustest ei nähtu, et ta jälgis oma sõiduki kiirusemõõdiku näitu ja sellest ka juhindus. D.U esmalt tunnistaja M.Vexxx ütlused on täielikult ümber lükatud ütlustega, kes ei kinnitanud D.U ütlusi ja ei öelnud 70 km/h kiirusepiirangu ala tähistava liiklusmärgi kohta sõidukijuhile –„70 km/h“ kuna ta tegeles oma mobiiltelefoniga. Peale selle ka eelpoolnimetatud seisukohtadega tunnistajate R.Sxxx ja H.Juxxx ütlustega ja menetluse käigu kohta, kus isik esmalt tunnistas oma rikkumist kuid kiirmenetluse võimaluse välistamisest teadasaamisel asus rikkumist eitama. Kohus leiab, et nii rikkumise toimepanemise koht kui ka eatamise paik on selgelt sõiduki p eristatavad ja tuvastatud kohtuistungil

kajastavate tunnistajate ütlustega ja sündmuskohta fotodega.

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis tunnistajate ütlustega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks

D.U süülise käitumise tõendamisel. Lähtudes ülalt oma käitumisega e § 50 lg 5 p 3 sätteid oodust D.U rikkus Liiklusseadus

, millega pani toime Liiklusseaduse . § 227 lg 2 sätestatud süüteo

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusi -

d, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väär . Õigusvastasust ega süüd välis teo pani toime D.U

tavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Menetlusalusele isikule D.U-le e on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg

2 alusel määratud (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 karistuseks

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni sõiduki juhtimise õigus kuue kuuni) kolmeks kuuks.

Kohtuväline menetleja on valinud põhjendatult karistuse liigi s.o eriõiguse äravõtmise, kuna varasemad rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud piisav meede, mis hoiaks ära liiklusalaste rikkumiste toimepanemise. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rikkuja mõjutamiseks LS § 227 lg 2 sätte keskmises määras, sest ka varem on D.U mõjutatud rikkumistest hoiduma rahatrahvidega, kuid ilmselgelt ei olnud selline karistus piisav meede, et isik hoiduks uutest rikkumistest. LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo ee sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest st kohaldatakse rikkujale kuust kuni kolme kuuni. D.U ei ole toimepandud rikkumist kahetsenud ega veennud , et kohtuvälist menetlejat ta mõistab oma teo koheselt ebaõigeks ja on edaspidi hoolikam. Sellest tulenevalt näe ka kohus isiku vastutust kergendavaid asjaolusid karistuse kergendamise võimalusi kaaludes, veendumata kas isik edaspidi arvestab kõikidele liiklejatele täitmiseks ettenähtud liikluskorraldusi.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ja kohus selle seisukohaga nõustub. Kohus leiab, et menetlusalusele isikul

e määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-

07, p 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas :

KarS § uva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava

56 lg 1 teises lauses sisald

isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - 3-1-1-40-04 RT III 2004, 14, 174).“

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

D.U oma rikkumist ei tunnistanud. Ta ei kahetsenud toimepandut taotledes kohtult kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist seostamata seda oma eksimusega. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses

, mis on proportsionaalne toimepandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Menetlusalune isik on oma käitumisega selgelt näidanud, et vara ääratud karistused semalt m samalaadsete rikkumiste eest ei täitnud taotletud eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine, koormamata D.U rahatrahviga. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et üksnes rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik.

Kohtu hinnangul D.U määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

konkreetse karistuse kohaldamine, mis D.U-le sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata D.U kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.07 nr. 2440,13,004128 .2013 otsuse väärteoasjas millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

D.U kaitsja menetlusku

lude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalune isik on vaba valida endale lepinguline kaitsja või taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Lepingulise kaitsja valimisel ja kaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad menetluskulud menetlusisiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik