1-13-10881/2 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10881 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Taotluse esitaja ja taotluse liik süüdimõistetu Nikolai Lebedev, riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 29. novembri 2013 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 29. novembri 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.11.2013 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametnike suhtes, kuna avaldaja arvates on Tartu Vangla valvur P.M. , valvur E.T. ja peaspetsialist - üksuse juht K.T. toime pannud KarS § 324 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 15.11.2013 kriminaalmenetluse nr 13760000129 alustamata järgmiste põhistustega:

2.1 Prokurör, tutvunud kuriteoteatega, selle lisadega ja Tartu Vangla käskkirjaga 01.11.2013 nr 6-2/1343 N. Lebedevile distsiplinaarkaristuse määramise kohta, kinnipeetav Margus Kaur 29.10.2013 distsiplinaarmenetluse protokolliga ja nimetatud distsiplinaarmenetlustesse puutuvate dokumentidega, ei tuvastanud, et avalduses nimetatud asjaoludega seoses oleks Tartu Vangla ametiisikud toime pannud KarS § 324 järgi või mõne muu karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2 KarS § 324 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kinnipeetava ebaseadusliku kohtlemise - objektiivne koosseis seisneb kinnipidamisametniku poolt kinnipeetava inimväärikuse alandamises, diskrimineerimises või õiguste ebaseaduslikus piiramises ametiseisundit ära kasutades. Kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine peab olema toime pandud seotuna ametiseisundi kuritarvitamisega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes.

2.3 Prokurör selgitas avaldajale, et Tartu Vangla ametnikud täidavad vanglas neile vangistusseaduse ja muude õigusaktidega pandud ametiülesandeid. Kinni peetavad isikud peavad aga vanglas karistust kandes kinni pidama kindlatest käitumisreeglitest, mis tulenevad nii vangistusseadusest kui Tartu Vangla siseselt kehtestatud kordadest. Asjaolu, et avaldajale ei meeldi tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemus, ei ole iseseisvaks aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti ei ole avaldaja poolt toimepandud rikkumisele vanglateenistuja poolne reageerimine mitte Jumala mängimine nagu kirjeldab seda avaldaja, vaid oma igapäevaste tööülesannete täitmine vangla julgeoleku tagamisel.

Prokuröril puudub alus kahelda Tartu Vangla ametnike K.T. i, P.M. i ja E.T. e poolt ametiülesannete täitmise käigus vangla julgeoleku tagamisel vastuvõetud otsustuste seaduslikkuses ja sealhulgas ka otsustuses, mille kohaselt avaldaja käis jalutamas eraldiseisvas jalutusboksis koos kambrikaaslastega. Kinni peetav isik peab vanglas alluma vanglaametniku poolt läbiviidavale täielikule läbiotsimisele ja sellise toimingu läbiviimine on seaduslik tegevus, mitte aga kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine ja alandamine. Asjaolu, et võimuesindajate poolt vastuvõetud seaduslikud otsustused ei meeldi avaldajale, ei muuda neid otsustusi ebaseaduslikuks.

Edaspidiselt soovitab prokurör avaldajal kasutada enda õiguste kaitseks teisi seaduses ettenähtud võimalusi peale prokuratuurile kuriteoteate esitamise, näiteks esitada vanglateenistuse kaudu vaide Tartu Vangla direktorile, kui ta leiab, et distsiplinaarkäskkirjaga on rikutud tema õigusi või vabadusi jne. Samuti on tal õigus esitada igale ettekandele, mis koostatakse Tartu Vangla ametnike poolt seoses tema käitumisega, omapoolne seletuskiri. Käesoleva kuriteoteate hindab prokurör pahatahtlikuks ja ajendatuks avaldaja suhtes juba läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusest ja 03.11.2013 ettekande Tartu Vangla direktorile nr 367o koostamisest avaldaja poolt suhtlemisel vanglaametnikuga ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise tõttu, mitte aga objektiivselt aset leidnud sündmustest või asjaoludest, mis sisustaksid kuriteo objektiivsed tunnused.

Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid, žeste või žargooni. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. KarS § 275 järgi on aga võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega teise astme kuritegu.

3. Lähtudes eeltoodust on prokurör on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud väidetes ei esine KarS § 324 ega ühegi teise Karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi prokuratuurile teate esitamine, milles avaldaja arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSE SISU

4. Riigiprokuratuuri saabus 22.11.2013 N. Lebedevi kaebus 2 lehel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja kordab valdavalt juba varem avaldatud asjaolusid, avaldab oma arvamust seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toodud põhistustega ning kokkuvõttes soovib jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist KarS § 324 järgi Tartu Vangla ametnike K.T. i, E.T. ja P.M. i suhtes.

5. Riigiprokuratuuri prokuröri abi, olles tutvunud kaebuse ja kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kaebus ei sisalda ka täiendavat informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri teatises on põhjalikult ja motiveeritult kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaolusid käsitletud, seetõttu ei hakka prokuröri abi neid kordama. Riigiprokuratuur nõustub täielikult ringkonnaprokuratuuriga ja on seisukohal, et otsus kriminaalmenetlust mitte alustada on olnud õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks alust ei ole.

6. KarS §-s 324 nähakse ette kriminaalvastutus kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu inimväärikuse alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb kinnipeetava ebaseaduslikus kohtlemises, s.o. tema inimväärikuse alandamises, diskrimineerimises või tema õiguste ebaseaduslikus piiramises. Kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine peab olema toime pandud seoses ametiseisundi kuritarvitamisega ja need teod võivad avalduda aktiivses tegevuses kinnipeetava suhtes (nt vägivalla tarvitamine) kui ka passiivses teos (nt seaduslike õiguste kasutamise takistamine). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Tuvastatavad ei ole asjaolud, mis kinnipeetava ebaseaduslikule kohtlemisele osundaks. Käesoleval juhul ei esine Tartu Vangla ametnike käitumises ka ühegi teise kuriteo koosseisulisi tunnuseid.

7. N. Lebedev palus alustada kriminaalmenetlust vanglaametnike suhtes vahetult peale seda kui talle oli määratud distsiplinaarkaristus. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, milliste kinnipeetava õiguste ebaseaduslikku piiramist kaebaja poolt ette heidetakse. Kinnipeetavad on kohustatud täitma vangistusseadust, Tartu Vangla kodukorda ja teisi õigusakte, alludes vanglaametnike ja - teenistujate seaduslikele korraldustele, sh liikuma vangla territooriumil vastavate korralduste alusel. Samuti eelnimetatud õigusnormidest lähtuvalt teatud tingimustel vanglateenistuse ametnik võib jalutuskäigu katkestada ning vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine.

8. Tulenevalt kaebuse sisust peab prokuröri abi vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist. Vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peabki prokurör või uurimisasutuse ametnik esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses.

9. Kriminaalmenetlust alustatakse kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul. Avalduses ei sedastata kuriteo tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseisu. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.

TAOTLUSE SISU

9. N. Lebedevi esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud N. Lebedevi õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

10.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

10.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib N. Lebedev Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Eelnevast menetlusest nähtub, et N. Lebedev soovib saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla ametnike suhtes, kuna leiab, et nad on toime pannud KarS § 324 kvalifitseeritavad kuriteod. Hinnates N. Lebedevi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus N. Levedevi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, rõhutades vaid järgmist.

10.3 KarS § 324 objektiivne külg seisneb kinnipeetava ebaseaduslikus kohtlemises, mis peab olema toime pandud seoses ametiseisundi kuritarvitamisega. Lisaks eeldab nimetatud kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Selliseid asjaolusid ringkonnaprokuratuur asjakohaste dokumentidega tutvunult ei tuvastanud. Prokurör on avaldajale ka selgitanud, et vangla ametnikud täidavad neile vangistusseaduse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning kinni peetavad isikud peavad kinni pidama seaduse ja vangla kodukorraga kehtestatud korrast. Täieliku läbiotsimise läbiviimine on seaduslik tegevus, mitte kinnipeetava või tema inimväärikuse alandamine. Asjaolu, et avaldajale ei meeldi tema suhtes läbi viidav distsiplinaarmenetluse tulemus, ei ole iseseisvaks aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Lisaks on prokurör selgitanud, et N. Lebedevil on sellises olukorras muid enda õiguste kaitseks ettenähtud võimalusi (nt vaide esitamine distsiplinaarkäskkirjale, omapoolse seletuskirja esitamine ettekandele). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ei ringkonnaega Riigiprokuratuuri määrusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kinnipeetava ebaseaduslikule kohtlemisele, mistõttu asub apellatsioonikohus seisukohale, et N. Lebedevi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas