4-13-7484/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7484 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär

Tõlk Ave Mõistlik

Oksana Mametova

Väärteoasi V.U väärteoasi karistusseadustiku (KarS) §

218 lg 1 tunnustel

Väärteoprotokoll: AB1354261 (väärteoasi nr 2316,13,008835) Menetlusalune isik

V.U (isikukood XXX, elukoht

Xxx; kodakondsus määratlemata, töökoht puudub, invaliidsuspensionär) Kriminaalja väärteokorras varem karistatud; Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 04.12.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Helme Künnapuu V.U

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V.U väärteo toimepanemises KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 2 (kaks) päeva.

1. V.U-le mõistetud arest 2 (kaks) päeva kuulub ärakandmisele Põhja

Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

2. V.U tuleb arest ära kanda hiljemalt 21. jaanuariks 2014.a.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada V.U suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult 4-13-7484

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav alates 04.12.2013.a.

Asjaolud, menetluskäik

10.10.2013.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1354261, mille kohaselt V.U 10.10.2013.a. kella

14.10 ajal Sõle 51 asuvas Selveris sõi poesaalis ära kuivatatud musti ploome ning möödus seejärel kassast, jättes söödud ploomide eest tasumata kokku summas 0,20 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- tunnistaja XxxV™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused,

- Selver AS avaldus nr 366,

- õigusvastase teo toimepanemise akt,

- karistusregistri väljavõte.

Menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungi protokolli koostamist ja tunnistab väärteo toimepanemist, kahetseb. Tahab lisada, et pakkusin neile selle eest raha, nad keeldusid. Pakkusin seda siis juba turvatöötajatele. Mul oli raha, ma lihtsalt proovisin, kas seda saab süüa. Kassadest läksin mööda, sest olin need ära söönud, ma ei mõelnud, et pean nende eest maksma, kui ainult proovisin.

Kohtuväline menetleja esindaja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et asja saab arutada ilma isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega.

Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 5 päeva, rahatrahvid on tal tasumata, samalaadsete tegude eest varem karistatud nii väärteokui kriminaalkorras.

Kohtuotsuse põhjendused KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et V.U süü 10.10.2013 KarS § 218 lg 1 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo aset leidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et V.U oli läbinud kaubaga kassaliini, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, on tõendatud tunnistaja Xxx ütlustega, mille kohaselt 10.10.2013 olles tööl Pelgulinna Selveris Sõle 51, nägi ta, kuidas naisterahvas musta-punaste triipudega siniste teksapükstega võttis kuivatatud ploome ja pähkleid ja sõi neid müügisaalis. Ta tuli kassaliini, kus maksis ülejäänud kauba eest. Naisterahvas väljus kassaliinist kella 14:10 ajal maksmata kauba eest summas 0,20 eurot; Selver AS videooperaator

Xxx10.10.2013 koostatud avaldusega, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta isik, kelle juurest avastati Selver AS kuuluvat maksmata kaupa must ploom kivita 0,046 kilo 0,20 euro väärtuses; õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt 10. Oktoobril 2013 kell 14:10 võttis naisterahvas pähkleid ja ploome Pelgulinna Selveris Sõle 51, lihtsalt sõi neid ära müügisaalis. Vaidlust selles, et mustad ploomid V.U jaoks võõras vallasasi olid ning, et tegemist on KarS § 218 mõttes väheväärtusliku asjaga (0.20 eurot), ei ole. Kuivõrd kaup ei olnud mõeldud klientidele proovimiseks, vaid oli müügiks, siis oli V.U kohustus nende eest ka tasuda.

Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd menetlusalune isik on poesaalis juba tarbinud ära kauba ja kassarivi läbinud kauba eest tasumata, seega teadlikult toime pannud süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V.U käitumine kvalifitseerub KarS § 218 lg 1 järgi.

V.U karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut karistatud väärteokorras, sh

KarS § 218 lg 1 järgi (viimati 25.10.2010) ja ka kriminaalkorras KarS § 199 rikkumise eest (viimati 20.06.2011) nii vangistuse kui ka arestiga. Rahalised karistused tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud V.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karistust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab süütegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.U varasemalt karistatud varavastaste süütegudega seotud rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et V.U on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest.

Aresti määra valikul arvestab kohus lisaks eeltoodule ka varastatu väärtust, s.o 20 senti. Kohus peab kohaseks karistuse määraks kaks päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.01.2014.a.

Kristina Väliste