1-12-8874/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-8874

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03 detsember 2013.a kohtumaja Jõgeva Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-12-8874

Kohtu

istungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Merike Maidla Taotlus

erakorraline ettekanne kohta H.B Süüdimõistetu

H B . (isikukood xxx, eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx) RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele . le H B - Tartu Maakohtu 19.09.2012.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-12-8874 , mille kandmisest ta Tartu Maakohtu mõistetud karistuse

10.09.2013 kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud .a määrusega enne tähtaega vabastati, kaheksa

(kakskümmend ) päeva vangistust.

Kohustada H.B ilmuma vangistuse kandmiseks 06. jaanuaril 2014.a kella

10.00-ks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Karistuse kandmise algust arvestad

H B . karistuse kandmisele asumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 19.09.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-

8874 tunnistati H.B

süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust H. le 12.12.2011.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud B-

karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Alar

2 (3)

H. le 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.10.2012.a. H. B - B asus Tartu vanglas kariostust kandma 22.10.2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.09.2013.a kohtumäärusega (1-12-8874) vabastati

H. temale 19.09.2012.a otsusega mõistetud vangistuse (1 aastat 4 kuud) B

kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Kohtumäärus jõustus 23.09.2013.a ja samal päeval H. vabanes vanglast. B

11.11.2013.a esitas Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande , millega teeb ettepaneku pöörata

H. karistus täitmisele. B

Ettekandest nähtub, et lisaks tavapärastele kontrollnõuetele määrati H. le KarS § B-

75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus kriminaalhooldusperioodil mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Piirkondliku politseitöö teenistuse vanemspetsialist Liia Rebane saatis 07.11.2013.a kriminaalhooldaja elektronposti patrullpolitseinik Riin Tamm poolt koostatud kiirmenetluse otsuse, millest nähtub, et 03.11.2013.a. kell 10.09 pani isik toime väärteo LS §

259 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et H. juhtis jalgratast Adavere B -Pisisaare teel, Pajusi suunal seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,443 mg/l ja talle on määratud rahatrahv 40 eurot.

Kriminaalhoold

ajale on H. 07. novembril 2013.a andnud seletuse, et tarbis B

03. novembri 2013.a õhtul hilja kanget õlut. Järgmise päeva hommikul sõitis jalgrattaga Adaverre ja tagasiteel koju pidas politseitöötaja ta kinni ning tuvastas alkoholijoobe.

Käitumiskontrolli ajal on H. ga toimunud neli kohtumist B -

(30.09.13/07.10.13/17.10.13/07.11.13). Koostatud on hoolduskava, kus on planeeritud tegevusi riskide vähendamiseks. Kriminaalhooldusametnik on isikule selgitanud

kriminaalhooldusalusele kohtu poolt määratud kohustuste täitmise vajalikkust ning rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ja suunanud teda erinevate sotsiaalprogrammide töölehtede abil. H. on katseajal täitnud töölehed: Kas Peaksid Alkoholikasutuse Pärast Muret B

Tundama?, Esmane intervjuu, Hinnang Oma Olukorrale, Küsitlus joobes juhtijatele. H.B töötab alates 01.10.2013.a töölisena AS s Põltsamaa Felix ja vastav leping on -

ametnikule esitatud. Vestlustel on ametnik selgitanud alkoholi mõju hooldusaluse tervisele, mõtlemisele ja käitumisele ning mõjutanud isikut järgima kriminaalhooldaja soovitusi. Samuti on analüüsitud H. seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. B

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Teisi kohustusi täitis H. nõuetekohaselt B , kuid rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

H. alkoholi tarvitamisele selgitust anda ei osanud. Ta oli vaheljäämisele eelneval B

päeval ostnud 2 eli kanget õlut, mida kodus tarvitas ja järgmisel hommikul politsei -liitrise pud tuvastas tal joobe. Ta kahetseb, et nii läks ja kavatseb minna ravile. Varem ei olnud rahaliselt võimalik, nüüd on pannud arsti juurde aja kinni.

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg 4.

Kriminaalhooldaja ettekandest ta rikkus

ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et ennetähtaegsel vabastamisel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi vaid veidi enam, kui kuu möödumisel vabanemisest. Süüdimõistetu oli selleks ajaks korduvalt kohtunud

3 (3) kriminaalhooldajaga ja temaga oli viidud läbi erinevaid programme, et vähendada rikkumiste toimepanemise riski ja analüüsida alkoholi tarvitamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi.

Vaatamata selle H. rikkus kehtestatud nõuet ja tegi seda kavatsetult B . Eelnev

näitab, et H. ei ole võimeline käituma nõuetekohasel viisil, et karistus vabaduses B

kanda Alkoholi tarvitamine

on olnud tema põhiliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel.

H. asus talle mõistetud karistust, mis oli 1 aasta 4 kuud vangistust, kandma B

22.10.2012.a ja vabanes 23.09.2013.a, seega on karistuse kantud osa 1 aasta 2 päeva ja kandmata osa 3 kuud 28 päeva. Kohus leiab, et puudub käesolevalt alus H. B

vahistamiseks ja kohus määra süüdimõistetule tähtaja ise vanglasse ilmumiseks. H.B karistuse kandmist arvestatakse alates tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427.

Kohtunik