4-13-7749/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-7749

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsembril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-7749

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

H.L kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.11.2013 otsusele väärteoasjas

nr 2302,13,013128 (10220132354533)

Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2

Toimepanemise aeg ja koht: 02.novembril 2013 kell 10:54

Peterburi tee (Tartu mnt ülesõit), Tallinn

Kaebuse esitaja

H.L (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht puudub)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Korrakaitsebüroo Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.11.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,13,013128 (10220132354533) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista H.L-ile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 (ükssada) eurot.

3. Võimaldada H.L tasuda mõistetud rahatrahv 100 (ükssada) eurot osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 25 (kakskümmend viis) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.11.2013.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,13,013128 (10220132354533) näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas, arvele 221023778606 Swedbank pangas, arvele 17001577198 №rdea Bank pangas või arvele 333416110002 Danske Bank pangas), märkides viitenumbri lahtrisse kiirmenetluse otsuse number 10220132354533 ja selgitusse „rahatrahv väärteoasi nr 4-13-7749, H.L“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse käik

17.11.2013 laekus Harju Maakohtule H.L kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.11.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,13,013128 (10220132354533). Eelnimetatud kiirmenetluse otsusega karistati H.L LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. H.L selgitab oma kaebuses, et ta tunnistab oma süüd rikkumises, mille pani toime 02.11.2013 kella 10:54 ajal Peterburi teel (Tartu mnt ülesõit), kuid ei ole rahul määratud rahatrahvi suurusega. Kaebaja palub kohtul üle vaadata trahvi suurus, kuna varasemad väärteorikkumised tal puuduvad. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestab ka seda, et mootorsõiduki juhtimine kiirusega 74+/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, näitab isiku suhtumist liiklusnõuetesse. Karistusmäära valikul lähtub kohtuväline menetleja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, et „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Vaidlustatud kiirmenetluse otsuselt nähtuvalt karistati H.L LS §

227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o

160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, kuid otsuse tegemisel võttis arvesse, et isik on eelnevalt väärteokorras karistamata. Seega on kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel karistusmäära valikul õigesti lähtunud otseselt kõrgema astme kohtu juhistest. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud H.L kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsusest (VT lk 1, 2) selgub, et 02.11.2013 kell 10:54 juhtis H.L Peterburi teel (Tartu mnt ülesõit) mootorsõidukit Ford Mondeo (registreerimismärk XXX) kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

21 km/h, sõites kiirusega 74+/-3 km/h (lubatud 50 km/h). Menetlusalune isik pani toime LS §

227 lg 2. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 4) kohaselt liikluspolitseinik Toomas Korenev mõõtis 02.11.2013 H.L poolt juhitud mootorsõiduki Ford Mondeo (registreerimismärk 191SRX). Nähtuvalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte UX014786 12.07.2013 TTRSS 13/00128 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel mõõtmise päeval kell 08:00 ning seade oli töökorras. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ning seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Maanteeamet liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 5) kohaselt H.L omab juhtimisõigust alates 08.20.2002. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on H.L tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk pöördel). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et H.L süüline käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. H.L-ile määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.L on eelnevalt väärteokorras karistamata. Kaebusest selgub, et H.L mõistab oma rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja H.L-ile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 2 järgi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot. KarS §

66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt H.L on töötu. Kohus on seisukohal, et H.L sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul s.o

25 (kakskümmend viis) eurot kuus.

Leo Kunman

Kohtunik