2-13-1354/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

3. detsember 2013.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-1354 Tsiviilasi E.V.i hagi M.T. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.V., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja E.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja M.T., isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, töökoht Xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Välja mõista M.T.ilt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 160.00 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 3. detsembrist 2013.a igakuuliselt alaealise lapse E.V.i (Vaher, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista M.T.ilt elatise võlgnevus lapse E.V.i ülalpidamiseks ajavahemiku 31.01.2013.a – 2.12.2013.a eest summas 1610.66 (üks tuhat kuussada kümme ) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) senti. Elatis tasuda hageja seadusliku esindaja E.V.`i pangakontole xxxxxxxxxxx. Elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

31. jaanuaril 2013.a esitas E.V. seaduslik esindaja kaudu Pärnu Maakohtusse hagiavalduse M.T. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja on oma isadust tunnistanud aga on keeldunud vabatahtlikult ennast isana kandma lapse sünniakti.

Tsiviilasi nr 2-13-1354

2 (3) 6.11.2013.a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning tunnistas, et on E.V.i bioloogiline isa. 12.11.2013 on kohus põlvnemise osas teinud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja on tuvastanud, et E.V. põlvneb M.T.ist. Istungil selgitas kostja elatise osas, et ta ei suuda kummalegi lapsele tasuda kuus 160 eurot. Kostja sissetulek on brutona 530 eurot kuus ning kui teeb ületunde siis laekub kontole kuni 520 eurot. Kostja märgib, et on võimeline tasuma kokku 160 eurot kahe lapse peale.

Kohtuotsuse põhjendused Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Pärnu Maakohtu hagi õigeksvõtul põhineva otsusega 12.11.2013.a. on tuvastatud E.V.`i põlvnemine M.T.`ist. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2013.a 160 EUR).

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajadusi. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole tõendanud, et teine laps jääb elatise väljamõistmisel miinimummääras vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja teenib palka. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 10 kuuga on laekumisi olnud kokku 8442.11 eurot, milles töötasu 7082.35 eurot. Seega on kostjal olemas vahendid elatise maksmiseks. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil.

PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna antud juhul ei ela kostja koos lapsega ega ole pöördunud hageja ema poole nõudega võimaldada ülalpidamist anda muul viisil, on esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-36-08) ei saa vanemalt , kellest põlvnemine kohtus tuvastati nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist , kuid saab kohtus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitatud kohtule 31.01.2013.a. Kuivõrd haginõue ulatub 31. jaanuarisse 2013.a , siis peab kohus tulenevalt

Tsiviilasi nr 2-13-1354

3 (3) Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 31.01.2013 – 2.12.2013.a oli 1610.66 EUR (160 EUR x 10 kuud = 1600 + 2 päeva x 5,33(160:30) ), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1610.66 eurot ja alates otsuse tegemisest elatis 160 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik