1-13-8076/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-8076

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2013. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-8076

Täitmiskohtunik

Ene Muts

Kohtuistungi sekretär

X Kriminaalasi

Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus

Kinnipeetav H.A

isikukood: xxx; elukoht X

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata H.A tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 23.09.2013. a otsusega mõistetud vangistusest. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 03.12.2013. a.

Asjaolud ja menetluse käik H.A tunnistati Pärnu Maakohtu 23.09.2013. a otsusega süüdi KarS § 213 p 1 järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima, s.o. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 20.10.2011.a. mõistetud karistusega. Karistusaja algus on 19.04.2013. a. ning karistusaja lõpp on 19.04.2014. a.

H.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 10-l korral:

1. 29.05.2000.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 5 kuud 3 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele 11.12.2000.a.

2. 15.03.2001.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 5 kuud ja 10 päeva

3. 08.01.2002.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud

4. 16.01.2002.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud

5. 13.02.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 424 järgi vangistusega

8 kuud

6. 28.12.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud ja 2 päeva

7. 06.02.2007.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, § 418 lg 3 p 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 3 kuud

8. 25.02.2008.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 209 lg 2 p 1, § 349 järgi vangistusega 2 aastat ja 10 kuud

9. 23.01.2009.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 424 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Vabanes karistuse kandmisest 16.12.2010.a.

10. 20.10.2011.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja

6 kuud, KarS § 349 järgi vangistusega 1 aasta KarS § 64 lg1,3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel lõplik karistus 1 aasta vangistust tingimuslikult 2 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele 10.06.2013.a. Pärnu Maakohtu määrusega, karistuse kandmise algus 19.04.2013.a. Vangistuses H.A distsiplinaarkaristused puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 50%. H.A alustas alkoholi tarvitamist 15-aastaselt. Alkohol on mõjutanud tema elu, mõjutanud mõtlemist ja käitumist. H.A on kuritegelikud hoiakud. Ta on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

H.A puudub vabaduses kindel elukoht. Tema varasemast töökogemused on olnud lühiajalised. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku H.A tingimisi enne tähtaegselt vabastamise korral määrata talle katseajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kriminaalhooldusametniku andmetel puuduvad H.A lähedased, kelle juurde on võimalik vabanemise korral elama mina. Töökoha olemasolu ei ole kinnitatud.

H.A seletas, et ta sooviks vabaneda, kuigi annab endale aru, et ennetähtaegselt vabanemine paneb teda raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Tal on töökoht Soomes ja seetõttu on kriminaalhooldusele allumine problemaatiline. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et H.A puhul on täidetud küll vabastamise formaalsed eeldused, kuid täidetud ei ole vabastamise materiaalsed eeldused, mistõttu ei toeta ma H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puuduvad vabastamise materiaalsed eeldused. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, on oluline, et ta suudaks nimetatud paragrahvis sätestatud nõudeid ka järgida. Vastasel juhul ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete eduka järgimise üheks olulisimaks eelduseks on prokuröri hinnangul kindla elukoha olemasolu. Nii vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt koostatud iseloomustavast materjalidest nähtuvalt puudub H.A vabaduses olles kindel eluase. Seega ei ole prokuröri hinnangul võimalik H.A suhtes ka kriminaalhooldust teostada, kuna sisuliselt ei vasta H.A KarS §-s 75 sätestatud nõuetele. Samuti on oluline märkida, et iseloomustavatest materjalidest nähtuvalt puudub H.A vabaduses olles teda toetav sotsiaalne võrgustik, kuna isik on katkestanud kõik suhted lähedastega. Säilinud on üksnes kriminaalne tutvusringkond, mis tähendab, et suure tõenäosusega jätkaks H.A ennetähtaegselt vabadusse pääsemisel kuritegude

toimepanemist. Lisaks puuduks H.A võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel sissetulek, mis tähendab, et kuritegude sooritamine isikliku kasu saamise eesmärgil on samuti üsna tõenäoline.

Veel on oluline märkida, et H.A on varasemalt karistatud kokku kümnel korral. Reaalset vangistus kannab H.A aga juba seitsmendat korda, mis tähendab, et varasemad ärakantud karistused ei ole motiveerinud teda piisavalt edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Hinnates nii H.A isikut kui ka tema varasemat elukäiku, võib prokuröri arvates suure tõenäosusega väita, et ka viimati mõistetud ning praeguseks osaliselt ärakantud karistus ei ole piisav, et ära hoida H.A poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks võib välja tuua ka veel fakti, et H.A-le on varasemalt antud kahel korral võimalus kanda oma karistus vabaduses. H.A vabanes ennetähtaegselt vangistusest 27.06.2008, kuid pani katseaja alguses toime uued kuriteod. 20.10.2011 määrati H.A kriminaalhooldusele, kuid H.A ei järginud kontrollnõudeid, ei ilmunud määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele ning ei asunud täitma talle mõistetud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahjud. Seega puudub prokuröril veendumus, et H.A suudaks ka praegu ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldusnõudeid täita. Puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse arvata teisiti.

Kohtu seisukoht KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.A on teise astme kuritegude eest mõisetud karistusest poole karistusajast ära kandnud ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 järgi formaalne alus tema vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamiseks. Kohus leiab, et H.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. H.A on elukoht tema enda sõnul X. Enne karistuse kandmisele asumist elas ta teises linnas X juures, kellega suhted on muutunud ja sinna tagasi minna ei ole võimalik. Materjalide ettevalmistamisel ei ole elukohta X määratletud. Ka on H.A töökoht Soomes, kus ta ka peamiselt seoses tööga elab. Eeltoodud asjaoludel on katseajal kriminaalhoolduse teostamine küsitav ning see asjaolu võib panna H.A raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. H.A isikut iseloomustab varasem korduv karistatus. Samal ajal ei ole talle karistuse kandmise ajal midagi ette heita. Pärast karistusaja lõppemist vangistusest vabanemise järel on alust järeldada, et H.A on muutnud suhtumist varasematesse eluviisidesse ja jätkab vabanemisel seaduskuulekat elu.

Ene Muts täitmiskohtunik