4-13-6869/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht 02.detsember 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-13-6869

(kohtuvälises menetluses nr 251012001902) Lahend väärteomenetluses

Lääne Prefektuuri 05.06.2012 otsus R.L-i

karistamises LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut,

s. o 200 eurot Menetlus l

ahendi täitmisel lahendatav küsimus Sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond (registrikood 70008747; aadress Tallinna 12, 72720 Paide; e-post: laane@politsei.ee) Kohtunik Kalev Kuningas Isik, kelle suhtes on avaldus esitatud

R.L (isikukood xxx; elukoht xxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Virge Välb

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) 48, tegi kohus otsustused. Otsustus

ed

1. J rahuldamata avaldus R.L-i tasumata rahatrahvi asendamiseks ätta sissenõudja arestiga. Täiendavad otsustused

2. Seoses määruse tegemisega aata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile Virge Välbile s ja R.L-ile. Selgitused

3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Sissenõudja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse R.L-ile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt

- karistusseadustiku (KarS) § s 72 sätestatule. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 50 trahviühikut, s. o 200 eurot. Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud e-posti aadressil 08.03.2012 ja 26.07.2012, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks.

Sissenõudja väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks.

TMS § 201 lg 1 kohaselt on sissenõudja kohtule esitatud taotlusega teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

Kohtu põhjendused

VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata.

Kohus osundab asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetl dokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimalikuks us menetluse tulemiks on põhiõiguste riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus sissenõudja on esitanud süüdlase usaldusväärse aadressi (ka kontaktandmed). KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. VTMS § datakse vääteomenetluses -de 1 ja 2 kohaselt kohal ka karistuste täitmisele pööramisel kriminaalmenetluse sätteid.

Sissenõudja on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud.

Kohtutäituri teatise kohaselt ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Samas ei ole esitatud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras:

1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas.

Süüdlase varalist seisundit on kohtul võimalik hinnata sissenõudja esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei ole kohtule esitatud avalduses ja selle lisades võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumises kohta on järeldatud eelkõige registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust avaldusest ei nähtu.

Kohtu hinnangul on sissenõudja pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varaline seisund ja võimekus rahatrahvi reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud

täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.

VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt.

VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas

Kohtunik