1-11-10687/36 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-11-10687 (kohtueelses menetluses nr 11260102535) Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsus T.D Suti karistamises KarS

ja karistamises liitkaristusena § 266 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud 20 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Avaldaja kriminaalhooldusametnik Albina Jakovlev Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu T.D (isikukood XXX ; elukoht

xxxxxxxxxx xxxx xx-x xxxxxxxxxxxx )

Resolutsioon

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorralised ettekanded nr 56471 ja nr 57212 osaliselt:

1.1 Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsus e täitmiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel T.D Sutile täiendava kohustusena läbida sõltuvusravi alkoholi ;

1.2 kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra jätta rahuldamata; Täiendavad otsustused

2. S T.D Sut ja Viru Vangla Noorte

eoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia ile kriminaalhooldusosakonna . le Selgitused le kohtumääruse

3. Selgitada, et -

kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

Asjaolud T.D on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsusega KarS § 266 lg 1 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile. T.D Sutile määrati katseajaks KarS §

2 alusel käitumis

75 lg kontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) jätkama üldhariduse omandamist või omandama eriala või otsima endale töökoha.

Tartu Maakohtu 31. detsembri 2012 määrusega on T.D Sutile määratud täiendava kohustusena osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on

r kriminaalhooldusseaduse (K HS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja le ettekande käitumiskontrollile allutatud T.D Suti kohta. T.D ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja Ettekandest nähtuvalt

narkootikume. Ametnik Kai Kapp on koostanud 13.05.2013 T.D Suti kohta alkoholitarvitamise kohta protokolli. Kontrollimisel selgus, et T.D Sutil on kontrolli hetkel alkoholi näit veres 0,206 mg/l. Karistusregistris oli T.D Suti kohta kiirmenetluse otsus Alkoholiseadus § 70 kumise kohta avalikus kohas. Viru Vangla Kolmanda üksuse rik

kriminaalhooldusametnik sai 06.11.2013.a Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonnast vastuse päringule T.D Suti Alkoholiseadus § 70 rikkumisega kohta seoses avalikus kohas 28.09.2013.a. Kriminaalhooldusalune ei suutnud oma käitumist kontrollida ja käitus avalikus kohas ebasobivalt (teatise koostanud politseiniku suuline info), sest oli tugevas alkoholijoobes 29.09.2013.a Tartu linnas Sõpruse pst õhtusel ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll puudub, sest T.D ei olnud võimeline alkoholi testi tegema. Oma seletustes T.D selgitab, et kuna läks tütarlapse ja emaga tülli, siis ei osanud muud teha, kui jõi alkoholi, et muret leevendada. Teistkordse rikkumise kohta selgitab, et kahetseb toimepandud tegu ja on nõus minema alkoholismiravile. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada T.D Sutile määratud katseaega 3 kuu võrra ja määrata lisakohustusena alluda ettenähtud ravile.

Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 l

3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või g kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Kr esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus Erakorraline ettekanne sätestatud juhtudel. sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi mu

utmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle - pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vas - tavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt KarS § 75 lg le 3 võib kohus kriminaal - hooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumis i ajaks määratud kohustusi või panna süüdi kontroll - mõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. -

KarS § 75 lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS § s 76 sätestatud juh - ul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekannetest on T.D katseaja jooksul rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Tulenevalt eeltoodust järeldab kohus, et T.D ei ole oma käitumises ja hoiakutes veel vajalikke muutusi teinud ning suhtub temale antud võimalusse karistuse kandmiseks katseajaga liiga kergekäeliselt. Kuna süüdimõistetu mitteõiguskuulekas käitumine on

kriminaalhooldusametniku esitatud , on ettekannetest nähtuvalt seotud eelkõige alkoholiga põhjendatud karistuse eesmärgi saavutamiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel T.D Sutile täiendava kohustusena läbida alkoholi sõltuvus Katseajaga jätkamine ja lisakohustuse

ravi. määramine aitavad tagada karistuse eesmärkide saavutamise, võimaldades teostada isiku üle järelevalvet ning teda samas ka positiivselt suunata.

Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse katseaja pikendamise osas on kohus seisukohal, et kuna KarS § 74 lg 3 kohaselt on katseaja maksimumtähtajaks 3 aastat ning Tartu Maakohtu 10.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-10687 on juba T.D Suti suhtes kohaldatud KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel katseaja maksimumtähtaega 3 aastat ning kohtul on võimalik katseaega KarS § 74 lg 4 alusel pikendada ainult KarS § 74 lõikes 3 sätestatud katseaja raamides, s.o kõige pikemalt kokku kuni 3 aastani, siis puudub kohtul võimalus katseaja pikendamiseks, millest tulenevalt jätab kohus erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku, pikendada T.D Suti suhtes kohaldatavat katseaega 3 kuu võrra, rahuldamata.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätesta tüki tud KrMS 15. pea §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik