1-13-10505/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-13-10505

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-10505 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi N.I süüdistuses KarS § 424 järgi

Prokuröri abi Paul Pikma

Süüdistatav

N.I, isikukood: XXX, Eesti kodanik,

kesk-eri haridusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral –

11.05.2013.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat.

Alates 01.11.2013.a tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 31.10-01.11.2013)

Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.I KarS § 424 vangistus 6 järgi ja mõista talle karistuseks

(kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise lugeda karistusaja hulka N.I aeg 31.10-01.11.2013.a. s.o 2 päeva ning

5 (viis) lõplikuks karistuseks määrata vangistus kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse, s.o 11.05.2013

Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 26 päeva vangistust.

KarS § 69 lg.1 kohaselt asendada mõistetud vangistus – 296 päeva – üldkasuliku tööga 592 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud.

KarS § 69 lg.4 kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § kohaselt on N.I

75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena N.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

LS § 127 alusel on N.I kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk BMW 318i registreerimismärgiga XXX(VIN-kood:XXX, esmane registreerimine 13.01.1994).

Asitõendid – CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse:

N.I-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-10505, sundraha, muud menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

N.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.10.2013 kella 14:49 ajal Harjumaal

Padise vallas Keila-Haapsalu mnt 21. kilomeetril mootorsõidukit BMW 318i

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l).

Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Oma käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega N.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav N.I, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus N.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud, mida suurendada eelmise kohtuotsuse, s.o 11.05.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, liitkaristuseks liitkaristuseks 9 kuud 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga 592 tundi tähtajaga 18 kuud. Lisakaristusena võtta N.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. KarS §83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk BMW 318i registreerimismärgiga XXX(VIN-kood:XXX, esmane registreerimine 13.01.1994). Eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva arvata karistusaja hulka.

Kohtuistungil jäi süüdistatav N.I sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, koopiate kulu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel N.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

N.I-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 480 eurot, kaitsjatasu 96 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik