4-13-72/43 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-72 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Väärteoasi F.I kaebus PPA Ida prefektuuri 19.12.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,12,009805, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot ja LS §227 lg 5 p1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 lisakaristusena -ks kuuks Väärteoasja arutamise aeg

11.09 ja 28.10.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Andres Visnapuu Menetlusalune isik , isikukood xxx, F.I töökoht puudub, elukohtxxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Jätta rahuldamata F.I kaebus ning jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2012 otsus väärteoasjas nr 2440,12,009805, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 lisakaristusena -ks kuuks.

Rahatrahv tasuda st

30 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtaja Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220125358135 selgituse „ F.I nr 4-13-72 rahatrahv“.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vas kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul tavalt Liiklusseaduse § 127 on F.I alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Vastavalt VTMS § 2 ja KrMS § 180 lg 1 F.I kaitsja Marko Tiiriku taotlus F.I-le osutatud õigusabi eest tasu nõue 306,00 eurot jätta süüdimõistetu kanda.

F.I tasuda 306,00 eurot BELLUM ÕIGUSABI OÜ kassasse aadressil xxx xxx

5 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumise tähtaega. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 3.12.2013.

Kohtu poolt uuritud tõendid:

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsusega

19.12.2011 kvalifitseeriti F.I pool

t Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätete

rikkumine ine km tunnis, mis oli toime s.o lubatud sõidukiiruse ületam mitte vähem kui 34 pandud xxx

ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel määrati sõiduki juhtimisõiguse lisakaristus

äravõtmine 2 kuuks.

oma otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei Kohtuväline menetleja

tuvastanud.

Kohus uuris väärteoprotokolli nr. AB 1296474 xxx(tlk 11,12 ), millest nähtub, et nimetatud kuupäeval kell xxx juhtimisel asulas kiirusega 87 +/- 3 km/tunnis, lubatud kiirus

4 km /h.

0 km/tunnis, s.t ületas kiirust mitte vähem kui 3 Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja

O.Lvovi

ütlustega. Menetlusalusele isikule on

väärteoprotokollis esitatud süüdistus arusaadav kuid ta sellega ei nõustu. VTMS § s 19 ettenähtud õigused j

- a kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri.

Tunnistaja Dxxx Sxxxi ütlustest nähtub, et xxx xxx xxxx suunas peale 11 õhtul tuli ja sõitis viaduktilt alla. Temale sõitis pärast pööret lihakombinaadi juurde s.xxx- 2 km - vastu F.I auto ning auto ja tema järgi sõitis politseipatrull vilkuritega. F.I politseiauto vahemaa oli umbes 20 m. Kohtlakus tunnistaja Järvelt kuni selle kohani, ülalmainitut nägi oli 1,5

-2 km. Hiljem kui jal

ta mängis F.I-ga gpalli, küsis temalt, kas ta ületas kiirust.

Tunnistaja Oxxx Lxxxütlustest nähtub, et xxx koos patrullpolitseinik Pxxxl Rxxx sõitsid

liiklusjärelevalvet teostades . Nägid, et nende sõitis halli värvi sõiduauto xxx suunas le vastu

xxx, mis tegi nende xxxsuunas ning kiirendas intensiivselt, ees järsu ümberpöörde ja sõitis mille tõttu ja hakkasid sõiduki kiirust mõõtma. Kuid sõiduk nad kohe pidurdasid politseiautoga

hakkas eemaldudes

neil tekkis liiga suur vahemaa ning siis nähtavuse piirest ära kaduma,

patrullautoga sõitsid sõidukile uuesti järgi 70) jäid xxx politseiautoga uuesti seisma ja said

sõiduki

87 km/h. Peale fikseerimist sõitsid sõidukile järgi kiiruseks fikseerida ja andsid peatumis

juhiks osutus F.I. märguande. Sõiduk peatus ja mootorsõiduki Sõites on kiirusmõõteseadmega võimalik eesliikuva sõiduki kiirust mõõta, kuid politseiametnikud seda ei kasutanud. võimalust Seisma jäädes on väiksem laiendmääramatus ui mõõta sõidu pealt, siis . K kiirust laiendmääramatus kasvab. Mõõtmis sõiduki ümber pööramist ja viimast jõudsid t teostasid patrullpolitseinikud peale korda kiiruse fikseerida xxx

jäädes tankla juures seisma ja mõõtsid sõiduki kiirust kui see liikus. Mõõtmise hetkel oli sõiduk xxxu tn ristil. Peale seda risti on asula lõpumärk. Kiiruse mõõtmine võtab

4 sekundit. Kiirust mõõtis paarimees. Tunnistaja istus kõrval ja aega 3- nägi tulemust tabloo pealt. Tabloole tuleb sõiduki kiiruse näi , läheb tabloo kõrval punaseks, ja kui t, selle fikseerides kiirus on fikseeritud, siis rohkem tablool kiirust saaks edasi fikseerida, selle sõiduki kiirust ei näita. Et

tuleb see kiirus maha võtta. Sel õhtul mõõtsid kiirust 3 korda. politseinikud F.I Vaatasid, et sõidukil on kiirus suurem ja kasvab, sellepärast ka sõitsid järgi. F.I peatati umbes seal kus tee keerab xxx ja ta ei olnud viaduktile jõudnud tunnistaja mäletamist mööda. Sellest hetkest kui auto ümber pööras ja kiirendama hakkas, püüdsid politseiametnikud kogu aeg sõiduki kiirust fikseerida. K siis mitu korda lülitasid kiirusemõõtja una nad vahelduvalt seisid,

ümber, sõitsid järgi, seisid, mõõtsid. Seisma jäämine on tavaline kuna saab täpsema näidu. Kohapealt mõõtes on laiendmäärand +/

-3 km/h. Mida suurem patrullauto kiirus, seda suurem on laiendmääramatus.

Kui esimest korda mõõtsid kiiruseks 70 km/h oli silmaga näha, et sõiduk hakkab kiiremini sõitma ja tahtsid veenduda, et ta ei suurendaks enam kiirust.

Kui menetlusaluse isiku auto peatati, paluti isik patrullsõidukisse ja siis paarimees pakkus kas kiirmenetluse või üldmenetluse otsust. F.I oli oma rikkumisega esialgu nõus, kuid lõpus ei olnud nõus trahvisummaga ja siis paarimees koostas talle üldmenetluse väärteoprotokolli

.

Kohtus uuris kaartesündmuskohta iseloomustavaid tõendid. Kaardilt (lk 84) on näha, et

xxx m. Kaa xxxx asula rdilt (lk 85) on näha, et Alexela tankla juures (Järveküla tee 70) kuni lõpuni on 170 m.

Kohus hindab tunnistajate O.Lx i ja D.Sxxx

xx ütlusi tõepäraseks. Ütlustega on tõendatud

F.I juhitava sõiduki peatamine toimus tunnistajate visuaalsel hinnangul politseipatrullauto vilkurite m 1,5-2 kmxxx. ärguandel umbes t väljaspool

Tunnistajate on hoiatatud ütluste tõepärasuses ei ole alust kahelda, sest tunnistajaid kriminaalvastutustega teadvalt valeütluste andmise eest ja ütlustest tunnistaja O.Lxxx ei

ilmne olulisi vastuolusid ka tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega.

Tähelepanuväärne on, et tunnistaja ütlustest selgub asjaolu, et menetlusalune isik esmalt nõustus rikkumisega kuid trahvisummaga mittenõustumise tõttu loobus ka kiirmenetlusest ja hakkas tuvastatud rikkumist eitama.

Kohus uuris kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tlk 13), mis koostati 27.11.2012

Kohtla-

- Kukruse tee 10.km-l. Protokollist , isikukood Järve nähtub, et F.I xxx, juhtis xxx mootorsõidukit Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker DSR2X nr DP019679 antennid KP020054, KC064384, tabloo D1012652, taatlustunnistus nr TTRSS-12/00128, mis testiti 27.11.2012 kell 22.30.

Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, tehisvalguses, sademeteta ilmaga, kuival kattega ja kahesuunalisel teel. Patrullauto seisis paremal teepeenral.

2 sõidureaga Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim –mõõtmine paigal seistes.

Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunas, eemaldus patrullautost, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt.

Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 10 sekundi jooksul ( kuni -70 km/h ) ja kiirusemõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud.

Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ja seadme lugem – 87 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul – 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus: +/ 3 km/h. Ületas

- mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat.

Menetlusalune isik, F.I kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on näiduga tutvunud ja andis sellekohase allkirja.

T (2)

ulenevalt VTMS § 69 lg 2 p 3 Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:

1)

väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht;

2)

väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3)

menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tlused on protokollitud eraldi; tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ü u materjalidest (lk. 15-16) F.I-le Väärteotoimik nähtub, et menetlusalusele isikule

tuvastatud rikkumise kohta anda ja ta võimaldati ütlusi omakäelistes ütlustes avaldas iirus ei vasta , et ta sõitis linnas lubatud kiirusega ja politsei poolt fikseeritud k sõiduauto asukohale.

Menetlusaluse isiku F.I ütlusest nähtub, et xxx poole ning peatati politsei poolt 2 km linnapiirest väljas, . Kiirust ta ei ületanud. kus lubatud kiirus on 90 km/h

Teisi autosid ei olnud. Tema juurde tuli politseinik PxxxRxxx ning xxx (xxx xxx ütles, et ta ületas . Politseinik selgitas, et esialgu oli kiirus 70 km/h ja nad maksimaalset sõiduki otsustasid mõõta kiirust j fikseeriti kiirus 87 km/h. a F.I tunneb Pxxxl Rxxx varasemast ajast ja leiab, et politseiametnik on tema suhtes vaenulik, sest ta kogu aeg peab kinni, kontrollib dokumente ja kogu aeg midagi ei meeldi. F.I selgitas, et politseiautos toimus vestlus ja temale näidati kiirust radaril – km/h. Menetlusalune isik t

2 km

unnistas, et sellise kiirusega sõitis linnast väljas.

F.I sai aru PxxRxxi jutust, et politsei sõitis tema järgi ja veetorni juures peatus patrullauto xxx poo ja sealt mõõdeti kiirust. Kui menetlusalune isik sõitis le, ei näinud ta politseiautot veetorni juures seismas. Kohus juhindub VTMS § 69 lg 6 : et menetlusalusel Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusalune isik esitas vastulause, mille kohaselt isik nõuab väärteoprotokolli tühistamist, kuna leiab et ei ole tegu toime pannud. Menetlusalune isik eitab linnapiires lubatud kiiruse ületamist ning leiab, et protokollis fikseeritud kiirus oli fikseeritud siis kui tema sõiduk oli väljaspool linna piiri.

Kohus uuris F.I karistusregistri andmeid (lk 73-75 ja 81-82), millest nähtub, et isikut on korduvalt liiklusseaduse alusel karistatud väärteokorras sealhulgas ka kiiruse ületamise eest ning lisaks rahatrahvile on kohaldatud karistusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks 24.11.2012 kahel korral. Enne vaidlustatud otsust karistati F.I

LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 16 trahviühikut s.o. 64 eurot. Kõik määratud

temale rahatrahvid on tasutud.

Kaebuse esitaja kaitsja Marko Tiirik esitas xx, mis kajastab F.I-le kaitsja poolt osutatud õigusabi maksumust kaebuse koostamisel ja kohtuistungil osalemisel menetlusaluse isiku kaitsjana (lk 86).

F.I esitas kaebuse Viru Maakohtule Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,12,009805.

Esitatud kaebuses F.I

palub tühistada PPA Ida prefektuuri 19.12.2012 otsus nr 2440,12,009805 ja lõpetada väärteomenetlus koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ületanud kiirust linna piirides ning kiiruse mõõtmine toimus väljaspool Kohtla Järve linna. Politseitöötajad peatasid t - a kaugel linna piiridest ning demonstreerisid talle radari andmed, millel oli fikseeritud kiirus 87 km/h. Menetlusalune isik ei eita, et peatamise hetkel liikus uid ei pea sed tema juhitud sõiduk kiirusega üle 80 km/h, k a kiiruserežiimi rikkumiseks, kuna sel ajal liikus teelõigul väljaspool asulat, kus lubatud kiirus oli

90 km/h. Patrullautot nägi vaid siis kui sõitis linnast välja. Linna piires liikudes F.I patrullauto teda ei jälitanud.

F.I l xxx ei vasta eiab, et väärteoprotokollis märgitud tema peatamise tegelikkusele xxx

kuna peatamise hetkeks sõitis välja enam kui 2 km kaugusele.

Politseitöötajatel oli võimalus peatada kaebuse esitaja sõiduk, mis väidetavalt sõitis linnas enne xxx

asula lõpumärki ja leiab, et kiirust on mõõdetut väljaspool asulat.

Kohtui kaebuse juurde. stungil jäi kaebuse esitaja oma Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja kaitsj eja otsus. a tühistada kohtuvälise menetl

Kohtuväline menetleja

ei näe põhjust väärteoasja lõpetamiseks.

Kohtuväline menetleja ei ole põhjendatud isikule järjekordse õigusrikkumise eest leiab, et

mõista karistuseks rahatrahv, kuna see ei avalda isikule mõju ja jätkuva

ta paneb lt toime

õigusrikkumisi. Kohtuväline menetleja kohaldab antud olukorras rangemat karistust, et edaspidiselt ära hoida isiku poolt uute õigusrikkumiste toimepanemine. Tegemist on raske ning tahtlikult toime pandud teog karistus. Karistuse laad peab a millele peab järgnema ka vastav

mõjutama isikut hoiduma edaspidiste väärtegude toimepanemistest Kohtuväline menetleja on

.

seisukohal, et F.I poolt toime pandud rikkumine kiiruse ületamise näol on leidnud kinnitust väärteomenetlu se käigus ning se kui ka kohtumenetlu menetlusaluse isiku kaebus tuleks jätta rahuldamata ning politsei poolt tehtud otsus jätta muutmata

.

Tunnistaja O.Lx

, et F.I autot hakati xxx juurest, kust xx ütlustega on tõendatud jälgima

ta ikus suunaga xxx peale ümberpööramist li , ning polisteametnikud hakkasid mõõtma F.I sõidukiirust. Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, lõplikult juures sai mõõdetud ja ära xx fikseeritud F.I kiiruse ületus.

seadme kasutamise protokollis fikseeritud (tlk.13-14) xx sulgudes Kiirusemõõte märkusena

täpsustav asjaolu, et kiiruse mõõtmise ajal sõiduki s.o sõiduk xx oli 65-70 km/h. i kiirus järjepidevalt suurenes. xxx kiirus koh e mõõtmise ja fikseerimise t on näha maanteeameti kaardil, et mõõtmise kohas xxx F.I juhitava m i poolt kiiruse kuni asula lõpu märgini on 170 meetrit. ootorsõiduk ületamise mõõtmine on seega jälgitav ja fikseeritud kiiruse ületamise koht täpselt tuvastatav asula piirides . enne asula lõppu tähistavat liiklusmärki

Karistusregistri tõendist nähtub, et menetlusalune isik on sageli rikkunud liikluseeskirju ning senised mõjutusvahendid karistuse näol ei ole suutnud isikut suunata liikluses seaduskuulekale käitumisele.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebus tuleks jätta rahuldamata ning politsei poolt tehtud otsus jätta jõusse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku arvamused, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud ne kogumis, leiab, et F.I kaebus tuleb id

jätta rahulda väärteoasjas nr mata ning PPA Ida prefektuuri 19.12.2012 otsus 2440,12,009805 tuleb jätta muutmata.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. - VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Tulenevalt LS sama sätte lõikest viis punktist 1 –

(5) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele - , mis on

kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjelda gitav ja tud mõõtmistulemuste käik on jäl mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt. Antud juhul Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t lk 13), millest tuleneb, et menetlusalune isik F.I xxx

teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Kohus hindab tõepäraseks lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ka tunnistaja O. xxx xxx Kohtla- fikseerisid nad F.I i antud ütlused, et Järve linnas Järveküla tee 70 juures sõiduki kiiruseks 87+/-3 km/h.

Nii kohtuistungil kui ka tunnistaja ülekuulamise protokollis ütlusi, et F.I andis O. Lxxx sõiduki kiirust mõõdeti xxx ning kogu tee vältel sõitis isik kiiruse ületamisega ja lõplik kiiruse fikseerimine toimus xxx 70 juures, kus fikseeritud kiiruseks 87+/- lõplikuks jäi

3 km/h, mis ühtib ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud lõplikult fikseeritud kiirusega samas paigas. Tunnistaja selgitas, et peatasid patrullauto kuna kohapeal kiiruse mõõtmisel on tulemus täpsem.

Mida suurem on patrullauto kiirus, seda suurem on laiendmääramatus. Kui esimest korda mõõtsid kiiruseks 70 km/h oli näha, et sõiduk hakkab sõitma kiiremini ja politseiametnikud tahtsid veenduda, et ta ei suurenda kiirust seega jätkasid mõõtmist peale esmaületuse tuvastamist.

Asjaolu, kas kiirust mõõdeti 3 või 4 l korral (ja näidud olid erinevad - ja ilmnes segavaid asjaolusid

) ei mõjuta viimase kiiruse mõõtmise näidu tulemust, mis oli suurim varem mõõdetud tulemustest. See suurim mõõtetulemus on ka aluseks teo kvalifitseerimisel. See, et tunnistaja O. Lx

ed lubatud kiiruse xx oma ütlustes üksikasjalikult nimetas vahepealsed mõõtetulemus ületa aga kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli märkusena on üldistatud, et misel

menetlusalune isik liikus xxx - teelõigul kiirusega 65 70 km/h üksnes kajastab lõpliku kiiruse fikseerimisele eelnenud tegevust ega tekita vastuolu, mille puhul võiks rääkida ebausaldusväärsetest tõenditest. ütlused ja kiirusemõõteseadme Kohus leiab, et O.Lxxx kasutamise protokoll on tõendid, mis on omavahel kooskõlas, s.t neis ei sisaldu põhimõttelist vastuolu. Lõpliku kiiruse mõõtmise koht ja fikseeritud tulemus on tõendatud nii tunnistaja O.

xxx ütlustega kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Seega on tõendamist leidnud F.I poolt 27.11.2012 kell 23.29, Ida-Virumaal Kohtla-

Järve linnas Järveküla tee 70 juures sõidukiiruse ületamise fakt. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus F.I ütlusi tõepäraseks selles, et ta ei ületanud asulasisesel teel lubatud sõidukiirust. Nimetatud seisukohas ei ole jälgitav kaebuse esitaja sellise seisukoha kujunemine ja veendumuse alus. F.I üksnes eitab rikkumist ja tema ütlustest ei nähtu, et ta jälgis oma sõiduki kiirusemõõdiku näitu ja sellest ka juhindus. F.I tunnistaja O.Lxxx ütlused on täielikult ümber lükatud tõepäraste ütlustega menetluse käigu kohta, kus isik esmalt tunnistas oma rikkumist kuid trahvisumma suurusest teadasaamisel ei nõustunud mõistatava karistusega ja muutis oma ütlusi ja asus rikkumist eitavale seisukohale. Kaebuse esitaja väide, t kiirust mõõdeti linnast mitu kilomeetrit väljaspool ei ole tõendite e kogumiga kinnitust leidnud. Kohus leiab, et nii rikkumise toimepanemise koht kui ka eatamise paik on selgelt sõiduki p eristatavad ja tuvastatud kohtuistungil . tunnistajate ütlustega Tunnistaja Dxxx Sxxx , i ütluste kohaselt ta sõitis viaduktilt alla ja vastu sõitis F.I tema järgi sõitis politseipatrull vilkuritega. See oli pärast pööret lihakombinaadi juurdexxx Tunnistaja Oxxx Lxxx F.I peatati seal kus tee keerab xxx ning ta ei i ütluste kohaselt olnud viadukti peale jõud Nimetatud kahe tunnistajate ütlused on antud oma subjektiivse nud.

visuaalse hinnangu alusel ja iseloomustavad ühe poolt sõiduki peatamise kohta aga teise tunnistaja poolt sõidukite liikumise kohta. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud kaardilt (lk 84) on näha, märgist kuni ülalmainitud xxx pöördeni lihakombinaadi juurde (sama, mis tee xxx) on 633 m seega menetlusaluse isiku peatamise hetkeks jõudis ta läbida alla 1 kilomeetri ja selleks võis kuluda tal alla minuti, mis ei ole kuigi suur isiku peatamiseks kulunud vahemaa ja aeg. Arvestades seda, et menetlusalune isik sõitis küllaltki kiiresti ja politseiauto enne linnast väljasõitu peatus kiiruse fikseerimiseks ning seejärel uuesti alustas liikumist

, kulus aega kiirendamiseks, millest tuleneb ka asjaolu, et rikkujale järgi jõudmiseks kulus rohkem aega kui oleks kulunud sama kiirusega. järgi sõitmisel

Sellega on ka põhjendatud asjaolu, et politseiauto jõudis menetlusaluse isikule järgi ja peatas teda alles i, mis on peale viimast peatumiskohast liikumist alustades peale asula lõppumärk v

eidi alla ühe kilomeetri kaugusel. Juhul kui politsei

km/h kiirusega,

sõitis 80 ei ole välistatud, et hetkest, mil kiirust mõõdeti ja alates politseiauto seisvast asendist liikus paigalt ja seejärel menetlusalusele isikule järgi jõudis, võis ta läbida ligikaudu kilomeetrise vahemaa ligikaudu poole minutiga. Sellest tulenevalt ei saa pidada kulunud aega

vahemaa läbimiseks ebamõistlikult suureks.

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis tunnistajate ütlustega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks Alexander F.I . i süülise käitumise tõendamisel

Antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et F.I juhtis xx, xxx juures mootorsõidukit asulasisesel teel , millega ületas lubatud sõidukiirust 50 kiirusega 87+/-3 km/h km/h mitte vähem, kui 34 km/h.

Lähtudes ülaltoodust F.I oma käitumisega Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 rikkus lubatud sõidukiirust, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud süüteo e

.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime F.I. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Menetlusalusele isikule F.I-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse §

227 lg 2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Peale seda Liiklusseaduse on määratud lisakaristus – § 227 lg 5 p 1 alusel F.I-le

juhtimisõiguse äravõtmine 2 ks kuuks, mis on sanktsiooni keskmine määr LS § 227 lg 5 p 1 - .

sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-07, p

6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas :

KarS §

1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava

56 lg isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - 3-1-1-40-04 RT III 2004, 14, 174).“

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

F.I oma rikkumist ei tunnistanud. Ta ei kahetsenud toimepandut ega ole taotlenud kohtus t

kohtuvälise menetleja pool määratud karistuse kergendamist. Karistusregistri andmetel (lk 73-75 ja 81-82) on F.I korduvalt karistatud väärteokorras liiklusseaduse alusel. Enne vaidlustatud otsust on isikut karistatud 24.11.2012 a. LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 16 trahviühikut s.o. 64 eurot. F.I iseloomustav käitumine on jäänud muutumatuks vaatamata varasemate samalaadsete li kohaldatud iklusalaste väärtegude eest temale üheks kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist õik isikule varasemalt määratud rahatrahvid on tasutud. , kusjuures ka k

Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ee – – st 21 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata is sanktsiooni keskmise määra ulatuses ikule karistus , mis on proportsionaalne toimepandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Antud õigusrikkumise puhul kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse määramist, kuna varasemalt isikule liiklusseaduse rikkumiste eest üksnes rahatrahvi määramine ei hoidnud isikut uute süütegude toimepanemisest. Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Menetlusalune isik on oma käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täitnud enda eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtu hinnangul F.I-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et üksnes rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on ettenähtud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult.

Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on karistus, mis omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata F.I kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2013 otsuse väärteoasjas 2440,12,009805 millega F.I-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks.

F.I kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalune isik on vaba valida endale lepinguline kaitsja või taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Lepingulise kaitsja valimisel ja kaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad menetluskulud menetlusisiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik