3-13-2097/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2097

Haldusasi

A. S. kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Menetlusosalised Kaebaja — A. S. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada A.S. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. 04.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtule A. S. kaebus (tl 1–4), milles kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla toimingu õigusvastasus. Kaebuse kohaselt keelas Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi ülesandeid täitev esimese üksuse inspektor-kontaktisik Eveli Ojavere kaebajal omada ja kanda abielusõrmust. Kaebaja leiab, et kirjeldatud toiming satub vastuollu vangistuse täideviimist reguleerivate sätetega. Kaebajal on võimalus vanglast ennetähtaegselt vabaneda ning ta mõtleb juba perekonnale ja vabadusele; abielusõrmuse kandmine annab kaebajale lootust ja usku. Vangla julgeolekuosakonnal ei ole õigust lõhkuda perekondi. Ametnike õigusvastase käitumisega seotud üleelamiste kompenseerimiseks soovib kaebaja tulevikus esitada nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest (tl 4) ning lahendada asi lihtmenetluses (tl 9).

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus.

3. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega vanglaametnik keelas kaebajal kanda ja omada abielusõrmust. Kaebaja toob välja soovi esitada tulevikus nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise näol on HKMS § 37 lg 2 punkti 6 kohaselt tegemist tuvastamiskaebusega. HKMS § 45 lõikega 2 sätestatakse kaebeõiguse piirang, mille kohaselt saab kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. See tähendab, et kaebajal peab olema subjektiivne avalik õigus, mida ta kaitsta soovib, ning selle kaitseks ei ole võimalik kasutada efektiivsemaid vahendeid.

Praegusel juhul, arvestades, et kaebuse eesmärgiks on saada kanda abielusõrmust, oleks kaebajal tema õiguse kaitsel tõhusamaks vahendiks kahtlemata kohustamisnõue, kohustamaks vanglat lubama sõrmust kanda. Kohus ei saa soovitada kaebajal aga käesolevat kaebust vastavalt muuta, kuna kohustamisnõude kohtule esitamise eelduseks on kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 5 seatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Sisuliselt võib kinni peetav isik pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul, kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Seejuures võib kaebuse esitada vaid ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sõrmuse kandmise lubamiseks kohustamisnõudega vangla poole pöördunud ning vangla keelduvale vastusele vaide esitanud, mis vaideorgani poolt oleks omakorda tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille kasutamise vajadus peab olema põhjendatud.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine saaks kaebaja õiguste kaitsel edasiselt kaasa aidata. Kaebuses on toodud välja üksnes üleelamiste kompenseerimiseks tulevikus mittevaralise kahjunõude esitamise soov. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja tuginemine soovile esitada kohtule tulevikus hüvitamiskaebus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna abielusõrmuse omamise või kandmise keelamine ei kujuta endast ühtegi juhtumit, mis annaks aluse nõuda riigilt mittevaralise kahju hüvitamist mõnel riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 sätestatud alusel.

RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Abielusõrmuse kandmise või omamise keelamise näol ei ole iseenesest tegemist ühegi RVastS § 9 lõikes 1 märgitud alusega. Eelöeldu tõttu ei saa abielusõrmuse omamise või kandmise keelamine olla kaebajale tekitanud seesugust mittevaralist kahju, mille eest tal on õigus nõuda hüvitist.

Seega oleks hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

4. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole käesoleval juhul HKMS § 45 lõike 2 järgi lubatav. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik