1-09-17829/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 12.11.2013 – Kohtuasja number 1-09-17829 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest J.O’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.O , isikukood: XXX, Vene

Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 11.02.2011 ja lõpp 11.02.2015 RESOLUTSIOON:

Vabastada J.O temale Viru Maakohtu 11.02.2011 stuse kandmisest kohtuotsusega mõistetud kari

tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Määrata J.O kriminaalhooldusele Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaal

hooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrata katseaeg kuni

11.02.2015.a. Katseaja algust arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest.

Kohustada J.O

’it katseajal järgima

Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxxx,

- mike ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahe järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö või õppimiskoha vahetamiseks. -

Kohustada J.O ’it katseajal järgima

Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume,

- asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas,

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega,

- osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabastada J.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 10. .2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.O Viru Maakohtu 11.02.2011 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud

Karistusseadustiku § 118 lg 1 ning § 117 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati teda vangistusega 4 aastat. Karistusaega arvestati alates 11.02.2011.

Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib ta esimest korda. Isik on toime pannud kaks kuritegu, esimene on võimuesindaja solvamine ja eine surma põhjustamine ettevaatamatusest. t Kinnipeetav on

täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, s.o töötanud, läbinud

sotsiaalprogrammid ,,Viha juhtimine’’ ja ,,Eluviisi treening’’. on üks kehtiv Tal

distsiplinaarkaristus võõraste esemete valdamise eest. Vabanedes on isikul olemas elukoht. Tema puhul on esinenud alkoholi kuritarvitamist, kuritegu pandi toime alkoholijoobes olles. Vangla hinnangul näitab raske kuriteo toimepanemine isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, samas soovib isik edaspidi seaduskuulekalt elada. Vangistuses isiku puhul vägivaldsust ja impulsiivsust ei täheldatud. Vangla hindas mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 10% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 19%.

Prokuröri seisukoht:

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör toetas isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör leidis, et kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid mis viitavad

– töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine, sellele, et süüdimõistetu on vangistuses utusi õiguskuuleka elu suunas. teinud ping

Ennetähtaegse ndmisest. Ennetähtaegne vabastamise efektiivsus on suurem karistuse ka vabastamine tähendab sisuliselt karistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamat angistusest tingimisi enne tähtaega e vahenditega. V vabastamine annaks

süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline daspidi järgima õiguskuulekat

e

eluviisi ja suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli ajal saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava v

.o angistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 11.02.2015, s karist

usaja lõpuni.

Maakohtu istung: 12.11.2013.a. toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda.

Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et

J.O ’i suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased. Isiku puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatud madalaks.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Vabastades kinnipeetava

allutades ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja

kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanem

ise väikest tõenäosust, vabastab tema tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses.

Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp