1-12-10437/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU MÄÄ R US

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

ja koht

26.11.2013

Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-10437

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Svetlana HAMAZA

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

.

P H

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.H

sünd.

, isikukood

, xxx

XXX

XXX

Karistuse kandmise algus 22.07.2012 ja

19.12.2014

lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta .H elektroonilise valve

P

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus

Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.H

on

otsusega

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.12.2012

Karistusseadustiku (KarS)

karistatud

ng

§200 lg.2 p.7 järgi ning

KrMS §238 lg.2 ni

KarS §65 lg.2, §74 lg.5 ja §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud 27

päeva alates 22.07.2012.

Viru Vangla iseloomustu

4 kehtivat

sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda, väärteokorras karistatud 10 korda. Mõlemad karistused on seotud vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav läbis vanglas xxx, osaleb xxx taseme kursusel ja xxx tugigrupi töös ning alustas õpinguid

– 2 kuud töötas

xxxx erialal. Enne vangistust 1

kinnipeetav ametlikult, enne seda oli ema ülalpidamisel. Kinnipeetav on kinnitanud, et töötamine talle ei meeldi, ka kõik õpingud on ta pooleli jätnud. Kuigi käesoleval ajal on talle tagatud töökoht emale kuuluvas kohvikus, siis kinnipeetava varasem käitumine on näid , et sisuliselt puudub tal motivatsioon muuta ülalpeetava anud staatust ja vastutada enda eest. Kinnipeetava isa suri 2004, peale seda muutus kinnipeetava käitumine. Suhetes emaga olid tõusud ja mõõnad, ema on ette heitnud vastutustundetut käitumist. Kinnipeetaval ei ole laiemat suhtlusvõrgustikku, tutvusringkonnas on eakaaslased, kellest paljud on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on õigusrikkumised toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav on tunnistanud, et alkoholijoobes kaotab kontrolli. Narkootikumide proovimist alustas 14- aastaselt, on katsetanud erinevaid narkootikume, püsivalt tarvitas kanepit igapäevaselt. Kinnipeetaval on kaasasündinud südameprobleemid, kuid need ei nõua kinnipeetava erikohtlemist. Kinnipeetava suhtlemisoskused on head, suudab kohaneda erinevate olukordadega, on võimeline manipuleerima olukordades, kus näeb endale kasu. Kinnipeetav pisendab enda osa kuritegude puhul ja õigustab sündmusi. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava ema jättis isa

narkootikumide tarvitamise pärast maha 2003, sellest ajast kasvatas ta poega üksi, teisi elusolevaid sugulasi kinnipeetaval Eestis ei ole. Peale isa surma muutus kinnipeetava käitumine probleemseks – ta hakkas tarvitama alkoholi ja narkootikume, ei täitnud koolikohustust, hakkas sõbrustama probleemsete noortega. Enne vangistust olid kinnipeetava suhted emaga halvad ja ema oli palunud pojal kodust välja kolida. Käesoleval ajal on suhted paranenud, nad suhtlevad igapäevaselt telefoni teel. Ema toetab poega nii moraalselt kui materiaalselt ning on nõus vabanemisel pakkuma talle elamispinda, töökohta ja omapoolset tuge. Ema on käinud vanglas ühel korral kokkusaamisel. Lisaks on kinnipeetava juures kokkusaamistel käinud ka sõbrad, kes kinnipeetava väitel on korralikud. Kriminaalhooldusametnik kontrollis neid külastajaid infosüsteemi kaudu ja selgus, et kõik nad on olnud/on praegu arvel kriminaalhooldusosakonnas. Kriminaalhooldusametniku hinnangul suurendab suhete jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega uue kuriteo toimepanemise riski. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, korter on heas seisukorras ja tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olem Kinnipeetav on as, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimase kuriteo pani toime katseajal. Vabaduses ei pooldanud kinnipeetav tervislikku eluviisi, viimased 6 7 aastat tarvitas – kanepit igapäevaselt. Endale ebameeldivates olukordades võib kinnipeetav käituda ettearvamatult ja impulsiivselt ning kasutada füüsilist vägivalda.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et uusi kuritegusid ta toime panema ei hakka. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda.

Väärtegude toimepanemise eest on kinnipeetav karistatud 10 korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades seda, et kinnipeetav ei suutnud kohtu polt osutatud usaldust õigustada ja täita tingimisi süüdimõistmisel katseaja nõudeid, ei pea maakohus usutavaks, et kinnipeetav seekord suudab kõiki nõudeid täita. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla nõuab kinnipeetavalt lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuetele eriliselt range distsipliini järgimist.

Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seda seekord teh a. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud.

Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, on ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Maakohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja katseajaga, ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses ja uute kuritegude toimepanemise oht antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt suur. Maakohus tunnustab kinnipeetavat soovi eest asuda vabanemise korral tööle. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et tegelikkuses ei ole kinnipeetaval motivatsiooni töötada ja õppida ning ta soovib jätkata ülalpeetava elu.

Ka kinnipeetava ema ei usu, et kinnipeetav oleks muutunud vastutustundlikuks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vanglas on kinnipeetavat külastanud sõbrad, kes kinnipeetava väitel on korralikud. Tegelikkuses on nad kõik olnud või on hetkel arvel kriminaalhooldusosakonnas. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei räägi alati tõtt. Lisaks sellele suurendab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise jätkamine uute kuritegude toimepanemise riski.

Alalise elukoha olemasolu ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma sõltuvusprobleemiga, samuti impulsiivse käitumise ja füüsilise vägivalla vähendamisega läbi vastavate sotsiaalprogrammide. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik