1-13-3513/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-3513 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Anti AASMAA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.

J

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P. J

sünd. , isikukood Eesti

, XXX XXX Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx

Karistuse kandmise algus 31.03.2013 ja 31.08.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta P.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.

J

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P. on otsusega

J süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.04.2013

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §121 ja §424 järgi ning KarS §64 lg.1 ja §65

lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud alates 31.03.2013.

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused t nähtub, et kinnipeetaval kehtivad

puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav töötab vanglas alates 13.05.2013 majandustöödel koristajana.

Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala omandamine kutsekoolis jäi pooleli. Vabaduses tegi kinnipeetav peamiselt juhutöid, sissetulekud olid ebaregulaarsed. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Kuna kinnipeetav on varasemalt karistatud kriminaalkorras varguse eest, siis risk uue kuriteo toimepanemiseks säilib. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, lapsed, vanemad ja vanem vend, suhted on püsivad ja stabiilsed. Kinnipeetava suhe elukaaslasega on ebapüsiv, on esinenud vägivalda naise suhtes, hetkel on nad lahus. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava kõik õigusrikkumised ja agressiivse käitumise episoodid on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetaval on oma eale vastavad suhtlemisoskused, ta ei oska oma probleemide lahendamiseks sobivaid meetodeid valida. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on neutraalne. Viimased kuriteod pani kinnipeetav toime kriminaalhoolduse ajal, lisaks ei ilmunud ta õigeaegselt registreerimistele ega kohtuistungile. Antud käitumine näitab, et kinnipeetav on teadlikult ja tahtlikult hoidnud kõrvale tema suhtes tehtud lahendist.

Viru Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 6 kuud.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetaval on vabaduses

märgib, et

toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol – vanemad, vanaema ja vend, suhted on vanemate sõnade kohaselt toetavad, suheldakse telefoni teel ja võimaluse korral kohtumiste teel. Kinnipeetaval oli enne vangistust ka elukaaslane ja nende kaks ühist last, kuid nende elukoht on kriminaalhooldusametnikule teadmata. Elukaaslaste suhted on olnud keerulised. Vabaduses tarvitas kinnipeetav alkoholi, tema sõpruskonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanaemale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja vanaema on kirjaliku nõusoleku andnud.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Vanemad on nõus poega võimaliku vabanemise korral majanduslikult toetama. Varasemad tingimuslikud karistused ei täitnud antud kinnipeetava puhul eesmärki, kinnipeetav pani viimased kuriteod

toime

alkoholijoobes. Võimaliku

vabastamise

korral

teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P. taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et

J alkoholi enam ei tarvita ja kavatseb tööle minna.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa leidis, et kinnipeetava võib vangistusest vabastada, ta on piisavalt teinud järeldusi ja tema vabastamiseks puuduvad takistused.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord hakkab käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et ajal, mil kinnipeetav oli kohustatud tegema üldkasuliku töö tunde, rikkus ta korduvalt Vabastamine elektroonilise registreerimisele ilmumise nõuet. järelevalve kohaldamisega piirab kinnipeetava elu veelgi suuremal määral ja nõuab veelgi rangema distsipliini järgimist. Antud kinnipeetava puhul ei ole see käesoleval ajal eluliselt usutav.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavat neljal korral karistatud kriminaalkorras Ka Vastavalt rS §424 järgi.

maakohtu istungil esitatud tunnistusele on kinnipeetav novembris 2013 läbinud sotsiaalprogrammi xxx.

Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavat kahel korral kriminaalkorras karistatud

KarS §121 järgi. Ka selle probleemiga ei ole kinnipeetav vangistuses tegelenud.

Individuaalse täitmiskava kohaselt on perevägivalla programmi läbimine kinnipeetavale ette nähtu I kvartalis 2014.

Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on sotsiaalprogrammide läbimine ja neis omandatu kinnistamine kindlam, kui vabaduses.

Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et soovib vabanemise korral hakata kasvatama oma lapsi. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetava suhe oma elukaaslasega on ebapüsiv, käesoleval ajal elavad nad lahus, kinnipeetav on elukaaslase suhtes tarvitanud vägivalda. Seega ei ole kinnipeetaval käesoleval ajal vabanemise korral püsivat ja toetavat sotsiaalset lähivõrgustikku.

Arvestades kinnipeetava käitumist enne viimast vangistust, leiab maakohus, et kõik muud karistused ei avalda kinnipeetavale mingit preventiivset mõju, mingeid järeldusi ta enda jaoks ei tee ja jätkab kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel ei pea maakohus kriminaalhooldust ja katseaega piisavateks abinõudeks, tagamaks kinnipeetava seaduskuulekat käitumist vabaduses.

Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise seadme paigaldamise tingimustele ja sotsiaalprogrammi xxx läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning jätkanud nende toimepanemist ka kehtival katseajal, leiab maakohus, et ühiskonna heaolu oleks ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Karistuse kandmine selle tähtaja lõpuni on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik