1-12-6507/87 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU MÄÄ R US

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

ja koht

26.11.2013

Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-6507

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.R-i vangistusest

tingimisi e

nne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

S.R

sünd.

,

isikukood

,

Eesti

xxx

xxx

Vabariigi kodanik, elukoht xxx

puudub

, töökoht

Karistuse kandmise algus 30.09.2012 ja

28.03.2014

lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta S.R vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus

Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.R

on

otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.10.2012

Karistusseadustiku (KarS)

karistatud

§199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning

KarS §64 lg.1, §68 lg.1, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva alates 30.09.2012.

Viru Vangla iseloomustuses

etaval kehtivad distsiplinaarkaristused

t nähtub, et kinnipe

puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud sõltuvusprobleemi ja reageerimist kannatanu tegevusele. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav on alates 01.10.2013 hõivatud majandustöödel, lisaks osalenud järgmistes tegevustes: osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osaleb psühholoogi poolt läbiviidavas individuaaltöös, osales kodumajanduse kursustel ja alustab 12.10.2013 osalemist B-kategooria juhtimisõiguse kursusel. Kinnipeetav paikneb avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval puudub põhiharidus, ta ei viitsinud käia koolis ja õppida. Kinnipeetaval puudub erialane väljaõpe, tööoskused on omandatud töö käigus. Kinnipeetava sissetulek vabaduses oli korrapärane, kuid raha kulutas mõtlematult. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikus on vanemad ja noorem vend, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonnas on negatiivset mõju avaldavaid isikuid. Kinnipeetaval ei ole diagnoositud sõltuvust, kuid seos kriminaalse käitumise ja alkoholi tarvitamise osas on olemas. Kasutegurit osalemises sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ei tajunud. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda, et lahendada konfliktseid olukordi. Toimepandud tegudest nähtub puudulik probleemilahendusoskus, samuti ei ole ta arvestav teistega, lähtub enda heaolust. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kehtivaid reegleid. Seega ei ole varasemad karistused täitnud oma eesmärki. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

kinnipeetaval on vabaduses

märgib, et

olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema ja isa näol, kuid viimased ei soovi kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral enda juurde elama võtta, kuna kinnipeetav on oma kriminaalse käitumisega põhjustanud perele palju kannatusi. Ema sõnul ei ole kinnipeetav osanud hinnata pere toetust ja perel puudub tema suhtes usaldus. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud grupiviisiliselt, sõpruskonda kuuluvad ka kriminaalse käitumisega isikud. Kinnipeetavat saab pidada mõjutatavaks, tema elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu. Peale vabanemist on kinnipeetav soovinud asuda elama päritolupere juurde, kuid viimased ei ole andnud nõusolekut kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile. Kinnipeetaval on algharidus, ametliku töö kogemus on vähene, vabanemisel puudub kindel töökoht. Kinnipeetaval on suured rahalised võlgnevused kohtutäituritele. Kinnipeetav on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, tal on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, ta jättis sooritamata ÜKT tunnid ja pani katseajal toime uued kuriteod. Kinnipeetav suhtus mõistetud karistustesse vastutustundetult.

Maakohtu istung

Kinnipeetav S.R

ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kin nipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud rahaliste karistustega, vangistustega tingimisi ja vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Nimetatud karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud, mingeid järeldusi ei ole ta teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Üldkasulikku tööd ei asunud ta üldse tegema. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja tema puhul ei ole seaduskuuleka elu hoiakud kinnistunud. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil vastuseks kohtu küsimusele, et asub elama vanemate juurde Jaani tallu, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava päritolupere ei ole endiselt andnud nõusolekut kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Nagu

nähtub

kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval vaid algharidus, tema ametliku töö kogemus on vähene, tal puudub erialane väljaõpe. See kõik vähendab kinnipeetava võimalusi tööturul konkureerimisel ja seega töö leidmisel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et päritoluperekonnast on kinnipeetaval olemas ema ja isa, kuid viimased ei soovi kinnipeetavat enda juurde, kuna kinnipeetav on neile põhjustanud väga palju kannatusi ja ei ole senini osanud oma pere toetust hinnata. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisel ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Ülaltoodu alusel tuleb kinnipeetav jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik