Legislator Case Law & Legislation
1-12-2914/20 AI generated

1-12-2914/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-2914/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta vabastamata Argo Laul talle Tartu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega mõistetud nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.

Legislator headnote

AI generated

1-12-2914/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a otsusega mõistetud nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.

Keywords

AI generated
well-founded fear of persecution request for protection status right to culture current threat entitlement to social assistance right to legal counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-2914

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2013. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-12-2914

Täitmiskohtunik

Ene Muts

Kohtuistungisekretär

X

Kriminaalasi

vangistusest

tingimisi

ennetähtaegse

vabastamise

küsimuse lahendamine

Kinnipeetav

Argo Laul

isikukood: 37108024911;

viibimiskoht: Tartu vangla;

elukoht vabanemisel: X

Kaitsja

vandeadvokaat X

RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS §-st 426, § 432 lg 3, 4

Jätta vabastamata Argo Laul talle Tartu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Välja mõista Argo Laulult 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse menetluskulude

katteks.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates

kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank,

nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-2914 ja isiku nimi,

kelle eest tasutakse“.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus

menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Määruse koopia saata kinnipeetavale ja Tartu vanglale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul

arvates 29.11.2013. a (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega tunnistati Argo Laul süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 6, 7, 8

ja § 184 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristuse raskeima osalise

suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Argo Laulu karistuse kandmise

algust arvestati alates 16.11.2011.

Karistusaeg algas 16.11.2011 ja lõpeb 16.11.2015.

Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve

kohaldamisega alates 16.11.2013.

Tartu vangla esitas 15.11.2013 kohtule Argo Laulu isikliku toimiku materjalidega tema

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks.

Argo Laulu on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral, viimati 22.10.2004 Järva

Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; KarS § 199 lg 2 p 7, 8; 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi 6 aastase

vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 7 aastat 20 päeva vangistust, vabanes

27.10.2011.

Tartu vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tlk 34-36) on Argo Laulu

kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millest kaks on arhiveeritud ja kannab neljandat

reaalset vangistust. On vangistuse ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Samuti jätkab ta

keskhariduse omandamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. Eelmise vangistuse

ajal omandas keevitaja eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses elatus

kuritegelikul teel saadud vahenditest. Tööoskused ja –kogemused praktiliselt puuduvad.

Väidetavalt on võimalus vabanemisel tööle asuda. Elama plaanib minna X juurde. Rahalisi

nõudeid on tema vastu 32 335 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad X. Materiaalselt toetab

vangistuses minimaalselt X. Tunnistab enda alkoholi- ja narkoprobleemi ja on väljendanud

soovi X loobuda. Tunnistab, et on pikkade aastate jooksul vangla subkultuuri omaks võtnud.

On olnud varasemalt kriminaalhooldusel, karistus pöörati täitmisele. Tartu Vangla ei toeta

tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi.

Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest (isiklik toimik II osa, tlk 32-33) nähtuvalt on

A. Laulul võimalus asuda elama X korterisse ja tal oleks olemas ka töökoht. A. Laulu

käitumist mõjutab sõltuvusainete tarbimine. Varasemalt on tema suhtes kohaldatud

tingimuslik

vangistus

täitmisele

pööratud,

kuna

ei

täitnud

talle

määratud

kriminaalhooldusnõudeid ja talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume. A. Laulu vabastamisel enne tähtaega tuleks talle määrata lisaks

kontrollnõuetele ka lisakohustused.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Argo Laul avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vanglas miski

paremaks ei lähe, las olla parem kriminaalhooldus. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammid.

Kodus on keeruline olukord, nad vajavad abi.

Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Argo

Laulu tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega

järgmistel põhjustel:

·

Argo Laulu näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras

karistatud, ta kannab hetkel oma neljandat reaalset vangistust. Eelmise ja praeguse

vangistuse vahe on olnud Argo Laulul vaid 19 päeva, mis viitab sellele, et Argo Laul

suhtub ükskõikselt üldkehtivatesse õigusnormidesse;

·

tegemist on isikuga, kes on võimeline toime panema erinevat laadi kuritegusid, st

tegemist on õiguskuuleka ühiskonna jaoks väga ohtliku isikuga;

·

Tartu vangla iseloomustavate materjalide kohaselt on Argo Laul isik, kes peab

kriminaalset käitumist normaalseks, samuti tunneb ta hästi vangla subkultuuri;

·

käesoleval hetkel ei ole põhjust arvata, et mõistetud karistusest ärakantud aeg oleks

Argo Laulu jaoks piisav, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Argo Laulu näol

tegemist üldkehtivate õigusnormide järgi eksisteeriva ühiskonna jaoks ohtliku isikuga;

·

Argo Laulu poolt viimati toimepandud kuriteod on olnud oma olemuselt väga rasked,

mis tähendab, et mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks

hetkel juba ainuüksi kuritegude raskusele toetudes ennatlik, kuna ärakantud karistus ei

vastaks süüdlase süü suurusele. Argo Laulu poolt ärakantud karistuse pikkus ei ole

vastavuses tema poolt toimepandud kuritegude raskusega;

·

kinnipeetava kriminogeensete riskide staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva

uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üsna suur.

Kaitsja teeb ettepaneku mitte lähtuda minevikulistest faktoritest. Isik, kes on nii kaua vanglas

olnud, ei ole ilma suunamise ja kontrollita võimeline vabaduses toime tulema. Sellepärast on

kriminaalhooldus vajalik. On vaja toetada koduseid.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles läbi vaadanud kohtule esitatud kirjalikud materjalid ning ära kuulanud

süüdimõistetu, on seisukohal, et Argo Laulu vabastamine tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega ei ole õigustatud.

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist

vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega.

Argo Laul kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on

temale on karistuseks mõistetud vangistus 4 aastat. Arvestades karistusaja algust – 16.11.2011

on ta käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud poole. Seega esineb formaalne alus tema

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Justiitsministri

22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve

korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht

sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

Tartu Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuses ei ole toetatud Argo Laulu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist arvestades kinnipeetava kriminogeensete riskide

staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse

hindamise tulemust. Tema puhul on uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

viie aasta jooksul 41-62% ning uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48%.

Argo Laul on X ning paikneb Tartu Vangla esimeses üksuses, osakonnas, kuhu paigutatakse

kinnipeetavad, kes tunnistavad X ja kellel on tekkinud motivatsioon tegeleda

taasühiskonnastavate tegevustega ning enda X.

Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust arvamusest nähtub, et Argo Laulu lähimasse

sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad X. X on valmis teda peale vabanemist materiaalselt

toetama. Ülalpeetavaid A. Laulul ei ole. A. Laul asuks vabanemisel elama aadressile X

kuuluv korter. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, X on andnud

selleks oma nõusoleku. A. Laul on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kus tal oli

probleeme kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega; ärakandmata karistus pöörati täitmisele.

Eeltoodud asjaoludel alusel leiab kohus, et süüdimõistetu Argo Laulu tingimisi ennetähtaegne

vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tema varasema elukäigu ja käitumise alusel

karistuse kandmise ajal võib teha järelduse, et karistused ei ole temale mõju avaldanud.

Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et kinnipeetavat on juba kuus korda karistatud,

sealhulgas enne käesolevat vangistust on ta kolmel korral vangistust kandnud. Uue kuriteo on

ta toime pannud suhteliselt lühikese aja jooksul pärast eelmise vangistuse kandmiselt

vabanemist. Toetav perekond oli tal olemas ka enne kuriteo toimepanemist, ometi ei suutnud

see ära kuritegu ära hoida. Äärmiselt kaheldav on, et ta hakkab täitma korrektselt

kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustusi. Vangistuses on A. Laulul pooleli hariduse

omandamine, mis aitaks kaasa hilisemal vabanemisel töö leidmisel.

Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku karistamisel vangistusega, ei saa isik eeldada, et

vangistust ei tule lõpuni kanda. Kahe raske esimese astme kuriteo eest mõistetud

liitkaristusest ei saa isikut arvestades vabastada esimesel tähtajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisega kaasnes

menetluskulu – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel õigusabikulud määratud kaitsjale 72 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kuna Argo Laulul

puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul,

määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse

jõustumisest.

Ene Muts

täitmiskohtunik