1-12-2914/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta vabastamata Argo Laul talle Tartu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega mõistetud nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.
Legislator headnote
AI generated1-12-2914/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a otsusega mõistetud nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-12-2914
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2013. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-12-2914
Täitmiskohtunik
Ene Muts
Kohtuistungisekretär
X
Kriminaalasi
vangistusest
tingimisi
ennetähtaegse
vabastamise
küsimuse lahendamine
Kinnipeetav
Argo Laul
isikukood: 37108024911;
viibimiskoht: Tartu vangla;
elukoht vabanemisel: X
Kaitsja
vandeadvokaat X
RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS §-st 426, § 432 lg 3, 4
Jätta vabastamata Argo Laul talle Tartu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega mõistetud
vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
Välja mõista Argo Laulult 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse menetluskulude
katteks.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates
kohtumääruse jõustumisest.
Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank,
nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874.
Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-2914 ja isiku nimi,
kelle eest tasutakse“.
Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus
menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Määruse koopia saata kinnipeetavale ja Tartu vanglale ja prokurörile.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul
arvates 29.11.2013. a (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega tunnistati Argo Laul süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 6, 7, 8
ja § 184 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristuse raskeima osalise
suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Argo Laulu karistuse kandmise
algust arvestati alates 16.11.2011.
Karistusaeg algas 16.11.2011 ja lõpeb 16.11.2015.
Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve
kohaldamisega alates 16.11.2013.
Tartu vangla esitas 15.11.2013 kohtule Argo Laulu isikliku toimiku materjalidega tema
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks.
Argo Laulu on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral, viimati 22.10.2004 Järva
Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; KarS § 199 lg 2 p 7, 8; 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi 6 aastase
vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 7 aastat 20 päeva vangistust, vabanes
27.10.2011.
Tartu vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tlk 34-36) on Argo Laulu
kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millest kaks on arhiveeritud ja kannab neljandat
reaalset vangistust. On vangistuse ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Samuti jätkab ta
keskhariduse omandamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. Eelmise vangistuse
ajal omandas keevitaja eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses elatus
kuritegelikul teel saadud vahenditest. Tööoskused ja –kogemused praktiliselt puuduvad.
Väidetavalt on võimalus vabanemisel tööle asuda. Elama plaanib minna X juurde. Rahalisi
nõudeid on tema vastu 32 335 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad X. Materiaalselt toetab
vangistuses minimaalselt X. Tunnistab enda alkoholi- ja narkoprobleemi ja on väljendanud
soovi X loobuda. Tunnistab, et on pikkade aastate jooksul vangla subkultuuri omaks võtnud.
On olnud varasemalt kriminaalhooldusel, karistus pöörati täitmisele. Tartu Vangla ei toeta
tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi.
Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest (isiklik toimik II osa, tlk 32-33) nähtuvalt on
A. Laulul võimalus asuda elama X korterisse ja tal oleks olemas ka töökoht. A. Laulu
käitumist mõjutab sõltuvusainete tarbimine. Varasemalt on tema suhtes kohaldatud
tingimuslik
vangistus
täitmisele
pööratud,
kuna
ei
täitnud
talle
määratud
kriminaalhooldusnõudeid ja talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja
narkootikume. A. Laulu vabastamisel enne tähtaega tuleks talle määrata lisaks
kontrollnõuetele ka lisakohustused.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
Argo Laul avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vanglas miski
paremaks ei lähe, las olla parem kriminaalhooldus. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammid.
Kodus on keeruline olukord, nad vajavad abi.
Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Argo
Laulu tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega
järgmistel põhjustel:
·
Argo Laulu näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras
karistatud, ta kannab hetkel oma neljandat reaalset vangistust. Eelmise ja praeguse
vangistuse vahe on olnud Argo Laulul vaid 19 päeva, mis viitab sellele, et Argo Laul
suhtub ükskõikselt üldkehtivatesse õigusnormidesse;
·
tegemist on isikuga, kes on võimeline toime panema erinevat laadi kuritegusid, st
tegemist on õiguskuuleka ühiskonna jaoks väga ohtliku isikuga;
·
Tartu vangla iseloomustavate materjalide kohaselt on Argo Laul isik, kes peab
kriminaalset käitumist normaalseks, samuti tunneb ta hästi vangla subkultuuri;
·
käesoleval hetkel ei ole põhjust arvata, et mõistetud karistusest ärakantud aeg oleks
Argo Laulu jaoks piisav, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Argo Laulu näol
tegemist üldkehtivate õigusnormide järgi eksisteeriva ühiskonna jaoks ohtliku isikuga;
·
Argo Laulu poolt viimati toimepandud kuriteod on olnud oma olemuselt väga rasked,
mis tähendab, et mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks
hetkel juba ainuüksi kuritegude raskusele toetudes ennatlik, kuna ärakantud karistus ei
vastaks süüdlase süü suurusele. Argo Laulu poolt ärakantud karistuse pikkus ei ole
vastavuses tema poolt toimepandud kuritegude raskusega;
·
kinnipeetava kriminogeensete riskide staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva
uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üsna suur.
Kaitsja teeb ettepaneku mitte lähtuda minevikulistest faktoritest. Isik, kes on nii kaua vanglas
olnud, ei ole ilma suunamise ja kontrollita võimeline vabaduses toime tulema. Sellepärast on
kriminaalhooldus vajalik. On vaja toetada koduseid.
Kohtu seisukoht
Kohus, olles läbi vaadanud kohtule esitatud kirjalikud materjalid ning ära kuulanud
süüdimõistetu, on seisukohal, et Argo Laulu vabastamine tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve kohaldamisega ei ole õigustatud.
KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik
pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist
vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises
süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui
süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik
nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve
kohaldamisega.
Argo Laul kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on
temale on karistuseks mõistetud vangistus 4 aastat. Arvestades karistusaja algust – 16.11.2011
on ta käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud poole. Seega esineb formaalne alus tema
tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.
KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku
ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib
süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Justiitsministri
22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve
korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht
sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.
Tartu Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuses ei ole toetatud Argo Laulu tingimisi
enne tähtaega vangistusest vabastamist arvestades kinnipeetava kriminogeensete riskide
staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse
hindamise tulemust. Tema puhul on uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus
viie aasta jooksul 41-62% ning uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48%.
Argo Laul on X ning paikneb Tartu Vangla esimeses üksuses, osakonnas, kuhu paigutatakse
kinnipeetavad, kes tunnistavad X ja kellel on tekkinud motivatsioon tegeleda
taasühiskonnastavate tegevustega ning enda X.
Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust arvamusest nähtub, et Argo Laulu lähimasse
sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad X. X on valmis teda peale vabanemist materiaalselt
toetama. Ülalpeetavaid A. Laulul ei ole. A. Laul asuks vabanemisel elama aadressile X
kuuluv korter. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, X on andnud
selleks oma nõusoleku. A. Laul on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kus tal oli
probleeme kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega; ärakandmata karistus pöörati täitmisele.
Eeltoodud asjaoludel alusel leiab kohus, et süüdimõistetu Argo Laulu tingimisi ennetähtaegne
vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tema varasema elukäigu ja käitumise alusel
karistuse kandmise ajal võib teha järelduse, et karistused ei ole temale mõju avaldanud.
Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et kinnipeetavat on juba kuus korda karistatud,
sealhulgas enne käesolevat vangistust on ta kolmel korral vangistust kandnud. Uue kuriteo on
ta toime pannud suhteliselt lühikese aja jooksul pärast eelmise vangistuse kandmiselt
vabanemist. Toetav perekond oli tal olemas ka enne kuriteo toimepanemist, ometi ei suutnud
see ära kuritegu ära hoida. Äärmiselt kaheldav on, et ta hakkab täitma korrektselt
kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustusi. Vangistuses on A. Laulul pooleli hariduse
omandamine, mis aitaks kaasa hilisemal vabanemisel töö leidmisel.
Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku karistamisel vangistusega, ei saa isik eeldada, et
vangistust ei tule lõpuni kanda. Kahe raske esimese astme kuriteo eest mõistetud
liitkaristusest ei saa isikut arvestades vabastada esimesel tähtajal.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisega kaasnes
menetluskulu – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel õigusabikulud määratud kaitsjale 72 eurot.
KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kuna Argo Laulul
puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul,
määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse
jõustumisest.
Ene Muts
täitmiskohtunik