1-13-10299/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-10299

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2013. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10299 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär X Kriminaalasi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine Kinnipeetav Aivar Kuldnokk isikukood: 36912200253; viibimiskoht: Tartu vangla; elukoht vabanemisel: X RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS §-st 426, § 432 lg 3, 4 Jätta vabastamata Aivar Kuldnokk talle Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu 30.09.2011 kohtuotsusega nr 2114 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määruse koopia saata kinnipeetavale ja Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 29.11.2013. a (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik Aivar Kuldnokk mõisteti süüdi 30.09.2011 Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu kohtuotsuse nr 2114 alusel narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest ning teda karistati 8 (kaheksa) pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 16.11.2009 ja lõpeb 16.11.2017. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 16.11.2013. Tartu vangla esitas 15.11.2013 kohtule Aivar Kuldnoka isikliku toimiku materjalidega tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks.

Aivar Kuldnokk on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: 07.11.2006 Harju Maakohtu otsusega KrK § 210’2 lg 2 p 1, 2, 4 ja KrK § 76 lg 3 p 2 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 8 aastat (isiklik toimik I osa tlk 24-26). Tartu vangla poolt antud iseloomustuse (isiklik toimik II osa tlk 69-71) kohaselt kannab kinnipeetav kolmandat vangistust. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud huligaansuse, alkoholi salakaubaveo ja narkokuriteo toimepanemise eest; kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli rahalise kasu saamise eesmärk. 18.06.2012 määrati kinnipeetav vangla majandustöödele, millest ta aga keeldus.

Alates 08.08.2013 asus ta tööle sektsioonikoristajana. Vangistuse jooksul läbis kinnipeetav ajavahemikul 27.11.2012 – 05.02.2013 Sotsiaalsete oskuste treeningu, 16.04.2013 alanud sotsiaalprogrammi X jättis kinnipeetav pooleli. Teda on vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kuigi kinnipeetav on valmis ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid täitma, viitab toimepandud kuritegu sellele, et kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonna heaolu. Olemas on uue kuriteo toimepanemise oht. Kinnipeetava enda sõnul puuduvad tal suhtes kriminaalkorras karistatud isikutega, samas on teda kriminaalkorras karistatud grupi poolt toime pandud kuriteo eest (raske narkokuritegu, kus vahendati narkootilisi aineid Eesti ja Soome vahel).

Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht X juures 2-toalises korteris X, kuhu on võimalik paigutada elektroonilise valve seadet. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 12%. Vangla toetab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (isiklik toimik II osa tlk 66-67) märgitakse, et kinnipeetaval on võimalik asuda elama X juurde aadressile X. X väitel on Aivar Kuldnokk väga usaldav ja teiste isikute poolt mõjutatav. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht, kuid ema on teda valmis materiaalselt toetama, Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Tal on võimalik elada X juures, soovib tööle asuda. Kuritegude kohta ütles, et oli valel ajal vales kohas ja sattus kokku valede inimestega. Kahetseb tegu, süüd ei tunnista. Distsiplinaarkaristuste kohta seletas, et ta ei saanud tööle minna X tõttu. Arst vabastust ei andnud ja hiljem ikka läks tööle. Kirjalikus arvamuses prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Aivar Kuldnokk on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 4-l korral.

Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui viibinud ka katseajal ning vabastatud ka ennetähtaegselt, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei ole antud isiku hoiakutes ja käitumises muutusi toimunud ning erinevate õigusrikkumiste toimepanek on tema puhul tavaliseks käitumismustriks. Käesoleval juhul kannab Aivar Kuldnokk 8 aasta pikkust karistust raske I astme kuriteo toimepanemise eest, millest ta on ärakandnud pool. Arvestades kuriteo raskust, siis ilmselgelt ei ole see vastavuses käesolevaks ajaks ärakantud karistusega.

Samuti riivaks tema vabastamine oluliselt avalikku õiglustunnet. A. Kuldnokk toimetati Soome Vabariigist karistuse kandmise eesmärgil Eesti Vabariiki veebruaris 2012.a ja pärast seda on ta sooritanud

5 distsiplinaarrikkumist, mis küll käesolevaks ajal ei ole enam kehtivad. Sellest tulenevalt leian, et arvestades vangistuse kogupikkust ja Eestis vanglas viibitud lühikest perioodi, siis selle aja pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi tema hoiakute ja käitumise muutuste kohta. Seega ei ole võimalik teha ka järeldusi, et kas vangistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Prokurör leiab, et A. Kuldnokka vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik, arvestades karistuse erija üldpreventiivset eesmärki.

Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Aivar Kuldnokk kannab praegu Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on nõustunud ka elektroonilise valve kohaldamisega, siis on praegu täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leiab, et Aivar Kuldnokk tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral.

Varasemalt on teda karistatud huligaansuse, alkoholi salakaubaveo ja narkokuriteo eest. Ka on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 3-l korral alkoholiseaduse alusel. Praegu kannab süüdimõistetu vangistust I astme kuritegude toimepanemise eest (raske narkokuritegu) ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 4 aastat. Seega vaatamata kindlale elukohale, lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele sooritas A. Kuldnokk ikkagi kuritegusid, mistõttu saab järeldada, et elukoha olemasolu, käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida kuritegusid.

Tal on kalduvus rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt. Kohus leiab, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud raskete esimese astme kuritegude eest ja kes on jätkanud samasuguste I astme kuritegude sooritamist, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist esimesel tähtajal. Arvestades narkootikumidega seotud kuritegude spetsiifikat suure tõenäosusega võib ta vabaduses olles jätkata senist elustiili ega käitu õiguskuulekalt.

Ka leiab kohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üldja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Perekonna, elukoha olemasolu, soov edaspidi elada seadusekuulekalt ja nõustumine elektroonilise valvega ei ole sellised, mis välistaksid veel uue kuriteo toimepanemise. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist.

Ene Muts täitmiskohtunik